süsteemis nr 1 talvituvate nahkhiirte arvukusest ja liigilisest koosseisust ning võrrelda 2007/2008 ning 2008/2009 talvitushooaega. Eesmärgi täitmiseks püstitati järgnevad ülesanded: otsida kirjandusest informatsiooni Eestis talvituvate nahkhiirte kohta, teostada nahkhiirte loendused igakuiselt Laagri nahkhiirte talvituspaiga maa-alustes käikudes talvitusperioodil 2008/2009, analüüsida ja võrrelda saadud tulemusi 2007/2008 aasta talvitusperioodiga. Laagri talvituspaigas on leitud talvitumas kõiki Eestis paikseid olevaid nahkhiireliike. Talvel 2007/2008 registreeriti Laagri talvituspaigas liigid: veelendlane, tiigilendlane, tõmmu- ja habelendlane, pruun-suurkõrv ja põhja-nahkhiir. Talvel 2008/2009 leiti esmakordselt Laagri süsteemis talvitumas nattereri lendlane (Myotis nattereri). Tõmmu- ja habelendlast loenduste ajal ei eristatud. 5
Veekirikisand ● Vesirästas ● Jõekirikhärra ● Jõerästas ● Veeköster ● Jõeisand ● Jõeköster ● Jõekukk ● Jõepapp ● Ädalakägu ● Levik Teda leiab Euroopas, Aasias ja Loode- ● Aafrikas katkendlikult peamiselt mägismaadel. Eestis väikesearvuline talikülaline. ● Eestis võib talvitumas näha ainult 200-250 ● isendit, aga see arv on vähenemas. Teda kohtab külmumata väikestel jõgedel. ● Elupaik ja eluviis Eestis võime vesipappi näha kinnikülmumata ● kiirevoolulistel jõgedel. Vesipapp jookseb, ujub ja sukeldub hästi. ● Toitu otsides jookseb vee all mööda kivist ● põhja. ● Lend on tal jõuline ja hoogne. Sageli istub veepinna kohal lepajuurel, ● oksatüükal või veest välja ulatuval kivil. Toitumine ●
Talvel on lendlased talveunes. Selleks siirduvad nad juba septembris suurematesse inimeste poolt valmistatud või ka looduslikesse koobastesse, mida enam ei kasutata. Oluline on, et koobastes õhutemperatuur kogu talve vältel eriti ei kõiguks ning see peaks püsima 0...7 ° C juures. Mõnikord võivad habelendlased talvituda ka vanades keldrites. Talvitumise ajal on nad enamasti pragudesse pugenud, harvem ripuvad vabalt seintel. Eestis on talvitumas leitud vaid 2 korda. Habelendlased poegivad juuni teisel poolel. Juba mai lõpus koonduvad emased loomad poegimiskolooniatesse, mis tihti asustavad puuõõnsusi. Lendlastel sünnib ainult üks poeg, keda ema 1. nädalal endaga kaasa tassib, hiljem aga varjepaika jätab, kus ta poega aeg-ajalt imetamas käib. Noorte areng on kiire ja pojad õpivad lendama 1 kuu vanuselt, selleks ajaks saavutavad ka täiskasvanutele omase kehasuuruse. Suguküpsuse saavutavad lendlased 1...2 aasta vanuselt.
Hiireviu kasutab oma pesa mitmel aastal järjest. ELUKOHAD Hiireviu on levinud Euroopa ja Aasia metsa- ning metsastepivööndis. Lõuna pool Himaalaja mäestikku hiireviusid ei leidu. Hiireviud esineb peale selle veel Assoori ja Kanaari saartel ning Madeiral ja Rohelise neeme saartel. Külmematel aladel: Ida-Euroopas ja Põhja-Aasias ( seal hulgas ka Eestis ) on hiireviu rändlind, muudes pesitsusala osades paigalind. Talvitumas käib hiireviu Kesk-Aasias, Pakistanis, Põhja-Indias, Birmas, Lõuna-Hiinas ja ka Aafrikas Saharast lõuna pool. Enamik Põhja-Euroopa hiireviusid rändab edelasse enne novembrikuud, tagasi saabuvad hiireviud hiljemalt aprillis. 5 . Hiireviu on looduskaitse all olev lind. 6 KOKKUVÕTE Uurimistööst sain palju huvitavat teada röövlinnust hiireviu.
