nädalat. Pärast poegade koorumist valvab üks vanalind alati pesa juures, et kaitsta neid röövloomade ja ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. Järglaste sirgudes ja vajaduste suurenedes peavad hakkama toitu tooma mõlemad vanalinnud. Augusti alguses lendavad pojad pesast välja, kuid tulevad nädala-paari jooksul veel siiski pessa ööbima. Ränne Rändlind. Talvitab Aafrikas, Saharast lõunas, ekvaatori ületab harva. Võib talvitada ka Lõuna-Aasias. Eestisse saabub märtsi teisel poolel või aprillis. Augusti algul hakkavad lõuna poole liikuma, ränne võib aga venida hilissügiseni. Keskmiselt lahkuvad augusti teisel poolel. Iseärasused Väidetavalt ainus kureliik maailmas, kes pole inimeste lähedusse elama asunud.
asustusmaterjali lühiaegsel hoidmisel. Hoiusumbad valmistatakse tavaliselt teras- või puitraamidele tõmmatud kapronvõrgust. Võrgusilma suurus sõltub kasutusotstarbest ja kala suurusest. Kasvusumpasid kasutati Eestis vaid soojuselektrijaamade soojas heitvees karpkala kasvatamiseks 1980ndatel aastatel. (Martin, R) Talvitustiigid on väikesed, 0,11 ha suurused ja pikliku kujuga (laiuse ja pikkuse suhe 1 : 5 1 : 8), kuid kasvutiikidest sügavamad. Suuremates tiikides saab küll kalu talvitada, kuid veevahetuse reguleerimine ja kalade talvitumise jälgimine on raskendatud. Talvitustiigid peaks olema rajatud mineraalpinnasele. (Martin, R) Karpkalakasvatuse tsükkel algab kevadel, mais-juunis sugukaladelt järglaste saamise ja nende tiikidesse asustamisega. Tsükkel jaguneb kasvuperioodideks ja talvitamisteks. Kasvuperiood, mil kala viibib kasvutiigis, toitub intensiivselt ja võtab kaalus juurde, kestab Eesti oludes 150 180 päeva
Kuid peagi hakkas päästetud ameeriklane rääkima ning andis oma laeva koordinaadid, kus olevat piisavalt kütte- ja toiduvarusid. Laev asus neist vaid 200 miili kaugusel. Nad siis võtsid ette raske ja kurnava rännaku, kuid lõpuks nad joudsid kohale. Tee peal paranes Altamonti olukord ning ta seletas, et on laeva ,,Porpoise" kapten, kes oli saadetud siiakanti loodepoolset läbipääsu otsima. Laeva peal leiti tonnide kaupa toitu ja sütt ning mehed otsustasid seal läheduses talvitada ja ehitada endale maja ning varuda toiduaineid. Doktor projekteeris maja, mis oli inspireeritud Venemaal asuvast Jääpaleest. Majale anti nimeks Doktorimaja ja kindlus, kus see asus, nimetati Kõigevägevama kindluseks. Ühel söömaajal hakkas Hatteras hakkas mõtlema, milline nimi panna mandrile, millel nad asuvad, kuid Altamont teatas juba, et tema nimetas selle Uus-Ameerika mandriks, kuna tema oli sellel enne neid. Edasi anti nimed ka
Karpkala talvitustiik kevadel pärast tühjendamist. Kogumiskraavid pea- ja külgmised (haru-) kraavid moodustavad võrgustiku, mis peale vee ärajuhtimise aitavad koguda väljavoolule ka kalad. Peakraav asub tavaliselt tiigi keskel ja peaks olema 1 m lai ja 0,30,5 m sügav. Talvitustiigid Talvitustiigid on väikesed, 0,11 ha suurused ja pikliku kujuga (laiuse ja pikkuse suhe1 : 51 : 8), kuid kasvutiikidest sügavamad. *Suuremates tiikides saab küll kalu talvitada, kuid veevahetuse reguleerimine ja kalade talvitumise jälgimine on raskendatud. *Talvitustiigid peaks olema rajatud mineraalpinnasele. Betoonbasseinid Kasutatakse kala müügieelseks ajutiseks hoidmiseks või talvitamiseks. Piisava veevahetuse korral võib asustustihedus talvitamisel olla kuni 200 kg/kuupmeetris. Sumbad Vastsete või suurema asustusmaterjali lühiajaliseks hoidmiseks. Teras või puitraamile tõmmatud kapronvõrgust
61 Harvest 62 Tühi karpkalatiik sügisel Ilmatsalus 63 64 Sugukarpkalad tühjendatud tiigi väljavoolu ees kevadel - enne valimist paljundamiseks 65 66 Talvitustiigid Talvitustiigid on väikesed, 0,1–1 ha suurused ja pikliku kujuga (laiuse ja pikkuse suhe1 : 5–1 : 8), kuid kasvutiikidest sügavamad. Suuremates tiikides saab küll kalu talvitada, kuid veevahetuse reguleerimine ja kalade talvitumise jälgimine on raskendatud. Talvitustiigid peaks olema rajatud mineraalpinnasele. 67 Karpkala talvitustiik kevadel pärast tühjendamist. Kogumiskraavid – pea- ja külgmised (haru-) kraavid moodustavad võrgustiku, mis peale vee ärajuhtimise aitavad koguda väljavoolule ka kalad. Peakraav asub tavaliselt tiigi keskel ja peaks olema 1 m lai ja 0,3–0,5 m sügav.
