Ettevõtte kasv ja tema edukust mõjutavad tegurid NIMI Ettevõtluskeskkond •Poliitiline keskkond •Majanduslik keskkond •Sotsiaalne keskkond •Tehnoloogiline keskkond Arenenud infrastruktuurid ehk taristud • Juurdepääs teedele •Telefoni/internetiside •Ühistransport •Lasteaiad ja koolid •Üldine heakord •Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu •Klientide/koostööpartnerite läheuds •Toetuse võimalus (eriti alustav ettevõte) Ettevõtte kasv •Majanduslik kasv •Strateegiline kasv •Struktuurne kasv •Organisatsiooniline kasv Kasvu motiivid •Mastaabiefekt •Kasvukõlblik ärimudel •Turuliidri eelis •Mõjuvõim •Vajadus sobituda võtmeklientide kasvuga
kaubanduse konkurentsivõimet toetades infrastruktuuri ja teenuseid. NIB - Põhjamaade investeerimispank Põhjamaade Investeerimispank (NIB) rahastab projekte, mis tugevdavad konkurentsivõimet ja parandavad keskkonda. Pank pakub nii era- kui avaliku sektori klientidele pikaajalisi laene ja garantiisid konkurentsivõimelistel turutingimustel. NIB rahastamistegevus on suunatud järgmistele sektoritele: energeetika ja keskkond; taristud ja telekommunikatsioon; rasketööstus ja mehhaanika; tarbekaubad ja -teenused; finantsinstitutsioonid ja VKEd. NIB on rahvusvaheline finantsinstitutsioon, mille kaasomanikeks on Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Pank annab laene nii oma liikmesriikides kui ka nendest väljaspool. NIB hangib oma laenuandmiseks vajalikud vahendid laenates neid ise rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt. NIBi võlakirjadel on kõrgeim võimalik krediidireiting.
tootmisstruktuurideks. Tööstusharud Mäetööstus Töötlev tööstus Tekstiili- ja rõivatööstus Jalatsitööstus Veinitööstus Metsatööstus Autotööstus Mäetööstus Kaevandatakse erinevates Põhja- ning Kesk-Portugali piirkondades rauamaaki, magneesiumi, titaani, uraani, kvartsi, marmorit ja kaoliinsavi. Autotööstus Lisaks Reanault'le toodavad Portugalis sõidukeid või nende osi Toyota, Volkswagen, Mitsubishi ja Peugeot-Citroën (2006. aastal suleti Opeli tehas). Taristud Maanteevõrgustik Raudteevõrk Lennujaamad Mereteed ja sadamad Maanteevõrgustik Portugalil on üks Euroopa arenenumaid teedevõrke, mis koosneb kiirteedest, põhimaanteedest, tugimaanteedest, riigimaanteedest ja kohalikest maanteedest kokku ligi 13 112 km. Raudteevõrk Raudteevõrk katab 3 600 km põhja-lõuna suunal mööda rannikuäärt ja ida-lääne suunal läbi riigi. Raudteevõrk on tihedam piirkondades, kus on ka suurem rahvastiku tihedus. Õhutransport
Nimeta teemasid. MP- on spetsiifilisem ja reguleerib maakonnatasandil rohkem. NT maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine; teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine; ÜLER- loob piirid ja normid mida tuleb järgida + arengukavad. NT taristud, säästev eesti pm, süsteemide aluste loomine (ökosüst, maastikud, poollooduslikud maastikud) 8. Mis on üldplaneering, kuidas võib üldplaneeringut koostada? Üldplaneeringuga (ÜP) pannakse paika ühe valla või linna territooriumi arengupõhimõtted määratakse, millisel eemärgil võib erinevaid osasid linnast või vallast kasutada (nt elamuehituseks, äri- või tööstushoonete ehitamiseks, põllumaana), samuti pannakse paika ehitustingimused ning teede ja tänavate
Kõrge elukvaliteet, sh seotuna maakultuuriga, suhteline stressi, kuritegevuse ja ülekoormatuse puudumine; Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe. Piiravad: Ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus-alased võimed; Madal kohalik ostuvõime; Vähene turustusvõime ja võrgustikud; Madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus; Nõrk kohalik teenindus; Nõrgad taristud (transport, side jne); Väike kriitiline mass Klastrid ja võrgustikud KLASTRID VÕRGUSTIKUD Avatud osalus/liikmelisus Piiratud liikmelisus Meelitavad ligi regiooni Spetsialiseeritud firmadele ligipääs madalamate kuludega spetsialiseeritud teenuseid Põhineb sotsiaalsetel Põhineb kokkulepetel väärtustel, mis tugevdavad usaldust ja vastastikuseid sidemeid
stressi, kuritegevuse ja ülekoormatuse puudumine Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe o Piiravad tegurid: Ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus-alased võimed Madal kohalik ostuvõime Vähene turustusvõime ja võrgustikud Madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus Nõrk kohalik teenindus Nõrgad taristud (transport, side jne) Väike kriitiline mass KLASTRID VÕRGUSTIKUD Avatud osalus/liikmelisus Piiratud liikmelisus Meelitavad ligi regiooni spetsialiseeritud Spetsialiseeritud firmadele ligipääs teenuseid madalamate kuludega Põhineb sotsiaalsetel väärtustel, mis Põhineb kokkulepetel tugevdavad usaldust ja vastastikuseid sidemeid
