Taole vastuhakkamine toob kaasa häda ja kannatusi. Inimese elu on harmoonias universumi korraga aga siis kui ta järgib looduslikku kulgu. Seda korda hoiavad tasakaalus yin ja yang. Kaks pidevalt muutuvat ja teineteises toimivat väge, mis annavad korra kogu elule. Taoism on hiinlaste usund. Seda järgivad hiinlaste kogukonnad kõikjal maailmas. Taoistlik mõtlemine, kirjandus ja filosoofia on aga muutunud populaarseks ka mittehiinlaste seas. Olulisemad palverändurite sihtpunktid on viis taoismiga seotud mäge. Taoistidel on palju tekste. Üks tähtsamaid on luule- ja filosoofiateos ''Dao Dejing'' (autor Laozid) Budism Budistid järgivad Siddharta Gautama Buddha õpetust. Buddha elas India põhjaosas 6.-5.saj eKr. Ta pühendas aastaid otsingutele et mõista mis on kannatuste põhjuseks ja kuidas sellest vabaneda, kuni jõudis lõpuks virgumiseni. Budistid usuvad et inimesed on oma ihade kaudu seotud surmade ja sündide ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul.
Levik maailmas Taoism on levinud praeguse Hiina aladel, kuid tugevasti mõjutanud ka naabermaade (Korea, Jaapani ja KaguAasia maade) kultuuri. Alates 1960. aastatest taoism ka kuulsaks läänemaailmas tänu Korea ja Vietnami sõdadele. Väga palju taoiste elab palju taoiste elab Taiwanil. Pühad paigad ja Sümbolid Hiinas ja mujal maailmas on palju taoistlike pühamuid ja templeid. Hiinas on palverändurite sihtpunktiks viis olulisemat taoismiga seotud mäge. Taoismi kuulsaim sümbol on yin ja yang must (või sinine) sümboliseerib yin'i, valge (või punane) sümboliseerib yang'i; vastandvärviga ringid sümboliseerivad kummagi sees sisalduvat vastandpoolust (miski pole täielikult yin ega yang) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
erinevatelt autoritelt). Peamiste allikate hulgas on veel Hua Hu Jing ja Lie Zi. Religioosse taoismi alguseks on peetud 142. aastat pKr, mil Zhang Daoling sai väidetavalt Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt. Levik Taoism on levinud praeguse Hiina aladel, kuid tugevasti mõjutanud ka naabermaade (Korea, Jaapani ja Kagu-Aasia maade) kultuuri. Alates1960. aastatest muutus taoism koos zen- budismi ja teiste idamaiste õpetustega populaarseks ka läänemaailmas. Taoismiga on tugevasti seotud või sellest arenenud mõtlemine yin ja yangi ja viie elemendi õpetuse kategooriates ning "Yijing" (I Ching), feng shui, qigong (Chi Kung), taijiquan (Tai Chi Chuan), taoistlik alkeemia, taoistlik kosmoloogia, taoistlik meditsiin ja palju muud. Taoismil on olnud oluline mõju kirjandusele ja kunstile. Eesti keelde on traditsiooniliselt taoismimõjulisteks peetud raamatutest tõlgitud nt. Anatoli Kimi "Olgem vagurad kui lapsed", aga
Nad korraldavad seal oma usulisi tseremooniaid. Erinevate tasandite templid on hajutatult jaotunud üle kogu Hiina. Need on üldiselt jaotatud kolmeks: lossi moodi, tavalised templid ja onnide või koobaste moodi. Budistlikud ja taoistlikud templid on väljast väga sarnased. Taoistlikus templis kummardatakse Taoistliku kolmainsust, (San Qing , Kolm puhast jumalat) Huvitavad faktid Bruce Lee oli taoist. Taoismiga on tugevasti seotud või sellest arenenud on mõtlemine yin ja yangi ja viie elemendi õpetusest, feng shui, taoistlik alkeemia, taoistlik kosmoloogia, taoistlik meditsiin ja palju muud. Religioosse taoismi keskne eesmärk on surematuse saavutamine dieedi, hingamisharjutuste, maagia jm. abil, keha täielik dematerialiseerumine. 6. sajandil tunnistati taoism Hiinas ametlikuks usundiks, ja kehtis kuni 20. sajandini.