hoidmisel talvitustiikides kudemise ootel jäävad emaskalade gonaadid juuni alguseks III–IV arenguastmesse ja küpsuskoefitsient (gonaadide massi ja kala kehamassi suhe) on 1,7–14,5%. Viljastumiseks ja normaalseks arenguks sobivat marja annavad emaskalad alles siis, kui keskmine küpsuskoefitsient on 28,5%. Väljapüügil eraldatakse emas- ja isaskalad ning asustatakse eraldi tiikidesse, et ära hoida nn spontaanset kudemist. Soovitav on isegi isas- ja emaskalad talvitada eraldi tiikides. VÄLISED TUNNUSED Emaskaladel on kõht puhetunud ja pehme, suguava punsunud, kergelt punetav ja ümmargune, lõpuskaante välispind läikiv. Isaskalade suguproduktid on sel ajal tavaliselt IV–V küpsusastmes, niisk võib erituda juba kergel kõhule vajutusel. Isas kalade tunnuseks on kitsam kõht, piklik-pilujas hele suguava ja nn pulmarüü (lõpuskaaned, selja- ja kõhuuimed karedad). SUGUKALADE VALIK Paljundamiseks valitakse – tõu, vanuse, massi,
!! Rooside katmine talveks • Rooside külmataluvus lumeta pakase korral, kui nad on korralikult mullatud ja võrsed tagasi lõigatud: suureõielised teehübriidroosid -12 -15⁰ 3 päeva, floribund peenraroosid -14-18 ⁰ 3 päeva, moodsad antiikroosid -14-18 ⁰ 3 päeva, korduvõitsvad põõsasroosid -15-20 ⁰ 3 päeva, korduvõitsvad väänroosid -16-20 ⁰ 3 päeva. Täiendav kate kuuseokste lume jne näol võimaldab roose tunduvalt karmimates tingimustes talvitada Rooside katmine talveks • Eriti ohtlikud on katteks kasutatud kile, vettinud pakasekangas ja puulehed – tekitavad rooside “haudumist” • Põhilised talvekatted on järgmised: 1. muldamine ja lume kuhjamine, lisatud kuuse-ja männioksad aitavad lund koguda – sobib floribund- ja pinnakatte roosidele 2. kuiv, õhuline katmisviis- roosidele asetatakse sügisel puidust karkass, millele asetatakse vettpidav kangas Rooside katmine talveks
talvitustiikides kudemise ootel jäävad emaskalade gonaadid juuni alguseks IIIIV arenguastmesse ja küpsuskoefitsient (gonaadide massi ja kala kehamassi suhe) on 1,714,5%. Viljastumiseks ja normaalseks arenguks sobivat marja annavad emaskalad alles siis, kui keskmine küpsuskoefitsient on 28,5%. Väljapüügil eraldatakse emas- ja isaskalad ningasustatakse eraldi tiikidesse, et ära hoida nn metsikut kudemist. Soovitav on isegi isas- ja emaskalad talvitada eraldi tiikides (Soe märts aprilli algus) 4)HORMONAALNE STIMULEERIMINE Pärast väljapüüki paigutatakse kalad lahtiselt või võrkkotis haudemaja basseini, tiiki või tiiki sumpa. Suguproduktide saamiseks stimuleeritakse kalu hormonaalselt hüpofüüsi e ajuripatsisuspensiooniga. Sisesekretsiooninääre hüpofüüs toodab lisaks teistele hormoonidele ka gonadotropiine. Kasutatakse ka sünteetilisi analooge, kuid eestis vastav praktika puudub. Kasutatakse
saviga või plastikkilega. Veetaimede massilist kasvu tiigis peaks piirama. Vähipoegade tiikides võib veetaimi olla vaid vähesel määral tiigi servade ülaosas. Lagunev taimne materjal tarvitab talvel hapnikku ja võib põhjustada hapnikupuudust. Vähipoegade tiigid Talveks tühjendatavad vähipoegadetiigid on tavaliselt madalad (alla 50 cm) ja veemahult väikesed (5-6 m3), kus vesi soojeneb hästi ja kust saab poegi välja püüda. Kui poegi tahetakse talvitada samas tiigis, peab olema võimalik sügisel veepinda meetri võrra tõsta. Poegade tiikide nõlvad kaetakse 20-40 mm jämeduse killustiku või kruusaga, kuid tiigi põhi tuleb katta peene liivaga poegade väljapüügi hõlbustamiseks ja paigutada sinna lisaks näiteks katusekive või kärgtelliseid varjepaikadeks. Väikesed (2-4 cm pikkused) samasuvised vähid ei suuda liikuda pikka maad - seepärast ei tohiks teekond tiigi kaugeimast nõlvast äravoolutoru otsani olla pikk.
annaabi.ee 
