Asutatud organisatsioonid Viimasel ajal on asutatud organisatsioone, mis püüavad päästa hävimisohtu sattunud loomi ja taimi. Tuntuimad neist on Greenpeace ja Maailma Looduse Fond (WWF). Nende püüdlustest hoolimata on liikide väljasuremine jätkunud ja oletatakse, et iga15 minuti järel kaob Maa pealt üks taime- võiloomaliik. Rangelt kaitstavate liikide puhul on keelatud: neid tahtlikult püüda või tappa tahtlikult häirida kasvu-, talvitumis- ja rändeperioodil tahtlikult hävitada või loodusest korjata nende (madude, sisalike, kilpkonnade) mune hävitada sigimis- või puhkekohti või halvendada sealset seisundit pidada loodusest eemaldatud isendeid müügi või vahetamise eesmärgil. Eestis on kaitse all: Kollane Käoking Click to edit Master text styles Second level Kassikakk Third level Merikotkas
Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda karusamblalised, perekonda karusammal. Püstine või tõusev, väga tugev, mitteharunev vars. Paljuneb eostega. Laia levialaga, kasvab kõigil mandritel. Eestis sage. Kasvab niisketes soo ja arumetsades, rabas ning sooniidul. Tavaliselt lubjavaesel pinnasel, mõnikord ka liivastes kohtades. Rabastumise üks kindlamaid tundemärke. Ilmub esmalt niiskematesse lohkudesse. Mitmetele putukatele talvitumis ja elukohaks. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Harilik karusammal Metsakäharik Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda ulmikulised, perekonda käharik. Lehed küllaltki suured: kuni 5 mm pikad ja 3 mm laiad. Voldilised, alusel kolmnurksed, ahenevad sujuvalt teravaks tipuks. Lehealus punakaskollane, leht ise veidi läikivalt kollakasroheline. Leherood
populatsiooni taset vastavalt sätestatule. 3. artikkel 2. Iga liikmesriik kohustub oma arengupoliitikas ja saastusevastastes meetmetes silmas pidama floora ja fauna säilimist. 4. artikkel Lepingu osapoole kohustuvad tegema koostööd üksteisega ja arvestama oma arengupoliitikas looduslike elupaikade säilimisega, pöörates erilist tähelepanu alade kaitsele, mis on tähtsad rändlindude - ja loomade teekonnad, talvitumis-, toitumis- ja paaritumis alad. 5. artikkel Iga liikmesriik peaks kehtestama sobivad ja vajalikud seadusandlikud ning administratiivsed abinõud kindlustamaks erilise kaitse metsiku taimestiku liikidele, mis on täpsustatud Lisas I. Tahtlik korjamine, kogumine, lõikamine või väljajuurimine peaks olema lubamatu. Iga liikmesriik peaks nende liikide omamise või müümise keelustama. 6. artikkel Iga lepingu osapool võtab kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada fauna liikide eri
3 kahju osalise hüvitamisena. Õliga saastunud lindude päästmisprogrammid tuleks nende kalliduse ja lindude hilisema kõrge suremuse tõttu kriitiliselt ümber hinnata. Plaanitud päästmis- ja heastamiskulud aga suunata pigem kahjustuste ärahoidmiseks kui vähetõhusateks rehabilitatsioonikatseteks pärast õnnetuse toimumist. Lindude puhul pole oluline vette sattunud õli kogus. Eelkõige talvitumis- või rändepeatuspaikades võib ka mõne kilomeetri pikkune õlilaik pöördumatult kahjustada kogu sinna kogunenud linnuseltsingut ja põhjustada tervete asukondade hukkumist.(Eesti Loodus 4/1999 V. Lilleleht ) 3.3 Kalad Nafta sisaldab PAH-e ,mis püsivad vees tükk aega ja mis on just ohtlikud kaladele. Kaladesse satuvad need peamiselt vees lahustatuna, imendudes lõpuste kaudu, aga ka toiduga, nt. põhjasetetest. Kehas põhjustavad PAH-id mitemesuguseid tervisehädasid
