koht selles määratakse sünniga. Süsteemis saab taassündides üles-alla liikuda, see tähendab et kõrgemas kastis sündinu on eelmises elus omandanud positiivse karma. Hinduismil pole rajajat ning erinevalt teistest idausunditest on hinduismis jumalad. Budism on Buddha Skjamuni õpetus. Budismil põhiseisukohtadeks on neli õilsat tõde, mis võib kokku võtta lausega ,,Elu on kannatus.". Hinduismil ja budismil on rohkem järgijaid kui taoismil ja konfutsianismil, kokku umbes miljard inimest. Konfutsianism ja taoism on pärit Hiinast. Mõlemas õpetuses on tähtis enesekasvatus ning saamine ühiskonna kui terviku osaks. Kõrgeimaks eesmärgiks konfutsianismis on sotsiaalne harmoonia, taoismis aga tasakaal. Konfutsianism on Konfutsiuse õpetus. Selle tuumaks on sügava inimlikkuse tunnetamine. Taoismi peetakse Hiina ühiskonna aluseks ning ainsaks hiinalikuks religiooniks. See õpetus keskendub üksikisiku suhtele maailmaga
religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismikõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Eriti palju taoiste elab Taiwanil. Ajalugu Taoismi põhiteos on "Daodejing" ("Raamat teest ja väest", "Kulgemise väe raamat"). Vana pärimuse järgi on selle autoriks arvatavasti 6. sajandil eKr elanud Laozi, keda peetakse ühtlasi taoismi rajajaks. Vaade Laozi'le kui taoismile alusepanijale on omane vanale lääne sinoloogiale
11. Kasutatud kirjandus 12 Sissejuhatus Minu referaat räägib Vana-Hiinast alguse saanud filosoofilisest ja religioosest õpetusest- taoismist. Referaadis saab teada taoismi ajaloost, mis on daodejing, jumalatest ning mida taoism ja tao üldse tähendab ja endast kujutab. Taoism Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme (ennustamine, hiina meditsiin). Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoism on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks".
tsükliline kordus , mis avaldub kahe polaarse jõu näiteks yin yangi vastastikuse mõjuna . Taoismile on omane tundeline suhtumine: õnnelik olek, leebus, lapselikkus, süütus, rahu. Üks lemmiksümboleid on voolav vesi. Yin Yangi sümbol . Taoism on levinud kõige enam praeguse Hiina aladel , kuid mõjutab suurelhulgal ka naabermaade Korea , Jaapani ja Kagu-Aasia maasi .1960 aastatest muutus Taoism populaarseks ka läänemaailmas . Taoismil on olnud ka suur mõju kirjandusele ja kunstile . Minu arvates on tore , et Taoismid peavad loodusjõude nagu jumalateks , et nad mõistavad seda , et inimene ei saa loodusjõudude vastu ja , et üldse selline looduslik usk on .
nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Taoismi põhimõiste on dao ehk Tao, mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust jpm. Taod võidakse mõista ka igavese ja määratlematu, kõikjaleulatuva ja ammendamatu printsiibi või väljana, kuid, nagu öeldakse, on lihtsam rääkida sellest, mis Tao ei ole. Taoism keskendub
mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Eriti palju taoiste elab Taiwanis. Hieroglüüf, mis tähistab sõna dao. Õpetuse alused Taoismi põhimõiste on dao (ka Tao), mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust jpm.
et hiinlased ei kõnele kolmest usundist, vaid kolmest tao`d õpetavast teest. Neid koos võetuna nimetatud ka hiina universalismiks. Sissejuhatus taoismi Esialgu oli see filosoofiline süsteem. Taoism arenes rahvausundiks, mis sisaldas palju üleloomulikuga seostuvaid tseremooniaid. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Religiooni järgijate arvu on raske määrata, kuna taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata. Eriti palju taoiste elab Taiwanil. Mis on tao? See sõna ise tähendab ”teed”, ”rada” või ”kulgu”. Laiemas mõttes aga võib see tähendada ka ”meetodit, põhimõtet või õpetust”. Hiinlaste meelest on tao mingit laadi jumalik tahe või seaduspärasus, mis reguleerib kõike olemasolevat.
Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Taoismil on kaks peamist vormi: filosoofiline taoism (daoija) ja religioosne Taoism (daojiao). Algupärane vorm daoija, sai alguse Laozi õpetusest, kes arvatakse olevat olnud Kong Fuzi kaasaegne. Laozid peetakse "Daodejingi" ("Kulgemise väe raaamat") autoriks. Raamat kirjutati aga tegelikult umbes 3.-4. sajandil eKr.
