Olla või mitte olla see on küsimus. Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Surra, magada muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret, mis meie liha pärib looduselt. See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav: surra, magada! Jah magada... Võib-olla undki näha? Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise möllu puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis malbe teenekus saab väärituilt, kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga? Kes koormat kannaks ja higistaks ning oigaks elu vaevus, kui kartus millegi ees pärast surma sel uurimata maal, kust ükski rändur ei tule tagasi ei rabaks ...
surma. VANAEMA: (Väriseva häälega) Sel uurimata maal, kust ükski rängur ei tule tagasi. ÕDE: Ei rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste tundmatute juurde? EMA: Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki. ISA: Ja südiduse loomulikust jumest. ÕDE: (Mõttlikult) Saab nukra mõtte põdur kahvatus. POEG: Ning lennukad ja tähtsad ettevõtted. VANAEMA: (Viibutab sõrmega) Teelt targutuste tõttu kalduvad. KOOS: Ja kaotavad teo nime... Soovivad vaikselt üksteisele head isu ning istuvad. Lõpp.
meil võivad tulla selles surmaunes, kui teiste, tundmatute juurde? maise möllu puntrast pääseme, Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, kõiki miks viletsusel iga on nii pikk: ja südiduse loomulikust jumest kes taluks aja piitsutust ja torkeid, saab nukra mõtte põdur kahvatus rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, ning lennukad ja tähtsad ettevõtted teelt targutuste tõttu kalduvad ja kaotavad teo nime... Pildid Nii kujutatakse Hamletit, kui ta esitab oma monoloogi ´´Olla või mitte olla´´ Ta on mõtisklemas oma elu üle. ´´Hamlet ja vaim´´ Henry Fuseli (1789) ´´Hamlet ja Ophelia´´ Dante Gabriel Rossetti (1858) ´´Ophelia´´ Henrietta Rae (1890) ´´Hamleti näitemäng´´ Daniel Maclise (1842) ´´Hamleti surm´´Eugène Delacroix
Hamlet ja maailm Oma tragöödias Hamlet toob Shakespeare lugejateni Taanimaa printsi pettumuse maailmas, täpsemalt just oma kaaskonna mitmepalgelisuses. Hamlet on pettunud terves maailmas, nimetab seda vanglaks ning jälestab oma õukondlasi, kes kohe, kui vana kuningas on surnud, hakkavad lipitsema uue valitseja ees. Tundmaks ära kuninga ja kogu õukonna tõelist palet, hakkab Hamlet mängima hullu. Ja alles siis ta taipab tõeliselt, kui mitmepalgelised võivad olla teenrid. Alamad ajavad täpselt sellist juttu, nagu neile enestele hetkel kasulik on ja nad ei hooli üldse ustavusest. Terve õukond on muutunud koos uue kuninga troonile asumisega. Kõik kes enne olid ustavad Hamletile ja tema isale ning ei sallinud Claudiust, on nüüd, mil Claudius on mõrva teel troonile asunud, hoopis Hamleti vastu ning ta ei saa neid enam usaldada. Claudiust ei salli Hamlet üldse, kuna vaim and...
Erich Fromm Armastuse kunst Armastuse olemus Kui tahame armastust, peame seda õppima nagu igat teist kunsti. Ometi õpitakse seda harva armastusest peetakse tähtsamaks raha, võimu vms. Õppimisväärseks peetakse ka vaid seda, millega saab raha teenida, aga armastus hingele on siis kasutu luksus, millele pole õigust palju energiat kulutada? Armastamine sõltub inimese arenguastmest, see eeldab, et in on üle saanud enesekesksest võimuihast. Armastus on ka tee inimeraldatusest ülesaamiseks. Inimese sügavaim vajadus on üle saada eraldatusest, vabaneda üksilduse vanglast. Kunagi on nad seotud olnud emaga, kes oli justkui üks hinge-ja kehapool nendest, aga järjest enam iseseisvutakse. Suur armastus? Arvatakse, et sõgeda armumise suurus, teineteise järele hull olemine ongi suure armastuse tõend, ometi võib see näidata vaid inimeste eelnenud üksioleku ulatust. Armastuseobjektid arvatakse, et kui midagi peale ühe ei armastata, siis on see sü...