Kätlin Viilukas 10A Rahulolematuse rahu Elu on nagu lind, kes käib kaugetel maadel puhkamas, talvitumas. Koduigatsus, rahutus toob ta ikka tagasi oma koju, oma pesasse ja siin on ta mõnda aega õnnelik elades rahus. Miks me oleme rahulolematud, kuigi meil on olemas kõik, et olla rahul omaenese eluga? Miks ei osata hinnata seda, mis meil on ja olla lihtsalt õnnelikud? Seda suures osas sellepärast, et ei osata hinnata õigeid elemente elus. Tihtipeale saadakse oma õnnest aru alles siis, kui ollakse sellest ilma jäämise äärel. Sellised olukorrad panevad inimesi
elupaigad on puistutes ja veekogude ääres. Päeval on nahkhiired peidus, öösel aga sooritavad toitumislende. Nad on putuktoidulised. Piusas asub suur nahkhiirte talvituskoloonia, mis on tekkinud pika aja jooksul. Loendama hakati neid 1949. a, siis leiti vaid 22 isendit.1994 oli nahkhiiri loenduse andmetel 2000 ja 1999. a juba 3500. Alates 1990ndate keskpaigast on piusa suurim teadaolev nahkhiirte talvitus koloonia Ida-Euroopas. Siia tulevad nad talvituma isegi 100 km kauguselt ning talvitumas leitud seitset liiki nahkhiiri: : tiigilendlane, veelendlane, brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir. Mitmed neist on kantud Eesti punasesse Raamatusse. Nahkhiired on looduskaitse all alates1958. aastast. neid kaitsevad ka mitmed rahvusvahelised lepped (Berni ja Bonni konventsioon, Euroopa Ühenduse elupaiga direktiiv). 1999. aastal kinnitati Piusa Koobastiku Looduskaitseala kaitse-eeskiri, mis sätestab nende kaitse talvitumise perioodil. 7
sageli teine pesakond poegi, kuid enamik neist hukkub talvitudes, sest nad ei ole suutnud magamamineku ajaks endale piisavat rasvavaru koguda.Talvituskohaks otsivad või kaevavad nii unilased kui ka kasetriibik valdavalt maa sisse uru, kus pesakamber vooderdatakse peene taimse materjaliga. Ent mõned, eriti lõunapoolsematel aladel, talvituvad puuõõnsustesse rajatud pesades. Väheseid kasetriibikuid ja lagritsaid on leitud talvitumas ka väiksemates keldrites. Kes peavad taliuinakut? Ka mäger teeb taliuinakut. Tema sügavas urus püsib temperatuur ühtlane, teave ilmamuutuste kohta õues jõuab sinna harva. Siiski käib ta vahel suuremate suladega ka keset talve urust välja. Kuna mäger ei jäta oma jälgi lumele kuigi tihti, kiputakse seesuguseid jälgi vahel pidama ahmi omadeks. Kõige pinnapealsema uinakuga on meil kährik. Ta jääb magama vaid püsivate miinuskraadide
Liblikad toituvad õienektarist ja kahju ei tee, kuid röövikud jätavad lehtedest järele vaid rootsud. Tomatimajas võivad röövikud suurt kahju teha, sest vanemad isendid kahjustavad peamiselt vilju, närides neisse suuri auke ja koopaid, mille reostavad väljaheidetega. Rikutud viljad lähevad mädanema. Tõrje- Sügisel kaevake kasvuhoones muld läbi ja hävitage nähtavale ilmunud pruunid kuni 1,2 cm pikkused nukud. Kui kahjustus on olnud suur ja kahjureid talvitumas arvukalt, peab mulla kevadel enne külve-istutusi asendama või steriliseerima. Ostetud taimed vaadake enne istutamist hoolikalt üle, et kahjurit mitte oma kasvuhoonesse tuua. Kasvuhoone on suhteliselt isoleeritud ala, mistõttu röövikuid roomab väljast sisse vähe. Suurim oht on liblikad, kes lendlevad hämariku saabudes ning tulevad kasvuhoonesse munema. Sageli meelitab nad kohale helendav kile või lisavalgustus. Sulgege liblikate
on keskmiselt 88 aastat (Väli. 2005) Suur- konnakotka pesa on suur, peas läbimõõt on 0,7- 1,1 m ja sügavus kuni 1 m. Pesa ääristatakse roheliste lehdede ja värske rohuga, mida tehakse terve pesitsusperioodil. Konnakotkaste paaril võib olla mitu peas, mis on asuvad üksteisest 390-1110 m kaugusel. 1.5 Pesitsusbioloogia Märtsis- aprillis saabuvad suur- konnakotkad pesapaikadele ning lahkub septemberis või oktoobris. Lääne- Palearktilise regiooni kotkad käivad talvitumas põhiliselt Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas ja ka üksikud lendavad ka Lõuna- ja Lääne-Euroopasse. Eesti suur- konnakotkaid on jälgitud satelliit-telemeetriliselt ning selle tulemusel on teada saadus , et Eesti konnakotkad on talvitunud Lääne-Balkanil, Türgis, Hispaanias ja ka Poolas ning Tšehhis. Aprilli teises pooles munetud täiskurnas on enamjaolt kaks muna. Haudeaeg on 42-44 päeva. 60-65 päeva vanuselt, mis on juuli viimastel või augusti esimestel päevadel,
Kahepaiksed on kõige kiirema liikide väljasuremisega loomarühm. On väga tundlikud keskkonna saastumisele ja kiirgusreziimi muutusele (õrn nahk!), lisaks hävitab inimene neile vajalikud niisked elupaigad (soode kuivendamine, veekogude õgvendamine, niitude kultuuristamine, metsade raie). Lisaks invasiivsed sissetoodud liigid ning eksootilised haigused. Eestis järvekonn introdutseeritud, ülejäänud 10st liigist pole looduskaitse all ainult tähnikvesilik (võib leida talvitumas nt keldrites). Väga ohustatud on kõre ehk juttselg-kärnkonn ja rohe-kärnkonn; mudakonn ning harivesilik on ka varem suhteliselt haruldased olnud. Kahepaiksed söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib. Kullesed taimtoidulised. Kahepaiksed näevad ja kuulevad halvasti, kõigusoojased. 38 Kaitsemehhanismiks mõnel liigil mürginäärmed (Eesti kärnkonnade mürk ei ole inimesele kuidagi ohtlik).
annaabi.ee 
