Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 11b klass Oliver Jõesaar 11b klass Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 Sissejuhatus.........................................................................................................
nõudluse suurenemist. 4) Majandusolukord käesoleval hetkel ja suunad tulevikuks: mõjutab Eesti riigi majandusolukord, kui Võru maakonna majandusolukord ning ettevõtte enda majanduslik olukord kas ettevõtte on rahaliselt heas seisukorras, kuidas on töötajatega jne. Kuidas on väljavaated 3 aasta pärast. Milline on ettevõtte visioon ja eesmärgid tulevikuks. 5) Elanikkonnale jääv vaba raha hulk ja tarbimiseelistused: vaba raha hulk muudab tarbimisharjumisi, selle ettevõtte puhul sõltub vee tarbimine. 6) Kaubanduse ja ja turu hooajalisus, tsüklilisus ja selle võimalik mõju tootele/teenusele: hooajalisus usun, kuumadel suvedel näiteks kasutatakse vett rohkem erinevateks vajadusteks. 7) Välismajandus ja selle trended: mis on üleüldine olukord välismajanduses ja millised on suunad tulevikuks, ka väljaspool riiki toimiv või mittetoimiv
rohkem mitte tarbijaid oli 25% ehk 11 õpilast 8-9. klassidest ning kõige vähem mitte tarbijaid oli 11-12. klassidest, kus neid oli 12% ehk 3 õpilast (joonis 1). Võib öelda, et õpilased tarbivad energiajooke mõõdukusega. Üllataval kombel ei olnud vastanute seas mitte ühtegi õpilast, kes tarbib energiajooke iga päev, mida on suur rõõm näha. Joonis 1. Kui tihti joote energiajooke? 3) Milliseid energiajooke tarbite? Sai ilmsiks, et tarbimiseelistused erinevad. 11-12. klasside seas oli kõige populaarsemaks valikuks Red Bull, 8-9. klasside seas oli kõige populaarsem Starter, ent 6-7. klasside seas olid populaarsed nii Starter, Monster kui ka muud valikud, mis polnud küsitluses välja toodud. Kõige ebapopulaarsemad valikud on Battery ning Hustler (joonis 2). Joonis 2. Milliseid energiajooke tarbite? 4) Miks tarbite energiajooke? Kõige enam tarbitakse energiajooke just nende maitse pärast. Samuti oleneb tarbimine ka tujust,
Seega vastab enamikul juhtudel tõele väide, et kui toode on konkurentsivõimeline Taani turul, osutub ta konkurentsivõimeliseks Euroopa Liidu teiste liikmesriikide turgudel. 11 Tarbekaupade müügi juures tasub silmas pidada kodumaise toodangu eelistamist, mis ilmneb kõige selgemalt toidukaupade tarbimisstruktuuris. Keskmise taanlase tarbimiseelistused on aja jooksul välja kujunenud ja panna taanlasi ostma Eesti tooteid on ülimalt keeruline protsess. Taanlasele on eelkõige olulised toote kvaliteet, hind ja disain. Eesti tooteid klassifitseeritakse Ida-Euroopa kaupade hulka ja usaldus nende toodete suhtes ei ole veel välja kujunenud. Taanis on hetkel lihtsaim müüa Eesti tooteid läbi Taanis tegutseva äripartneri, kellel on vastava toote müügiga seotud pikaajalised kogemused, kes tunneb turgu, konkurente, kellel on hea imago jne.
lõpul pikenenud elu koos vanematega (famiglia lunga): pooled 29-aastastest meestest ja kolmandik naistest elas veel koos vanematega. IARD uuringud osundavad, et sajandivahetuse noorust iseloomustas kasvav ebakindlus koos usalduse kahanemisega ühiskondlikesse institutsioonidesse. • Leccardi (1999): olulisemad väärtused seostuvad privaatsfääriga (perekond, armastus, sõprus). Tarbimiskultuur on identiteedi seisukohalt keskseks küsimuseks, kuid tarbimiseelistused on ebapüsivad. Ajahorisont tundub kokku tõmbuvat ning olevik on üha enam tegevuste lähtepunktiks Ida- ja Kesk-Euroopa noorsoouuringute eripärad Kommunistlikud valitsejad deklareerisid oma võimulepääsust kõige suuremaks võitjaks proletariaati, töölisklassi. Proletariaadi diktatuuri peeti kapitalistliku ühiskonna sotsiaalsete probleemide lahendamise võtmeks ning valitsev partei viis seda poliitikat tehaste ja maade riigistamisega ellu. • 1950
toitu. Inimesed otsivad välja sööma minnes lisaks toidule ka elamust olgu selleks siis omapärane menüü, muusika või interjöör. 10.2. Turundusstrateegia Ettevõte näeb oma püsiklientuurina eelkõige linnas töötavaid inimesi, (üli)õpilasi, õhtuelamust otsivaid kliente ja öösel leiduvaid näljatundega inimesi, turiste. Kuna kirjeldatud sihtrühma maksujõulisus on keskmine, aga tarbimiseelistused toitlustusettevõtetele mitte kõige paremad (tahavad palju ja odavat süüa, mille omahind on küll ettevõttele väike, kuid saadav tulu samuti kasin), siis pakub ettevõte ka toitlustusteenust kiirema teenindusega. Klientide poolehoiu võitmiseks seame eesmärgiks ka arvestatava valikuga taimetoidumenüü. Eeldatavalt annab see konkurentsieelise teiste linna toitlustusasutuste ees. Teatud osa potentsiaalsest klientuurist püüab ettevõte enda
ette kastiks ka USA töötuid, kel puudub tänavail elades võimalus oma staatust parandada. 8.5 Klassikuuluvuse välised märgid Klassiühiskondades on sageli võimalik näha, kes peab end millisesse klassi kuuluvaks. Kõrvalt vaadates on näha: • erinevate klasside vastastikkused verbaalsed ja mitteverbaalsed hinnangud, • kes kellega ja kuidas suhtleb, 40 • sümboolsed näitajad (amet, riietus, eraomand, hobid, tarbimiseelistused), • inimeste keel ja kõnepruuk, teemad, millest armastatakse vestelda, • haritus. 41 Peatükk 9 Majandusetnoloogia 9.1 Majandussüsteemid Majandussüsteemid eri kultuurides on saanud etnoloogide üheks põhiliseks uurimisob- jektiks. Etnoloogilist haridust on vaja selleks, et saada aru: • miks kütid-korilased näit ei tööta 8 korda 5 tundi nädalas • miks kõik küttide-korilaste mehed tegelevad spordi (küttimisega)
. Positsioneerimise osad Positsioneerimisel eristame nelja osa: 1. Klientide segmentimine Paikapidav turundusvanasõna ütleb "Pakkudes kõigile kõike, oled automaatselt igaühe teine valik". Positsioneerimise seisukohalt tähendab see, et oma brändi positsiooni tuleb määratleda konkreetses tarbijaturu segmendis ehk lähtudes kindlalt määratletud tarbijaskonna tarbimiskommetest ja -eelistustest. Tarbijate toote- ja tarbimiseelistused võivad erineda nii geograafiliselt kui ka demograafiliselt. Segmentimise kriteeriumid: mõõdetavus: kliendigrupi suurus ja ostujõud peavad olema mõõdetavad juurdepääs: kliendigrupile peab juurde pääsema ja neid peab saama teenindada tulutoovus: kliendigrupp peab olema piisavalt suur ja/või tulutoov tegevus: kliendigrupile on võimalik rakendada efektiivset turundus- ja müügitegevust.
annaabi.ee 
