praecox- Varajane lumeroos, alustab õitsemist juba sügisel ja jätkab kevadel. Õied valged. Kõrgus 25...30 cm. ( vt lisa foto 1 ) 2. Helleborus niger- must lumeroos, õied valged, õitseb kohe peale lume minekut. Kõrgus 35 cm. Lehed igihaljad. Kõige külmakindlam, 3. tsoon. Teised liigid kuuluvad väidetavalt 5...6. tsooni taimede sekka . ( vt lisa foto 2 ) 3. H. hybridus - hübriid lumeroos, heleroosad õied. Õitseb aprilli lõpus. Lehed talvehaljad. Kõrgus 30 cm. Niiskustund (vt lisa foto 3) 4. H. purpurascens purpur lumeroos, õied purpurpunased. Kõrgus 40 cm. Õitseb aprillis. Lehed talvehaljad. Lõikelill. (vt lisa foto 4) 5. H. caucasicus- kaukaasia lumeroos, õied rohekasvalged. Kõrgus 50 cm. Lõikelill.(vt lisa foto 5) http://www.calmia.ee 7 KOKKUVÕTE Lumeroos on armastatud pikaealine püsik, millel on palju teisi liike. Käsitlesin
Saastunud aladelt (näit. teede äärest) ei tohi taimi koguda, sest nad võivad sisaldada hulgaliselt saasteaineid (näit. raskemetalle). Kõiki taimi ei tohi ühest kohast ära koguda, sest see oleks nn. röövkogumine Peab andma taimedele hingamisruumi(mitte panna kilekotti). Koirohi Kirjeldus: Poolpõõsas, mille alumised osad puituvad ja püsivad mitu aastat. Lõhn on tunnuslik. Valgeviltjad lehed on talvehaljad. Sügava juurestikuga kuivalembene taim. Õied väikestes ümarates korvikutes, mis moodustavad suuri liitõisikuid. Koirohi võib mõjuda vermuti jm. temast valmistatavate jookide liigsel tarbimisel mürgina. Nii võivad tekkida lihaste krambid, peavalu ja isegi pöördumatud ajukahjustused. Ajal, mil taim on täies õies (varasuvest varasügiseni), korjatakse lehti ja õisi ning kuivatatakse loomuliku soojuse käes.
jagamise teel raske paljundada Kasutusotstarve püsikupeenar, kiviktaimla, peenraservad, soololill Sortidid ,,Noble Spirit", Harilik metspipar (Asarum europaeum) Taim on roomav, madal. Kasvab Euroopas (v.a Briti saared, Holland, Skandinaavia), Lääne-Siber levinud metsas ja metsastepis Kasvukoht poolvari kuni täisvari, taim on mürgine Muld niiske, lubjarikas, kohev Õitseb õied purpur-punased, väikesed, ühekaupa varre tipu, sõitseb mai-juuni, lehed talvehaljad, keskmise suurusega, tumerohelised, neerjad, nahkjad, läikivad Paljundamine seemnetega, juurekasvudega ja juurdunud varreosadega. Parim paljundusviis on puhma jagamine Kasutustatakse pinnakatte taimena, muru asemel puude all Sordid https://www.google.com/imgres?imgurl=http://www.calmia .ee/Pildid/Pysilill/metspipar.jpg&imgrefurl=http://www.cal
Jaapani tarn ,,Ice Dance" (http://www.neevaaed.ee/wp- content/uploads/wpsc/product_images/M%C3%A4gitarn_ice_dance.jpg) 56 Joonis 53. Jaapani tarn 57 Kastevars (Deschampsia) Konkreetne liik: Luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: 40 - 100 cm kõrge, 50 cm laiune Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik Lehed: tumerohelised, sihvakad, kaardus, üsna karedad ja talvehaljad Õied või õisikud: Hõbehallid kohevad, suured õhulised pöörisõisikud. Jäigad õievarred püsivad kuni talveni, mil algselt hõbedased õisikud värvuvad õlgkollaseks Õitsemine: juuni-august Liigi eritunnused: Kasvukohal moodustab väga tihedaid ja suuri mättaid Kasvukoha nõuded: päikseline või varjuline koht niiskemal savikal pinnasel Kasutamine haljastuses: Amplisse-potti-rõdukasti, lillepeenrale, alpiaeda-kiviktaimlasse, kõrreliste peenrasse või veekogude äärde
Fourth level varju Fifth level Paljundatav eostega Harilik pärljalg ONOCLEA sensibilis Click to edit Master text styles Second level Roomav risoom Third level Talvekindel, Püsivad Fourth level Fifth level meil 1 2 aastat Müür-raunjalg ASPLENIUM ruta-mularia 20 cm pikkused lehed Click to edit Master text styles Talvehaljad Second level Valgus ja vari sobib Third level Talub kuiva ja Fourth level Fifth level lubjarikast pinnast Pung-põisjalg CYSTOPTERIS bulbifera kuni 75 cm, aga tavaliselt 40-50 cm Click to edit Master text styles Second level Kahelissulgjad
