enamasti 2-3 m, kohati 6-8 Turbalasundi juurdekasv aastas on 0,5-1 mm Turbaalad katavad 22 % Eesti Vabariigi pindalast. Eesti arvestatav turbavaru on ~2,4 miljardit tonni, sellest kogusest on praeguseks ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks 775 miljonit tonni turvast. Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast Madalsooturbaist on meil kõige levinumad puuturvas, puu- pilliroo-, puu-tarna- ja tarnaturvas. siirdesooturbaist puu- ja puutarnaturvas. rabaturbaist ülekaalukalt põhiliselt pruunist turbasamblast tekkinud nn fuskumiturvas. Turvas jagatakse maavara kahte põhirühma – vähe- ja hästilagunenud turvas. Vähelagunenud sfagnumturvas on hinnatud aianduses kasvusubstraadina, hästilagunenud turvas läheb valdavalt kütteks. Kaevandamine 19. sajandi keskel võeti arvele rohkem kui 300 käsitsi kaevandatud turbaauku
- mineraalainete sisaldus < 50%; - soomullaks on turbamassi pindmine kiht; - põllu- või metsamaj. seisuk. - soometsad, -karjamaad, -põllud; - veega toitumise tüüp: survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega; 1) Madalsood - M 13,8% (harit. 84000 ha e. 8%) 2) Siirdesood - S (3,7%) 3) Rabad - R (5,7%) Turba lagunemisastme määramine: 1) halvasti lagunenud < 20%; 2) keskm. lag 20-40%; 3) hästi lag. > 40%. Turba liik: määratakse taimejäänuste järgi - tarnaturvas, pillirooturvas, turbasamblaturvas jne. - on olulise tähtsusega, sellest sõltub turba keemiline koostis. Erosioon mulla ärakandmine tuule või vee poolt. Erosiooni jaot. - normaalne e. geoloogiline erosioon - kiirendatud erosioon - kultuuristatud aladel. Eestis tähtsam vee-erosioon - sõltub sad. hulgast, taimkattest, reljeefist, muldade omadustest. Kõige kergemini ärauhutav jäme tolmjas liivane materjal. Deluviaalmullad e. pealeuhtemullad D
valdab ülemises 2-4m paksuses kihis fuskumiturvas vaheldumisi villpea-sfagnumi turbaga. Rabaturba alumised kihid koosnevad peamiselt puu-sfagmuniturbast. Siirdesoo korral on turbalasundi alumiseks kihiks (0,5-1m) puu-pilliroo ja puu-villpea, osaliselt aga ka tarna- sfagnumiturvas. Märealadel on turbalasundi alumistes kihtides madalsoo puu-rohu ja osaliselt puuturvas. Rabalasund (2784ha) hõlmab soostiku kesksemad alad. [], [] Soostiku kitsas põhjaosas levib peamiselt madalsoo tarnaturvas. Ülemises 1-2m paksuses kihis on lagunemisaste 10-15%, kuid 3-4m sügavusel on lagunemisaste juba 25-40%. Veel sügavamal on lagunemisaste 45-50%. Veelahkme alal soostiku keskel on isegi 60-65%. [] Muraka soostiku turvas on enamasti vesine, selle kännusus väike. Kännukiht paikneb peamiselt 2-3m sügavusel, raba ja siirdesoo turvaste piiril. [] Tabel 1 Muraka soostiku turbamaardla põhinäitajad (Orru jt., 1992)
LÕIMISEVALEMID k°_1 ls_1 40-50/r_2 ls_1 k, r ja v tähistavad korest -näiteks k°_1 tähistab nõrgalt koreselist, suure koresega muutuvad põuakartlikuks ja raske harida ls_1 40-50 liivsavi 1 (kerge liivsavi), tüsedusega 40-50 cm / tähistab lõimisekihtide vahetust r_2 rähk 2, esineb seega kihisemine (2 loengut vahel) 26. aprill Turbamullad jaotatakse lagunemisastme järgi ja endes sisaldavate taimede järgi (n.puuturvas, pillirooturvas, tarnaturvas jne). Turbalasund erinevad turbaliigid ladestununa teisneteisele. Märe soo- ja veega pidevalt veega küllastunud (ei kasutata küll mullateaduses, kuid küll turba enda kohta). Suur üldine poorsus. Turba puhul vee mahutavus väga suurtes piirides kõigub. Soomuldadel suur soojusmahustavus, väike soojusjuhtivus kasutatud isoleermaterjalina seinade-lagede soojustamisel. Väga väike elutegevus turbas hea kasvusubstraat, kuid toitaineid peab juurde andma
Pü 70% kuni 95%-ni 1. turbasambla e. sfagnumturvas (Sphagnetum S) tugevasti happeline ja toita. vaene, Tuhasus 25%-lt 15-ni kuni 7%-ni (LG1) rabades pHKCl 5,8-lt 2,6-ni 2. Tarnaturvas (Caricetum C) madalsoodes H5,6 1-lt 10 cmol+ kg-1 3. Puuturvas e. metsaturvas (Lignetum L) madalsoodes mustlepa-, kaseturvas, H8,2 30-lt 160 cmol+ kg-1 rabades männiturvas Endla Reintam, 2009 23 4
