ja vesi): 2CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O Ohud tervisele Küllastunud ja transrasvhapete ülemäärane tarbimine võib avaldada kahjustavat mõju tervisele, sest need tõstavad kolesteroolitaset veres ja suurendavad südameveresoonkonnahaiguste riski. Kolesterool aga põhjustab veresoonte lupjumist ehk ahenemist, mis on ühtlasi ka kõige tüüpilisem südameataki põhjustaja. Oluline on organismis 6 ja 3 rasvhapete omavaheline tasakaal, mis peaks olema 1:1, kuid meie tarbitavas toidus on see suhe umbes 20:1. 6 rasvhapete rohkus toidus viitab mitmete haiguste riski kasvule, näiteks aterosklerootilisele südamehaigusele, osteoporoosisle, astmale, äkksurmale, ekseemidele. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Rasvad http://en.wikipedia.org/wiki/Fatty_acid http://www.toitumine.ee/rasvad/ http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/264/Toitainete%20tasakaalustami "Orgaaniline keemia" II osa (Ants Tuulmets), lk 22, 44 ja 48. http://et.wikipedia
Kui fossiilse päritoluga kütust kulub tootmises liiga palju, kaotab biodiislikütus oma keskkonnasõbralikkuse. Biokütuse toetamine: Euroopa Parlament ja Euroopa, Liidu Nõukogu võtsid 8. mail 2003. aastal vastu direktiivi 2003/30/EC biokütuste ja muude taastuvate energiaallikate veonduses kasutamise edendamiseks. Selles direktiivis on määratletud mitu olulist mõistet: biokütus, biomass, mitmesugused biokütuseliigid ja biokütuse kohustuslik osakaal tarbitavas sõidukikütuses. Direktiivis seati EL-i liikmesriikidele ka indikatiivsed eesmärgid veonduses kasutatavate biokütuste osakaalu tõstmiseks (2%-ne suurenemine detsembriks 2005 ja 5,75%- ne detsembriks 2010). Euroopa parlament toetab biokütuse kasutamist ka rahaliselt. Biodiisel on ka biolagunev, mistõttu selle lekkimisega ei kaasne keskkonna reostamise ohtu. Kuna biodiisli tootmisel kasutatakse fossiilse päritoluga kütuseid, tuleks jälgida, kui palju neid kulub
komplekti kuuluvate hüviste kogused ei pruugi olla täisarvulised. Leida selle majapidamise optimaalne tarbimiskomplekt teadaolevates tingimustes. Eespool leidsime, et ühepalju maksvaid komplekte saab omavahel asendada tingimusel q2 p 1 . Aga kuidas saab asendada majapidamisele ühesugust kasulikkust andvaid q1 p2 komplekte? Tähistame esimese hüvise viimase ühiku piirkasulikkuse tarbitavas komplektis MU 1 ja teise hüvise viimase ühiku piirkasulikkuse tarbitavas komplektis MU 2 . Kui me soovime esimese hüvise kogust ühe ühiku võrra suurendada ( q1 1 ), siis kasulikkustase suureneb MU 1 võrra (NB! Ligikaudu, sest iga järgmise tarbitava hüviseühiku piirkasulikkus on erinev!). Et kasulikkustase jääks samaks tuleb teise hüvise tarbimist vähendada, arvestades selle hüvise piirkasulikkust: q2 MU1 MU1 MU1
Kolmandaks saastub atmosfäär söe ja nafta põlemisel inimestele kahjulike lämmastiku- ja väävliühenditega. Eriti suur on saastatud suurlinnade ja tööstuspiirkondades. Lisaks neile on kahjulik bensiini põlemisel eralduvad mürgised pliiühendid. Iga aasta lendub seda ühendit atmosfääri ligi 2-3 tonni. Pliid lisatakse bensiinile plahvatusliku põlemise vältimiseks. Nagu selgub, on tänapäevased soojusmasinad suured keskkonnasaastajad, kuna nende tarbitavas kütuses on palju kahjulikke ühendeid, mis põletamisel eralduvad. Kõige parem oleks keskkonnasaastatust vähendada minnes üle diiselmootorile, sest diiselküte ei sisalda mürgiseid pliiühendeid. 8 Kokkuvõtteks Soojusmasinatel on tänapäeva ühiskonnas küllaltki tähtis koht. Paljudel inimestel on kodus autod, mis töötavad bensiini- või diiselmootoritega. Transpordi-vahenditel on
