Elukvaliteet – inimese elukvaliteeti ei määrata ainult majanduslike näitajate põhjal Osalemine – organisatsioonid peavad olema loodud selliselt, et arvesse võetaks erinevate seisukohtade esindajaid Kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine Põlvkondadesisene tasakaal – klassierinevuste (rikkad ja vaesed) vähendamine (Kull 2010) 2. Jätkusuutlik areng maailmas Me elame maailmas, mis on üles ehitatud pidevalt suurenevale tarbimiskultuurile ja seetõttu on oluline mõista, et maavarad ja loodusressursid, mida me tarbime, ei ole lõputud. Nafta puurimise kiirus ei võimalda kütusevarudel taastuda sel hulgal, et see suudaks ka kaugemas tulevikus meie energiavajadusi katta. Looduskeskkonna asendamine linnadega vähendab taimestiku ja loomastiku elukeskkondi, ning liikide kadumine mõjutab üleüldist ökosüsteemi. Pidevalt õhku paisatavad mürgised gaasid
Ta kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniliseerimist. iii. Masskultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. iv. Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus – töötada mitteellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. d. Featherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: i. Kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus ii. Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus iii. Tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine a. Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud
saamisel. Sooline tõrjutus - traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine; spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad - töö tasustamine; sümboliline eristamine – mõju naiste saavutuslikkusele. Muutused tootmises ja tarbimises Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: – kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; – tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; – tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon: Veblen (1899) – Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. – Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad.
Kontroll, järelevalve. Järelevalve subjektiks on kõik (ka kõrge positsiooniga töötajad) organisatsiooni liikmed. 10) Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust? NT. kui riik on väga jõukas, suudab see ettevõtluskeskkonda toetada suurte ressurssidega, samas kui vaesem riik ei saa ettevõtluskeskkonda palju toetada. 8.loeng 1) Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon: Veblen (1899) Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine.
hõivab" (tees 42); kaasaegsete toomismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks tohutu vaatemäng; kõik, mis kunagi vahetult läbi elati, on asendunud representatsiooniga; koopia on originaalist väärtuslikum; vaatemäng ei ole piltide ja kujundite kogusumma, vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid vahendavad Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine *Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine- Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate.
ohverdamisrituaaliga, kus asju ei osteta ainuklt tarbimise pärast, vaid selle tähenduse pärast. Tegu on sümboolselt laetud tegevusega. Nt ostetakse lapsele kommi, sest see näitab armastust. Toimub nö suhete materialiseerimine. 63. tarbimine kui ohverdamine vt. eelmine 64. tarbimine kui meelelahutus shoppingutel käimine, rahulduse ,õnnetunde saamine raha kulutamisest asjadele. Kohvikutes käimine, kino, lõbustuspargid, ööklubid.. 65. Featherstone lähenemine tarbimiskultuurile Featherstone (1991) toob välja kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: 1) kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus, mis näeb tarbijakultuuri tõukejõuna kapitalistlikku tootmise kasvu. Üha uued tooted loovad uusi turge ja vajadusi, manipuleerides tarbijatega läbi meedia ja reklaami. 2) tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus, mille
kalduvuste ja harjumuste raamistik. Habitus omandatakse algselt koduse kasvatuse ja hariduse kaudu, millel on väga suur mõju inimese edasisele kujunemisele, ning jätkuvalt sotsiaalsetes suhetes erinevatel väljadel, kus inimene tegutseb. Ka tarbimiskompetents on sotsiaalselt omandatud kompetents, mille kujunemist soodustab keskkond, kus inimesed sünnivad, arenevad, õpivad, kujundavad oma maailmavaate. · Tarbimiskultuur: M. Featherstone (1991) ja. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: 1. kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; 2. tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; 3. tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. 1. kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus, mis näeb tarbijakultuuri tõukejõuna kapitalistlikku tootmise kasvule (üha uued tooted loovad uusi turge ja vajadusi, manipuleerides tarbijatega läbi meedia ja reklaami); 2
• Massikultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. • Industriaalne ühiskond – produktiivsus – töötada mitte ellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. • Industriaalne ühiskond – produktiivsus – töötada mitte ellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. - Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: - Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: – kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; – kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; – tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus;
annaabi.ee 