kuivendada, siis see 30 cm turvast kuivab kokku. VIII Soomullad S tekivad kahel viisil: 1) veekogude kinnikasvamise tulemusena 2)turvastunud muldade (LG1, mis on happeline ja G1, mis on aluseline) soostumise tulemusena. Põhitunnuseks on , et pindmiseks kihiks on üle 30 cm tüsedune turbahorisont. See turbakiht võib olla mitmeid meetreid tüse. Sel juhul räägitakse turbalasundist. Turba iseloomustamiseks kasutatakse kahte näitajat: 1) turbaliik, näiteks puuturvas, pillirootirvas, tarnaturvas, turbasamblaturvas jne. 2)turba lagunemise aste, jaotatakse kolmeks: halvasti (T1) keskmiselt (T2) ja hästi lagunenud turvas. Väljas saab seda teha nii kindlaks, et kui turvas pihku võtta ja pigistada, siis halvasti lagunenud turbast tuleb palju peaaegu värvusetut vett, käsi ei määrdu. Hästi lagunenud turvas on nagu pori. Vastavalt lagunemisastmele kasutatakse turvast: halvastilagunenud on süsiniku rikas ja seda
Lasundis 5-7 kraadi Filtratsioonikoefitsient 40 cm osas muutub 10 astmes 7 korda Turba botaaniline koostis Turbaliigiks nimetatakse enam-vähem ühesuguse botaanilise koostisega turbaid, mille suhteliselt sarnased füüsikalised ja keemilised omadused annavad tunnistust ühistest tekketingimustest. Seega tehakse turbaliik kindlaks turvast tekitanud taimejäänuste põhjal. Lähedaste omadustega turbaliike nimetatakse turbarühmaks. Nii kuuluvad pilliroo- ja tarnaturvas rohuturvaste rühma, lehtsambla ja sfagnumiturvas samblaturvaste rühma jne. Madalsooturba liigid on pilliroo- (Phragmitetum), tarna (Caricetum), puu- (Lignetum) ja lehtsambla- (Hypnetum) turvas. Rabaturba liigid on sfagnumi- (Sphagnetum), villpea (Eriophoretum) ja puhma- (Callunetum) turvas. Mitme taimeliigi jäänustest koosnev turvas saab oma nimetuse domineerivate taimeliigi järgi. Ülekaalus olevate jäänustega taimeliigi nimetus asetatakse turbaliigi nimetuse lõppu ja
toiterikkamale madalsoole omased taimed. Iseloomuliku tunnusena on samas kõrval kujunenud mättad turbasamblaist koos neil kasvavate tüüpiliste rabataimedega sookail, küüvits, sinikas, tupp-villpea, rabamurakas jt. Puurindes hakkab sookask asenduma männiga. Reljeef: tasased madalikud; mikroreljeef tugevasti mätlik. Muld: Mitmesuguse sügavusega halvasti kuni keskmiselt lagunenud turbaga siirdesoo- mullad S´, S´´, S´´´. Rohketoiteline madalsoo turbalasund (enamasti tarnaturvas) on kaetud kuni 30 cm tüseduse vähetoitelise vähe lagunenud samblaturbaga või õhema lasundi korral koosneb kogu lasund siirdesooseguturbast. Siirdesooturvas on happelise reaktsiooniga (pHKCl 3,5-5,0) ning sagedamini 5-10% tuhasusega. Veereziim: alaliselt veega küllastunud, vee tase ei lange suveperioodil maapinnast madalamale kui 10-30 cm. Teke: siirdesoometsad on kujunenud enamasti madalsoode rabakoosluste suunas toimuva
lodjapuud ja musta sõstart. Rohurinde koosseis sõltub mikroreljeefist ning toite- ja veeoludest. Madalamatel aladel paistavad õitsemisajal silma soovõhk, varsakabi, kollane võhumõõk) jmt taimed. Tüvemätastel kasvavad enamasti laane- või salutaimed. Siirdesoometsad on üleminekulised nii ajaliselt (soo arengus) kui ka ruumiliselt (kasvavad madalsoode ja rabade vahelisel alal). Eutroofse (rohketoitelise) madalsoo turbalasund, mille moodustab enamasti tarnaturvas, on kattunud kuni 30 cm paksuse toitevaese vähelagunenud samblaturbaga. Õhemad turbalasundid võivad koosneda tervenisti siirdesoo-segaturbast. Madalamates lohkudes säilivad veel kaua toiterikkamale madalsoole omased taimed (tarnad, sookastik, ojamõõl), need vahelduvad turbasamblamätastega, millel kasvavad tüüpilised rabataimed. Puurindes asendub sookask männiga.
annaabi.ee 
