ja energiavarustuses, mis teenindasid kõiki piirkonna elanikke. Möödunud sajandi kolmandad struktuursed muutused põllumajanduses algasid 1988. aastal enne Eesti taasiseseisvumist. Tolleaegne Eesti NSV valitsus tegi pretsedenditu otsuse, mille kohaselt lubati põllumajandustöötajatele müüa masinaid, seadmeid ja transpordivahendeid. Otsus pani aluse talude taasloomisele Eestis. Esimesed õiguslikul alusel töötavad talud tekkisid 1989. aastal, mil võeti vastu taluseadus. Märkimist väärib, et see oli üks esimesi `uue aja' vaimus seadusakte Eestis üldse. Süsteemsemad muutused algasid 1991. aastal kui võeti vastu maareformi seadus. Selle seadusega tagastati maa õigusjärgsetele omanikele ja võimaldati maad erastada piirkondliku ostueesõigusega või ka üldistel alustel. Järgmisel aastal võeti vastu põllumajandusreformi seadus, millega pandi alus endiste kollektiiv- ja riigimajandite
See on koht kust kinnistud võisid alguse saada. Esimene eesmärk oli võrdsustamine ja poliitilised põhjused. Enne seda oli juba ära otsustatud, et toimub kollektiviseerimine valmistada maa ette kollektiviseerimiseks ning endine maakorraldus lõhkuda. Paar-kolm aastat taluline elu kestis ja siis läks lahti kolhooside moodustamine. Maaomandi vorm enam ei muutunud. Kolhoosid ja sovhoosid. Enne EV taastamist juba 80ndate aastate lõpus võeti vastu ENSV taluseadus 1989, mille alusel anti õigus anda maad põliseks kasutamiseks, talu rajamiseks ja pidi see siis soodustama põllumajandusliku maa kasutusele võtmist (eriti ääremaal). Jõuti teha, eraldada 10 000 talu üle Eesti selle alusel, eks see usk oli see, et talud maale tagasi ja küll on tore, et see on üks samm põllumajandusliku Eesti taastamiseni, kuid ausalt öeldes ajaloos tekitas see probleeme juurde. 1991 võttis EV vastu omandireformiseaduse
Eesti põllumajanduslik koguprodukt 1995. aastal 47 % madalam kui 1986.aastal. Ka loomade arv vähenes pidevalt. Perioodil 1990 1995 vähenes veiste (lehmad välja arvatud), sigade, lindude ja lammaste arv umbes 60 %. Lehmade arv vähenes nimetatud perioodil umbes 30 %. Põllumajandusreformid käivitati Eestis 1989. aastal. Põllumajanduspoliitika eesmärgiks oli majandite ja agro- toiduettevõtete muutmine turule orienteeritud ettevõteteks. Taluseadus alustas põllumajanduse privatiseerimise protsessi (taluseadus võeti vastu 6. dets. 1989. aastal). Eesmärgid olid: · elanikkonna varustamine põhitoiduainetega · era- ja ühistuliste majandite arendamine · vähem arenenud maapiirkondade arendamine · kodumaiste toiduainete turu stabiliseerimine Pärast järsku põllumajanduse kogutoodangu vähenemist 1990 1995. a. (40 %), algas 1996. aastal stabiliseerumine ja 1997. aastal väike tõus. Põllumajandusreform oli 1. jaan. 1998.a
II maailmasõda ja okupatsioonid (Vene ning Saksa) laostasid Eesti majandust, eriti põllumajandust. Sõja lõpuks oli külvipind vähenenud, veiseid ja sigu oli umbes poole vähem kui enne sõda. Nõukogude võim proovis Eestis juurutada siin võõraid tehnoloogiaid ja kultuure. Eesti põllumeeste oskus oma peaga mõelda ja neid katseid nurja ajada päädis sellega, et Eesti oli Nõukogude Liidu eesrindlikumaid põllumajandustootjaid. Juba enne taasiseseisvumist vastu võetud taluseadus kehtestas talude taasloomiseks juriidilise aluse. 1992. aasta põllumajandusreformi seadusega reguleeriti uute omandivormide tekkimist maal ning suurte ühismajandite kaotamist. Talupidajate jaoks loodi riiklike toetuste süsteem. Aastast 2004 on Eesti Euroopa Liidu (EL) liige, sellest ajast laieneb Eestile EL-i põllumajandustoetuste süsteem ja Eesti peab täitma kogu EL-is kehtivaid nõudeid toidu kvaliteedi ja ohutuse osas