maailmamere tase, mis põhjustaks ülemaailmse veeuputuse. Kolmandaks saastub atmosfäär söe ja nafta põlemisel inimestele kahjulike lämmastiku- ja väävliühenditega. Eriti suur on saastatud suurlinnade ja tööstuspiirkondades. Lisaks neile on kahjulik bensiini põlemisel eralduvad mürgised pliiühendid. Iga aasta lendub seda ühendit atmosfääri ligi 2-3 tonni. Nagu selgub, on tänapäevased soojusmasinad suured keskkonnasaastajad, kuna nende tarbitavas kütuses on palju kahjulikke ühendeid, mis põlemisel eralduvad. Kõige parem oleks keskkonnasaastatust vähendada minnes üle diiselmootoritele, sest diiselküte ei sisalda mürgiseid pliiühendeid. 12 Kokkuvõte Tuhandeid aastaid tagasi ei olnud Maal ühtegi masinat. Kogu raske töö, põlluharimisest igapäevase toidu muretsemiseni, tuli teha käsitsi. Kuna masinaid, mis inimeste tööd
rasvhapped) katma vahemalt 3% toiduenergiast, rasedatel ja imetavatel emadel 5% toiduenergiast. Sellise vahekorra saamiseks peaks lipiididest umbes 2/3 olema taimne rasv. Toitumisalased uuringud on näidanud, et enim tarbitakse ω-6 rasvhappeid(~ 20 korda rohkem kui ω- 3- rasvhappeid) ω-6 rasvhapete rohkus toidus võib suurendada mitmete haiguste riski kasvu (aterosklerootilisele südamehaigused, osteoporoosid, astma, äkksurm, ekseemid)Tuleks jälgida, et nende omavaheline suhe tarbitavas toidus oleks ~ 1:1 .ω-3 rasvhappeid on rasvastes merekalades, meresaadustes, rapsi- ja linaõlis, põldtuderi ehk camelina õlis Taimseid rasvu iseloomustab vähene küllastunud ja kõrge küllastumata rasvhapete sisaldus (tabel 4.4). Erandiks on kookosrasv, mis sisaldab küllalt palju küllastunud rasvhappeid (eriti laurhapet) ja vähe linoolhapet. Kõrge polüküllastumata rasvhapete sisaldus on soja-, rapsi- ja päevalilleõlis. Hea toiduõlina
veetase tõuseb 4 kuni 8 m võrra. Kolmandaks saastub atmosfäär söe ja nafta põlemisel inimestele kahjulike lämmastiku- ja väävliühenditega.Eriti suur on saastatud suurlinnade ja tööstuspiirkondades. Lisaks neile on kahjulik bensiini põlemisel eralduvad mürgised pliiühendid. Iga aasta lendub seda ühendit atmosfääri ligi 2-3 tonni. Pliid lisatakse bensiinile plahvatusliku põlemise vältimiseks. Nagu selgub, on tänapäevased soojusmasinad suured keskkonnasaastajad, kuna nende tarbitavas kütuses on palju kahjulikke ühendeid, mis põlemisel 9 eralduvad. Kõige parem oleks keskkonnasaastatust vähendada minnes üle diiselmootoritele, sest diiselküte ei sisalda mürgiseid pliiühendeid.[2] 1.6. Kokkuvõtteks Soojusmasinatel on tänapäeva ühiskonnas küllaltki tähtis koht. Paljudel inimestel on kodus autod, mis töötavad bensiini- või diiselmootoritega. Transpordi-
eelkõige kasutada enda soojas hoidmiseks vähem energiat. Kui Rootsis soojustatakse maju kõrgtasemel, siis näiteks Britid omavad viletsamaid ehitusnorme terves maailmas. Britid lasevad pea poole soojusest seinte ja katuse kaudu välja; ainuüksi laepealse soojustamine hoiaks kokku kolmandiku küttekulust. Tühimikseinte täitmine vähendaks soojakadu lausa 60%. (Berry, 2007) Toiduvalmistamisele ning külmikute ja pesumasinate kasutamisele kokku kulub pool kodus tarbitavas elektrist. Seega säästlikumate variantide leidmist tuleks esialgu alustada just köögist. Mõistlik oleks kaaluda gaasipliidi soetamist – selle energakulu on küll veerandi võrra suurem, kui elektripliidil, aga tarbitud energia hind on neli korda odavam. Võimaluse korral oleks kõige targem variant kaaluda hoopis puudega köetava pliidi soetamist. Mikrolaineahju terviseteemaliste küsimuste üle on juba kaua arutletud, kuid kindlasti on
5 H ii n a 4 ,4 4 % ( 2 009). 2%, 3 ,9 9% (2 miljardit kWh Ho7ll7a% n d 2007. aastal toodeti 535,7 tarbitavas t e le el ek tri t, m ille st ka su ta ti 447,2 miljardit kWh. toodetaks ktrienergia e tuumae st . aa st al ek sp or di ti 58 ,69 miljardit kWh lektrijaam 2008 ades. kWh
annaabi.ee 