Kõige suuremat tähelepanu väärib siin nn. FRANKFURDI KOOLKOND. Marcuse leiab, et kapitalism on ummikus, eesotsas USAga. Kapitalism tahab end väga säilitada ja tulemus on vabaduse maha surumine, sõjaohukasv jne. Kõrgkihil on selles oma osa. Rõhumine on kõikehaarav ja toimub massimeedia kaudu. Heaolutunne hävitab revolutsiooni juba eos. Teine meetod on rõhuv kannatlikkus. Uusparempoolsed A. Benoist. Konservatism ei ole uus nähtus. Ajalugu ei ole spekulatiivsete targutuste tulemus vaid TRADITSIOONIDE, ETTEKUULUTUSTE, MORAALSETE VEENDUMUSTE JA TAVADE KOGUM. Eeskujud W. Scott, Nietzsche jne. Algul oli tegemist Pariisi Euroopa tsivilisatsiooni uurimisgrupiga. Benoit peateos on ,,Nähtud paremalt: Kaasaegsete ideede kriitiline antoloogia". Kesksel kohal on tema jaoks mõiste KULTUUR. Kultuur on praktiliste teadmiste, kunstilis-kujunduslike, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogum, mis moodustab kultuuritraditsiooni
mis malbe teenekus saab väärituilt, kui end igaveseks vabastada võiks palja pussiga? Kes koormat kannaks, ja higistaks ja ohkaks elu vaevus, kui kartus millegi ees pärast surma - sel uurimata maal, kust ükski rändur ei tule tagasi, - ei rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste, tundmatute juurde? Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki ja südiduse loomulikust jumest saab nukra mõtte põdur kahvatus ning lennukad ja tähtsad ettevõtted teelt targutuste tõttu kalduvad ja kaotavad teo nime... Pilet 12 Inglise teater ja näitekirjandus renessansi ajal, Marlowe; Dante ,,Jumalik komöödia" 1. Inglise teater ja näitekirjandus renessansi ajal, Marlowe Renessanss oli Tudorite valitsemisajal =Inglise keel tähtis =1485 1603 -Viimane valitseja seal oli Elizabeth I Inglismaa muutus suurimaks mereriigiks =Hävitavad võitmatu armaada (Hispaania) =Mereretked =Asumaad
Hegeli mõju on kõige suurem just ajaloofilosoofias. Kui tundub, et miski on absurdne või ebaaus, siis tegelikult on see ajalooliselt väga mõistlik see on paratamatu. Tema ideedest saavad tõuke marksism ja eksistentsialism. Konservatismi alguseks peetakse perioodi pärast Suurt Prantsuse Revolutsiooni, tähelepanuväärsemaks teoseks Burke'i ,,Prantsuse revolutsiooni peegeldusi". Tema põhiidee: ajalugu ei ole spekulatiivsete targutuste tulemus vaid traditsioonide, ettekuulutuste, moraalsete veendumuste ja tavade kogum. Prantsuse valgustajaile heideti ette ükskõiksust kommete ja religiooni suhtes, millel tegelikult rajaneb inimlik kõlblus. Burke toob välja, et inimene sünnib ebavõrdsena. Teiseks eeskujuks peetakse Tosqueville'd, kes avaldab arvamust, et USA valitsev võrdsuse põhimõte viib ühiskonna ühiskonna struktuuride ühtlustumisele. Enamik uusparempoolsete ettevõtmisi on seotud Alain de Benoit nimega
-) Konservatism kui poliitilis-kultuuriline hoiak ei ole uus nähtus. See oli tekkinud Pärast Suurt Prantsuse revolutsiooni Inglismaal. -) E.Burke väitis, et inimene sünnib ebavõrdsena. Kuningavõim kehastab sakraalset järjepidevust mille hävitamine viib katastroofini. *) E.Burke seadis kahtluse alla arvamuse nagu oleksid mõistus ja teooria peamised vahendid ühiskonna tunnetamisel ja ümberkujundamisel. Ajalugu ei ole spekulatiivsete targutuste tulemus vaid TRADITSIOONIDE, ETTEKUULUTUSTE, MORAALSETE VEENDUMUSTE JA TAVADE KOGUM. -) Kõige vanem prantsuse uusparempoolsete rühamdest on 1968.a. tekkinud "EUROOPA TSIVILISATSIOONI UURIMISE GRUPP". Alexis de Tosqueville * 1835-1840 ilmus tal raamat "Demokraatiast Ameerikas". -) Autor arvas, et USA valitsev võrdsuse põhimõte viib paratamatult ühiskonna struktuuride nivelleerumisele. -) Ta soovitas kõikvõimalike riigi väliste ühenduste loomist, mis oleksid poliitilise
saa neid praegusaja termineid oma juhtumi puhul kasutada ilma reaalsusele kahju tekitamata. Isa peksis mind raevuga. Kui ta peksis, siis vihkasin teda kogu ihust ja hingest. Aga ma armastasin teda samuti kogu oma olemusega ja ma ei pea ennast mitte mingis mõttes vääralt koheldud lapseks. Arvatavasti õhutaks sinu psühhiaater mind vihkama, mitte aga viha passiivsusesse pöörama. Seletaks mulle oma teoreetiliste targutuste kõrguselt, mismoodi Teddy Regler peaks olema Teddy Regler. Tõeline Teddy aga ei ole nõus kandma vimma surnud mehe vastu, kellega ta loodab rohkem kui viiekümneprotsendilise tõenäosusega kohtuda kord surnute maal. Ja kui too kokkusaamine tõesti aset leiab, siis seepärast, et me armastasime teineteist ja soovime kohtuda. Sageli toimub nahutamine spontaanselt, kui kannatus katkeb, ja maandab silmanähtavalt pingeid
annaabi.ee 
