3.. Õppeülesanne: Õppija juhis: Tööta läbi 3. teemakonspekt Leia konspekti abil vastused kordamisküsimustele Kordamisküsimused 1. Mõtesta lahti mõiste tarbija ostukäitumine. Tarbija ostukäitumine on tarbija kui ostja motiveeritud nõudlusotsuste tegemine, mis tingib tegeliku tarbimisvaliku. 2. Kirjelda ostuotsustusprotsessi. Too näiteid enda kogemustest. 1.Alguses ma mõtlen ,et kas ma üldse vajan antud toodet endale või on mul juba umbes sarnane toode olemas.(retuusid) 2.Otsin informatsiooni ,et äkki ma leian konkurentite käest odavamalt. (retuusid) 3.Kaalutlen kust ikka osta ja kas mul on ikka vaja . Äkki ootan veel ,et äkki läheb odavamaks.Mul ju ei ole praegult nii palju raha jpm. 4.Kas ostan või mitte toodet ? 5
1 12 12 2 19 7 3 23 4 4 25 2 5 25 0 6 24 -1 II Tarbijad käituvad ratsionaalselt, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüviste viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. Gosseni seaduses on hüviseks aeg, mida saab kasutada eri toiminguteks. Aeg tuleb jaotada rakendusalade vahel nii, et iga kasutusliigi piirkasulikkus oleks võrdne. Hüvis A 1kr Hüvis B 2kr Rahaükiku Piirkasulikkus Rahaükiku Tarbitav kogus Piirkasulikkus
MU1/MU2 = P1/P2 Hermann H Gossen-i seadused: Esimene seadus: ühe tarbimisperioodi jooksul kahaneb iga järgneva tarbitava kogusest saadav ,,kasu" ning korduval tarbimisel iga hüveühiku ,,kasu" väheneb, võrreldes eelnevast tarbimisest saadud ,,kasuga". Lusikatäis haaval suhkrut kohvi sisse. Vertikaalsuunas vähenemine. Teine tass kohvi, kolmas tass jne. Horisontaalsuunas vähenemine. Teine seadus: tarbija käitub ratsionaalselt siis, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüvede viimaste ühikute võrreldavad piirkasulikkused võrdsed. Kauba hinna tõusuga, ceteris paribus, nõutav kaubakogus väheneb ning tarbija nõudluskõver langeb. LOENG2 - TARBIJATEOORIA - Ükskõiksuskõver, eelarvejoon Määra, mille võrra üht kaupa saab teisega asendada üldist kasulikkust muutmata, nimetatakse piirasendusnormiks e. marginaalseks asendusnormiks. PIIRASENDUSNORM: PAN1 = AB / BC ja PAN2 = PQ / QR
kogukasulikkus on maksimaalne (Gosseni I seadus ehk maksimeerimise esimene seadus). Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga täiendava ühiku tarbimisel piirkasulikkus väheneb. Koguse korral, mil piirkasulikkus on null, on kogukasulikkus maksimaalne ning tarbija ei soovi enam juurde hüvist X osta ning see otsus ei ole mõjutatud teise toodete tarbimisest. Gosseni II seaduse ehk maksimeerimise teise reegli kohaselt käituvad tarbijad ratsionaalselt, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüviste viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. Ordinaalse kasulikkuse teooria eeldab üksnes seda, et tarbijad on võimelised järjestama erinevate hüviste kogumeid ehk neil on oma eelistusjärjekord, piirkasulikkus ei mängi mingit rolli. Tarbimise optimeerimine Ükskõiksuskõver kajastab kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbija on ükskõikne. Tarbija on senikaua ükskõikne, kuni kasulikkus ei
5 2. . , () 11.5 Gosseni II seadus- Vastavalt Gosseni teisele seadusele käituvad ( ) tarbijad ratsionaalselt siis, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate . , utility hüviste viimaste ühikute võrreldavad piirkasulikkused võrdsed maximizing rules. : tuntakse kui kasulikkuse maksimiseerimise teist reeglit, utility maximizing rules 10