aja veetmise võimalused; Kõrge elukvaliteet, sh seotuna maakultuuriga, suhteline stressi, kuritegevuse ja ülekoormatuse puudumine; Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe. Piiravad tegurid: · Ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus-alased võimed; · Madal kohalik ostuvõime; · Vähene turustusvõime ja võrgustikud; · Madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus; · Nõrk kohalik teenindus; · Nõrgad taristud (transport, side jne); · Väike kriitiline mass Klastrid ja võrgustikud Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused · Põllumajandussektori osatähtsuse ja hõivatute arvu järsk muutus; tootmise kontsentratsioon: · Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke; · Tööstustööhõive kasv maakohtades;
Lisaks ökoloogilise eluviisi harrastajad, kes otsivad võimalikult puhast elamiskohta. Püstitatud hüpotees ei leidnud kinnitust. Rahvaarv pole jäänud samaks ega suurenenud, vaid on vähenenud ning arvandmetel paistab see tendents jätkuvat kiirenevas tempos. Nagu küsitlustest selgus ei tule või ei jää noored küladesse, sest pole tööd (100% vastajatest), ega võimalusi laste kasvatamiseks. Koolid ja lasteaiad on kaugel ja ühistransport ning muud taristud sisuliselt olematud. Klassikalise maamajandusega ei ela ära ning põllumajanduspoliitika soosib suurtalusid. Noortel on mõtekam oma elu mujal sisse seada. Kui pole elanikkonda, ega traditsioonilist talupidamist, kaotab piirkond palju oma atraktiivsusest turistide jaoks. Küsitluses esitatud küsimusele ,,Mida olete teinud selle nimel, et elu külas kestaks ?"oli vastus enamikel juhtudel :"lapsi...". Seega potensiaalseid tagasi tulijaid oleks, kui tingimused muutuksid
rannikualad; Kestlik transport ja energeetika Laiemad valikuvõimalused: Töökohtade ja teenuste säilitamine; Liikumisvõimaluste loomine 2) Head ja mugavad liikumisvõimalused Siseriiklikud võimalused Eesti sidumine välismaailmaga konkurentsivõime 3) Varustatus elutähtsate võrkudega Kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem Korras tehnilised taristud Kestlik ühistranspordisüsteem Keskkonnamõjude hindamine (KMH). Keskkonnamõju hindamine on kavandatava tegevuse vastavuse kohustuslik hindamine keskkonna nõuetele ja säästva arengu põhimõtetele. Keskkonnamõju hindamise eesmärk ja ülesanne. Eesmärk: eelduste loomine selleks, et: · Otsuste tegemisel võetakse arvesse võimalikult kõiki olulisi tagajärgi · Arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti
o laiemad valikuvõimalused: töökohtade ja teenuste säilitamine; liikumisvõimaluste loomine o head ja mugavad liikumisvõimalused: siseriiklikud võimalused Eesti sidumine välismaailmaga – konkurentsivõime o varustatus elutähtsade võrkudega: kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem korras tehnilised taristud kestlik ühistranspordisüsteem KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE ajalugu: o 1992 – ökoloogiline ekspertiis o 1992 – keskkonnaekspertiisi tegemise kord o 1994 – metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis o 1992-1994 – US EPA koolitusprogramm KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus o 2005 – KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
• Puhas looduskeskkond ja kestlik areng: Kaitse vs kestlik kasutamine; Avatus merele ja rannikualad; Kestlik transport ja energeetika • Laiemad valikuvõimalused: Töökohtade ja teenuste säilitamine; Liikumisvõimaluste loomine • Head ja mugavad liikumisvõimalused • Siseriiklikud – võimalused • Eesti sidumine välismaailmaga – konkurentsivõime • Varustatus elutähtsate võrkudega • Kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem • Korras tehnilised taristud • Kestlik ühistranspordisüsteem ASUSTUS - EESMÄRGID • Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elukeskkonna kujundamine • Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamine läbi toimepiirkondade sisemise sidustamise • Mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elukeskkonna kujundamine • Säilitada olemasolev asustusstruktuur • Head elutingimused • Asulatevahelised horisontaalsed sidemed
annaabi.ee 