Ajad - Hiinas on aeg Eesti ajast 6 h ees. Alkohol- kohalik alkohol on odav. Alkohol ei ole keelatud, ta on väga tähtis komponent enamiku hiina ravimtaimepreparaatide valmistamisel. Hiina meditsiin põhineb taoismil, mille moto on tasakaal yin'i ja yangi vahel. Alkohol ei ole iseenesest halb ega hea, sõltub olukorrast. Inimesele, kellel on kiiresti yan- energiat vaja, võib alkohol sobida. Enim joodavam jook on õlu. Kangetest jookidest on peategija baiju (häälda: baidziu) , mis on riisipõhine destillaat ja 56 kraadi kange. Kui satud pidulikumale õhtusöögile siis põhireegel on see, et alkoholiklaasi puudutakse ainult toosti peale, toidu kõrvale juuakse teed või (sooja) vett.
sajanditel soosisid keisrid pigem taoismi ja budismi, tõusis konfutsianism IX sajandil taas ausse ja püsis keisririigi ametliku ideoloogiana XX sajandi alguseni. Taoismi põhimõiste on dao ehk kulg, mille järgi peaks inimene oma elu seadma. Dao on maailma pidev loomulik muutumine. Kõik leiab selle järgi enesestmõistetavalt oma loomuliku koha. Tuleb olla toimimatult, osana universumi üldisest kulgemist. Valitseja juhtigu riiki nii, et rahvas ei saa arugi, et teda valitsetakse. Taoismil on olnud suur mõju Hiina rahvausundile. Paljusid inimesi köitis taoismi surematuseõpetus. Selle järgi on võimalik mõtiskluse ja daod järgiva toimimatusega hoida alal keha " elujõudu" ja " vaimu".
Peaksime õppima seda impulssi tajuma ja vastavalt tegutsema, vaevamata end küsimustega, kas see on õige või vale. Samuti selgitab Fischer, et kui usaldame enda sisetunnet ja otsuse järel leiame, et käitusime valesti, siis see kestab vaid hetke, pikemas perspektiivis tulevat välja otsuse õigsus. Autor kinnitab, et tema ei ole kunagi pidanud kahetsema, et usaldas intuitsiooni eneses. (Fischer 2000: 91-92) Nagu näha, on Taoismil pakkuda palju tarkusi, mis aitavad tänapäevalgi inimesi enese sisse vaadata ja muresid lahendada või vähemalt leevendada. Seejuures ei vaja taoistlik eneseabi mingeid suuri vahendeid, me peame iseendast leidma jõu ja vastused. Peame leidma aega iseendale ja keskenduma siis, kui tunneme selleks õige hetke olevat. Ei ole mõtet vägisi proovida asju muuta, tuleb kulgeda ja õiged hetked lihtsalt ära tunnetada. Kuigi Taoismi tarkus julgustab inimesi leidma
Budism jõudis Hiinasse juba II sajandil. Need kolm religiooni on üksteisega põimunud sel määral, et hiinlased ei kõnele kolmest usundist, vaid kolmest dao`d õpetavast teest. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka hiina universalismiks. Nad on oluliselt mõjutanud isegi Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Eriti palju taoiste elab Taiwanil. Hieroglüüf, mis tähistab sõna dao. 3 Õpetuse alused Algselt ei räägitud taoismis jumalustest ega vaimudest. Eluväliseid sündmusi
iseenda ja teispoolsusega. Need kolm moodustavad san jiao kolm religiooni. 12 Taoismiga on tugevasti seotud või sellest arenenud mõtlemine yin ja yangi ja viie elemendi õpetuse kategooriates ning "Yijing" (I Ching), feng shui, qigong (Chi Kung), taijiquan (Tai Chi Chuan), taoistlik alkeemia, taoistlik kosmoloogia, taoistlik meditsiin ja palju muud. Taoismil on olnud oluline mõju kirjandusele ja kunstile. 3 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Budism 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Konfutsianism 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Taoism 4 http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee %252Fdocuments%252Fmain%252Felehed%252F6klass%252F2maaime%252Fmaaime142.htm Kombed ja tavad Hiinas on mittepuudutamise kultuur. Hiina stiilis tervitus on kummardus. Kui kätt surutakse, siis on
ja kurja käsitlus on palju ,,zurvanistlikum". Märkimisväärne on see, et nii Tao kui Pleroma on mõlemad ebaisikulised, algühtsust sümboliseerivad printsiibid, mis eelnevad jumalatele. Erinevus seisneb selles, et kui taoismi Yin ja Yang ei ole isikulised, siis Jungi hea ,,jumal- Päike" ning kuri ,,jumal-Kurat" on väga selgelt isiksustatud. Soterioloogilises plaanis on Jungil ainus tee eristumine ehk individuatsioon, taoismil aga vastupidiselt ühinemine taoga. Mõlemale õpetusele on omane sujuv, märkamatult üksteiseks üleminev ja vastastikku tihedasti seostuv nähtuste käsitlemine. 5.3. Võrdlus iraani usundiga 5.3.1. Zoroastrism Kõigepealt tuleb selgitada, et iraani ehk pärsia usundi all peetakse tavakäsitluses silmas dualismi. Terminit ,,iraani usund" kasutan siinkohal koondnimetusena, kuivõrd see on aja jooksul läbi teinud mitmeid küllaltki olulisi muutusi ning pole kunagi olnud oma olemuselt