o Rahvastiku vähenemine o Teenindus-asutuste klientide vähenemine: Suhteline vaesus Ökonoomiline ja liberaalne lähenemine LISAKS: PÕLLUMAJANDUS (Loe: Maaelu Arengu Aruanne, https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3726/maaelu_aren gu_aruanne_2011final.pdf?sequence=1&isAllowed=y) Põllumajanduse arengut eri etappidel mõjutanud olulisemad tegurid (lk 86) o 1988-1995 Taluseadus Omandireform Maareform Põllumajandusreform Seniste turgude kadumine Seniste toetuste kadumine Vabakaubandus Välisinvesteeringud Esimesed maaelu- ja põllumajandustoetused o 1996-2001 Subsideeritud import Põllumajandustoetuste mitmekesistumine ja suurenemine Imporditollid ja -litsentsid Toidu kvaliteedi kontroll
90) · Aastatel 2002-2004 (Eliga liitumiseelne periood) investeeriti keskmiselt 48,2 mln eurot aastas · Aastatel 2005-2008 (EL liikmena) keskmiselt 144,8 mln eurot · Aastatel 2005-2009 on põllumajanduses investeeringud põhivarasse ühe töötaja kohta olnud kõigi tegevusalade keskmisest 63,7% võrra suuremad Reformid 1988-1995 algatatud reformid muutsid põllumajanduse senised tootmisstruktuurid ja institutsioonid · 1989.a. võeti vastu Taluseadus, mis pani alguse esimestele õiguslikul alusel loodud taludele ning seda võib pidada restruktueerimise alguseks · 1991.a. Maareformiseadusega tagastati maa õigusjärgsetele omanikule ja võimaldati maad erastada piirkondliku ostueesõigusega või ka üldistel alustel · 1992.a. Põllumajandusreform pani aluse endiste kollektiiv- ja riigimajandite (kolhooside ja sovhooside)
Väärtuse objektiivsuse nende üldise kehtivuse mõttes tagab moraalinormistik, mida kehtiv õigus peab alati arvestama. Õigus peab olema eetiline miinimum. Väärtused ise on hierarhias ja neil on nö erinev järk. Väärtuste eelistatavus mõnes küsimuses sõltub konkreetsetest asjaoludest. Ja ei ole välistatud, et kõrgemajärguline peab taanduma siis madalamajärgulise eest, kui seda nõuab elu vajadus. Sellele viimasele on ka Riigikohus kunagi tuginenud (taluseadus). 3) Väärtused on aegumatud Aegumatud väärtused peaksidki oma koha leidma õigusnormides. Õigusnorm peab niikaua kehtima, kuni ta sisaldab aegumatuid väärtusi. 4) Kust tulenevad väärtusmastaabid, kui objektiivne õigus selleks mingit pidet ei anna? So väärtuste selekteerimine õiguslike kategooriate abil Õiguse kategooriateks on õiguse printsiibid, mis vahendavad õiguse ideed ja positiivset õiguse toimet. Objektiivset õigust tuleb korrigeerida õiguse printsiibi suunas.
(Benthami utilitaristlik arusaam, et õigus peaks õnne tooma võimalikult paljude jaoks). See positsioon on väga tihedalt seotud moraalinormidega. Hierarhia: väärtused ise on hierarhias ja neil on nö erinev järk. Väärtuste eelistatavus mõnes küsimuses sõltub konkreetsetest asjaoludest. Ja ei ole välistatud, et kõrgemajärguline peab taanduma siis madalamajärgulise eest, kui seda nõuab elu vajadus. Sellele viimasele ka Riigikohus kunagi põhinenud (taluseadus) 3) Väärtused on aegumatud (H. Coing). Tema räägib „aegumatutest väärtustest“, mis manifesteeruvad õigusnormides (n PS põhiõiguste kataloog), ja sellele vastavalt loomuõigusest kui õiglusnormide kogumist. Ta ei käsitle väärtust kunagi irratsionaalsena. Subsumeerimisel (õiguse rakendamisel) saab väärtusi nende olemuses tunnetada. Otsustaja (kohtunik) käsitleb tema poolt tunnetatud seaduses sisalduvat väärtust kui juhtnööri tegutsemiseks.
annaabi.ee 