3.Milles seisneb hiina kirjanduse erinevus Euroopa kirjandusest? 4. Mida tähendas Vana-Hiinas kiri, kuhu ja mis eesmärgil esialgseid tekste kirjutati? Kirjal oli algselt rituaalne tähendus: seda kasutasid preestrid selleks, et koostada kuningaile erilisi oraaklitekste, mis usuti olevat jumalate sõnum. Neid tekste kanti kilpkonnakilpidele. 5. Millise filosoofiaga on seotud Kong Fu Zi ja Lao Zi? Kong Fu Zi on seotud humanismiga ja Lao Zi on seotud taoismiga. (pole kindel) 6 Miks on tähtis Lao Zi Daodejing e Kulgemise väe raamat? Kuna on taoismi alustekst. "Daodejingi" keskseid ideid on loobumine võistlemisest selle kõigis vormides - vastavalt ka vägivallast, võimutaotlusest, kuulsusetaotlusest jne. Põhisõnum on ,,tegutseda tegutsemata, toimida toimimata". 7. Mida endast kujutab muistne hiina ,,Muutuste raamat" ehk Yijing? Kujutab seda, et kogu elu on muutumine, ühest oleksust teise, ühest liikumisest teise ja, et miski pole jääv. 8
nõiakunstidest ja müstikatest. Samad kanalid ja qi-hinguse keskmed on ka taoistlike ja teiste hiina kehalis-vaimsete enesearendus süsteemide koostisosaks Kaanon Taoism on levinud praeguse Hiina aladel, kuid tugevasti mõjutanud ka naabermaade (Korea, Jaapani ja Kagu-Aasia maade) kultuuri. Alates 1960. aastatest muutus taoism kooszen-budismi ja teiste idamaiste õpetustega populaarseks ka läänemaailmas. Taoismiga on tugevasti seotud või sellest arenenud mõtlemine yin ja yangi ja viie elemendi õpetuse kategooriates ning "Yijing" (I Ching), feng shui, qigong (Chi Kung), taijiquan(Tai Chi Chuan), taoistlik alkeemia, taoistlik kosmoloogia, taoistlik meditsiin ja palju muud. Taoismil on olnud oluline mõju kirjandusele ja kunstile. Eesti keelde on traditsiooniliselt taoismimõjulisteks peetud raamatutest tõlgitud nt Anatoli Kimi "Olgem vagurad kui lapsed",
kalligraafiat (ilukirja) aga vaimseks loominguks. Hieroglüüfide kaunilt kirjutamise ja maalimine kuulusid ülemkihi hariduse hulka. Hiinas oli seetõttu palju maalikunstnikke- asjaarmastajaid, nende hulgas olid ka mitmed keisrid. Sellist maalikunsti ei esitatud avalikult, vaid nauditi kõrgema seltskonna siseringis. Pärast Hami dünastia langemist 3. sajandil hakkas Hiinas levima budism, varsti küll konfutsiaanluse ja taoismiga segunedes. Budism tõi kaasa omapäraseid arhitektuuri ja kujutava kunsti vorme. Levisid kaljusse raiutud templid ja omapärased ehitised pagoodid. Pagood on ehitis-monument, sümboolne austusavaldus Buddhale (nagu india stuupagi). Tavaliselt püstitati pagood pühakusäilmete matmiskoha peale. Pagood on mitmetahuline tornitaoline ehitis, mille korruste vahel on iseloomulikud üleskaarduvate servadega katuseräästad. Hulgaliselt loodi ka Buddha figuure. Nende hulgas on hiiglaslik, 7
erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Religioosse taoismi alguseks on peetud 142. aastat pKr, mil Zhang Daoling sai väidetavalt Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt. Taoism on levinud praeguse Hiina aladel, kuid tugevasti mõjutanud ka naabermaade kultuuri. Alates 1960. aastatest muutus taoism koos teiste idamaiste õpetustega populaarseks ka läänemaailmas. Taoismiga on tugevasti seotud või on sellest arenenud mõtlemine yin ja yangi ning viie elemendi õpetus. Taoismil on olnud oluline mõju kirjandusele ja kunstile. Eesti keelde on traditsiooniliselt taoismimõjulisteks peetud raamatutest tõlgitud nt. Anatoli Kimi "Olgem vagurad kui lapsed", aga samuti selgitab taoismi Benjamin Hoffi raamat "Puhh ja tao" . Õpetuse alused Taoismi põhimõiste on dao, mida on püütud tõlkida kui "tee", "kulg", "seadus" ja ka "jumal",
õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündides saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavatvjha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavat, kus valitseb buda Amithbha. Austatumaid pühakuid on Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tiibeti usundid Tiibeti esimene samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7. saj kuningas Songtsen Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8. saj. Nimekamad budistlikud õpetlased olid Atsa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad Tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai-laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso.