d. osanik on igasugusest vastutusest vaba Question 51 (1 point) Eeldused, mis on vajalikud tarbijate käitumise selgitamiseks tarbijateooria raames. Seega tarbijate käitumine peab olema: a. kiuslik b. nõudlik c. võimalikult suurejooneline d. ratsionaalne Question 52 (1 point) Gosseni teise seaduse kohaselt: a. tarbija käitub ratsionaalselt siis kui osta kaupa niipalju kui palju võimaldab seda kaasasolev raha b. tarbija käitub ratsionaalselt siis, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüvede viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed; c. tarbija käitub ratsionaalselt siis, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüvede viimaste ühikute võrreldavad piirkasulikkused võrdsed d. on tarbija käitumine äraarvamatu Question 53 (1 point) Isokvant iseloomustab: a. antud toodangukoguse valmistamiseks vajalike sisendite kombinatsioonide hulka b. konkreetsete sisendite hinda, e. on nn. samahinnajoon c
täiendava koguse seda kaupa. Gosseni I seadus e küllastusseadus näitab, et ühe ja sama hüvise tarbimisel kasvab tarbitavate koguste suurenedes tarbija kasulikkus (rahulolu) seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt e kogukasulikkus TU on maksimaalne 12 Gosseni II seadus tarbijad käituvad ainult siis ratsionaalselt, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüviste viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed (MUA=MUB=MUC=...) Asenduse piirmäär e asendatavuse marginaalmäär väljendab ühe hüvise hulka, millest tarbija võiks loobuda teise hüvise lisaühiku kasuks, püsides samal ükskõiksuskõveral, st samal rahuldustasemel. Aksiomaatiline eelistusteooria on nõudlusteooria osa, mis käsitleb üksikisiku valikut lähtuvalt eelistusjärjestuse aksioomidest. Eelistusjärjestuse aksioomid: 1
kogukasulikkus TU suurenevas (kasvavas) ulatuses kui piirkasulikkus MU>0 ning väheneb, kasvab kogukasulikkus TU kahanevas (järjest vähenevas) ulatuses kui piirkasulikkus MU = 0, on kogukasulikkus TU maksimaalne kui MU < 0 (negatiivne) ja absoluutväärtus suureneb, kahaneb kogukasulikkus TU hüvisekoguse suurenedes kasvava määraga Gosseni II seadus e kogusaulikkuse maksimeerimise teine reegel: Tarbijad käituvad ratsionaalselt, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüviste viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed MUa=MUb=MUc=... Kardinaalkasulikkus on kasulikkus, mida saab mõõta ja väljendada konkreetsete numbriliste suurustega (1, 2, 3 ...) e absoluutarvudes. Ordinaalne kasulikkus on kasulikkus, mida ei saa absoluutarvudes mõõta, ent mida saab järjestada ja mõõta järgarvudes. Loeng 5 Ordinaalse kasulikkuse e Ükskõiksuskõverate teooria Vilferdo Pareto Ordinaalne kasulikkus e reastuskasulikkus on
toodavat kasulikkust. Tavaliselt ei tee aga inimesed tarbimisvalikuid mitte ühe hüvise piirides, vaid nad peavad valima mitmete erinevate hüviste vahel. Lisaks sellele on tarbijal tavaliselt ka eelarveline piirang, see on raha hulk, mida soovitakse ning mida tegelikult on võimalik kulutada mingite hüviste muretsemiseks. Vastavalt Gosseni teisele seadusele käituvad tarbijad ainult siis ratsionaalselt, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüviste viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed Käsitledes Gosseni teist seadust kui maksimeerimise teist reeglit, tuleb tarbijal jaotada oma raha (piiratud eelarvet) erinevate hüviste vahel nii kaua, kui nende hüviste piirkasulikkused rahaühiku kohta on võrdsed. Muidugi ei pea mõõtühikuks, mille kohta tulevat piirkasulikkust MU hinnata, olema ilmtingimata raha, selleks võiks olla ka näiteks aeg. Kui aga
annaabi.ee 