10.09.2013. Juhani puukool. Teravaõiene kastik 'Overdam'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/k%C3%B5rrelised/calamagrostis_x_acutiflora_overdam_terava %C3%B5iene_kastik_overdam.html. 10.09.2013. 2.2 Tarn (Carex) Konkreetne liik: oshiima tarn 'Evergold' (Carex oshimensis 'Evergold') (joon. 51, joon.52) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-30 cm, laius kuni 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik. Lehed: helerohelised keskelt valge triibuga, talvehaljad. Õied või õisikud: pruunid. Liigi eritunnused: soovitav talvel varjutada. Kasvukoha nõuded: parasniiske kuni niiske huumusrikas mulda. Päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlasse, vabakujuliste rühmadena koos teiste püsikutega, veekogude äärde, rõdukastis. Joonis 51. Oshiima tarn 'Evergold' (http://www.landscape-service.com/plants/details/47/) Joonis 52. Oshiima tarn 'Evergold' Kasutatud kirjandus: Hansaplant
vajalik, ohtlik jne) Puisniidud levivad valdavalt mereäärsetes maades, mille tõttu on ka õhuniiskus märksa suurem, kui mandrilise kliimaga aladel. Samas jääb see kindlasti alla vihmametsade ning mussoonkliimaalade õhuniiskusele. Erinevad samblad on kohastunud niiskust õhust vastu võtma kogu oma kehapinnaga ning nad ka vajavad seda piisavalt, et ellu jääda. Aga koirohi, poolpõõsas, mille alumised osad puituvad ja püsivad mitu aastat. Lõhn on tunnuslik. Valgeviltjad lehed on talvehaljad. On sügava juurestikuga kuivalembene taim. Erinevad kuivamaa kahepaiksed nagu rohukonn ja kärnkonn vajavad palju õhuniiskust, et ellu jääda, sest nende kehatemperatuur ja sõltub väliskeskkonnast ning nad peavad õhust piisavalt niiskust saama, et mitte surra. Võib öelda, et õhuniiskust vajavad enamik Eestis elutsevaid loomi, kui ka saabub kuivaperiood, siis liiguvad nad tavaliselt niiskematesse kohtadesse, et siiski vett leida. Happelisus
tingivad igikeltsa püsimise. Tsonaalseks koosluseks selles vööndis on okasmets, mille edifikaatoriteks on mikrotermsed okaspuud. Puurinde võrade all olevad taimed moodustavad enamasti hõreda põõsarinde ia hästi väljakujunenud puhma-rohurinde ning samblarinde. ökoloogiliselt on suures ülekaalus mesofüüdid, ainult alumistes rinnetes leidub õrnalehelisi hügrofüüte. Elutsükli kestuse poolest valdavad püsikud mitme lehtede generatsiooniga; mõned neist on talvehaljad (jäävad lume alla roheliste lehtedega, mis jätkavad elutegevust kevadel). Alumisi rindeid iseloomustab vegetatiivne uuenemine. Fütotsönoloogiliselt võib stabiilsed taigakooslused jaotada kahte tähtsamasse rühma: 1. varjukad kuuse- ja nulumetsad, mis moodustavad taiga kitsas tähenduses, tumetaiga; 2. valgusrohked männi- ja lehisemetsad, mis asendavad eelmisi vaesemail muldadel ja kontinentaalsemates tingimustes; see on
soometsades Kasutamine haljastuses: veeäärsetesse aladesse sobib ideaalselt Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hartarn2.htm http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=154 2.3 Kastevars (Deschampsia) Konkreetne liik: luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm, laius 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge kasvuga puhmikuline. Erkrohelise peene kaardus lehestikuga kompaktne mätas. Lehed: karedad, talvehaljad. Õied või õisikud: suured õhulised pöörisõisikud. Liigi eritunnused: kena sügisvärvus. Kasvukoha nõuded: huumusrikas parasniiske mulda. Täispäike või ka poolvari. Kasutamine haljastuses: kõrreliste peenrasse, park, metsaaed, veekogude äär, sooaed, kiviktaimla, soolotaim. Kasutatud kirjandus: http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/luht-kastevars http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/406 http://www.valgeanso.ee/index.php?
ja repens roomav. Sugukond tulikalised. Kasvukoht: niiskel viljakal mullal, mis kevaditi või sadude järel ajuti vee alla jääb, nii rohumaadel, aedades kui metsades, nt. metsateedel. Roomav tulikas on maapealsete võsunditega laienev kodarikpüsik, ta juurdub pindmises mullakihis. Vars on harunenud, okslik, pikkade sõlmekohtadelt juurduvate, roomavate võsun- ditega. Juurmised lehed on kolmetised, üldkujult kolmnurksed, tumerohelised. Lehed on kohati talvehaljad. Õied 15-23 mm läbimõõdus, tulikate perekonnale iseloomulikud: viietine kroon on karotinoididest kollane, kroonlehtede alumine tärkliseteradest kiht talitleb reflektorina sellest ka eriline läige. Kroonlehtede alusel paiknevad nektarinäärmed, mis on kergesti ligipääsetavad tolmeldajatele. Õitseb maist augustini. Viljaks koguvili rohketest pähklikestest, puist- ja lindlevi. Kasutamine: roomav tulikas on mürgine; sisaldab anemoniini ja ühendeid, mis
annaabi.ee 