Pringli arvukus Läänemeres on suhteliselt madal. Sagedamini esineb mere lõunaosas, mis on talviti jäävaba. Toitub peamiselt räimest, lõhedest jt kaladest. · Eksikülalistena esineb ka teisi vaalalisi. Läänemere linnustik · Registreeritud liike 357, neist 202ränd lindu. · Aastas pesitseb siin ligi 13-20 miljonit paari. · Talvituma jäävad umbes 3-9 miljonit isendit. Läänemeri kui lindude oluline talvitumis- ja rändeala: · Lõuna pool on pesitsevad liigid koondunud suhteliselt piiritletud alale. · Lõunas on liigid suurtes populatsioonides. · Põhja pool on linnud jaotunud ühtlasemalt, mis osalt on tingitud ka mitmekesisema maastikuga rannikualadest ja saarestikest. Arvukuse suurenemine: · Pehmed talved, · Jahtimise vähenemine, · Toiteainetega rikastumine. Varitsevad ohud: · Suurenenud häirimine,
vanalinnu hukkumine autoga kokku põrkel aastal 1990. Peale kahe registreerumise on lisatud kahe hübriidse noorlinnu hukkumine elektriliinides peale pesast lahkumist. Kotkaste suremus on rändeteel ja talvitumisel suur. Eestis on GPS saatjatega- viis noor- ja kuus vanalindu, 5 isendid on geneetiliselt puhtad ja 6 isendit on hübriidsed. Kaks noorlindu on elektriliinis vahetult lennuvõimestumist, kolm vanalindu hukkusid esimese rände-, talvitumis perioodil ja järgmisel sügisrändel hukkus üks noorlind. Neli GPS saatjaga lindu on veel elus ja Tõnn, kes sai noorlinnuna saatja aastal 2008 on viiendat talve hispaaniast talvitumas käinud. Suur-konnakotkaste suuremusel on kõrge määr, mis küündib 50% aastas (Keskkonnaministeerium. s.a.). 2. Ohutegurid 2.1 Pesitsusaegne häirimine Soometsade pehmel pinnasel on suvel raske raietöid teha, kuid nüüd on tehnika arenenud
migratsioonide tihedus kasvab lesta vanusega ja eriti just ebasoodsate hapnikutingmustega aastatel.(Vitinsh, 1976; ref. Ojaveer & Drevs, 2003) Märgistamise tulemused on näidanud, et lestade koondised vôivad turgutumisperioodil, kevadest sügiseni, püsida paigal 1-2 kuud (teatava individuaalse sorteerumisega), vahetavad siis oma asukohta kas teisal paiknevatele turgutumisaladele vôi liiguvad talvitumis- vôi koelmukohtadele, kusjuures isendid ei tarvitse oma parvekooslust säilitada ega pöörduda tagasi endistele turgutumisaladele. (Mikelsaar, 1984) Märgistamiskatsete andmed demonstreerivad peamiselt toitumisaladel viibinud lestade rändeid kudealade poole, kõikjal üldiselt läände, s.o. soolasema avavee suunas. Kudejärgsel toitehulgul toimub lestade liikumine üldiselt ida suunas. Alates augusti- septembrikuust võib konstateerida juba vastupidiseid, läänesuunalisi rändeliikumisi.
meie loodust kaitsta. Kaitsealadel (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) on inimtegevus piiratud ja seal hoitakse, uuritakse, tutvustatakse ja kui vaja ka taastatakse loodust. Hoiualad on piirkonnad, kus kaitstakse kogu Euroopa Liidu ulatuses huvipakkuvaid liike, elupaiku või kasvukohti ja kus on keelatud igasugune tegevus, mis võiks kahjustada sealseid loodusväärtusi. Püsielupaik on kaitsealuste liikide elupaik, talvitumis-, toitumis- või sigimisala, mis asub väljaspool kaitsealasid. Vt kaarti lk 110. Lisa Eestis on viis rahvusparki: Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Karula ja Vilsandi. Lisaks looduse kaitsmise ülesandele pakuvad rahvuspargid inimestele võimalust loodust nautida ja seda tundma õppida. Konflikt kohalike huvidega Võib juhtuda, et looduskaitse nõuded sunnivad kohalikke elanikke muutma oma tavapärast eluviisi või elatise hankimist. Sel juhul tuleb leida võimalusi, kuidas
annaabi.ee 