siis oleks palju vähem sõdu ja kuritegusid. Hiinlased on kompromissilembene ja harmooniat armastav rahvas ning seetõttu õnnestus neil kõik kolm suurt mõttevoolu (konfutsianism, taoism, budism) sünteesida ja üksteise kõrvale alles jätta. Olla konfutsianist suhetes perekonna ja ühiskonnaga, taoist suhetes loodusega ning budist suhetes iseenda ja teispoolsusega. Need kolm moodustavad san jiao kolm religiooni. 12 Taoismiga on tugevasti seotud või sellest arenenud mõtlemine yin ja yangi ja viie elemendi õpetuse kategooriates ning "Yijing" (I Ching), feng shui, qigong (Chi Kung), taijiquan (Tai Chi Chuan), taoistlik alkeemia, taoistlik kosmoloogia, taoistlik meditsiin ja palju muud. Taoismil on olnud oluline mõju kirjandusele ja kunstile. 3 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Budism 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Konfutsianism 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Taoism 4 http://www.miksike.ee/en/glefos.html
taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tema õitseaeg oli Tangi ajastul. Tiibeti usundid Tiibeti esmane samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7.saj kiningas Songsten Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8.saj. Nimekad budistlikud õpetajad olid Atisa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai laama Tendzin Gyatso
Birmas tulevad mungad surnu lähedastele toeks. Samal ajal, kui surnut põletusmatuseks ette valmistatakse, laulavad mungad lõike pühakirjast, et aidata surnute heal energial vabaneda hääbuvast isiksusest. Mungad osalevad koos lahkunu perega matustel. Pere ja matusel osalejad toovad munkadele toitu ja küünlaid, kuna usutakse, et heldus aitab surnud inimese hääbuvat hinge. Hiinas, kus mahajaana eksisteerib kõrvuti konfutsianismi ja taoismiga, on budistlikud templid eriti populaarsed matuste ja surma-aastapäevade ajal. Samuti on theravaada maades matus ilmaliku elu kõige religioossem riitus. Tiibeti budismis on surmaga seotud rituaalid ja uskumused nii tähtsad ja mitmekülgsed, et neid on kirjeldatud ,,suremise teadusena". Need uskumused on kirjas ,,Tiibeti surnuteraamatus". ETTEKUJUTUS SURMAJÄRGSEST Budismi erinevatel koolkondadel on erinevad seisukohad inimese surma järel toimuva kohta
.......................................................................69 4.3.2. Victor White............................................................................................72 4.4.Hea ja kurja küsimuse kokkuvõte.................................................................76 V Võrdlused ja võimalikud allikad Jungi kontseptsioonidele...............................78 5.1. Ülijumala kujutluste tüpoloogia Widengreni järgi........................................78 5.2. Võrdlus taoismiga.......................................................................................79 5.3. Võrdlus iraani usundiga..............................................................................82 5.3.1. Zoroastrism.............................................................................................82 5.3.2. Zurvanism...............................................................................................85 5.4. Jung ja gnostitsism................................................
oluline mõju tulenes tema ning ka taoismi rajaja Lao-Tze ühistest mõtetest: iga aed oli omanäoline. Hiinas on individuaalsus erinevalt Jaapanist väga oluline. Üksinduse kultus (mediteerimine, mõtisklemine) lõi väga tundliku maastikukujunduse. Hiina kunst kasvas välja kalligraafiast (piltkirjast), Hiina maalikunst sai omakorda aluseks hiina maastikukujundusele. Pärast Hani dünastia langemist 3. saj hakkas Hiinas levima budism, varsti küll konfutsianismi ja taoismiga segunedes. Budism tõi kaasa omapäraseid arhitektuuri ja kujutava kunsti vorme (pagoodid e budistlikud templid, kaljusse raiutud templid jne). Hulgaliselt loodi ka Buddha skulptuure. Budismiaja kunsti eesmärgiks oli aidata mediteerimisel koondada mõtteid Buddha õpetusele. Budism levis Hiinasse Indiast, õitseaeg Hiinas oli 6.-18. saj, siis toimus langus; uus tõus algas 20. saj enne kommunistide võimuletulekut.
annaabi.ee 
