Aastal, enne viimase immigratsioonilaine algust. See sisuliselt peatas sisserände Ameerika Ühendriikidesse kuni 1960ndateni. 1920. aastail polnud ameeriklased rahul kaasaaegse elustiiliga. Kuigi majandusel läks ajavahemikus 1923-1929 üsna hästi, olid siiski inimesed rahulolematud. Eriti poldud rahul sellega, mis puudutas perekoda ja religiooni. Tekkisid vastuolud pealesuruva linliku ja ilmaliku elukorralduse ning vanade, talupoeglike traditsiooniliste tõekspidamiste vahel. Seepärast loodi vanameelsete akstsioon, mis oli vastu evolutsiooniteooria õppimisele. Nende hulka kuulus ka palju mõjuvõimsaid poliitikuid kes üritasid selles osas ka seadust muuta, kuid lõpuks ei läinud see neil läbi. Teine probleem, mis lõppkokkuvõttes osutus vist ka suurimaks, oli1919. aastal kehtestatud reegel mis keelas alkoholi valmistamise, müümise ja transpordi. Tagajärjed ei olnud positiivsed
hospidalide juures. 5. MÕTTEMAAILM JA ELLUSUHTUMINE Vaatamata kehvadele elamistingimustele, kasinele toidule, ränkraskele tööle, igapäevasele olelusvõitlusele, suurtele näljahädadele ja epideemiatele ning pidevale sõjaohule, ei olnud Euroopa talupoeg ideaalide ja eesmärkideta mühkam. Kas või kirjaoskamatus, mida on peetud väga üldiseks. Ometi oli siin mõningaid erandeid. Eriti majanduslikult arenenumates ja suurte linnade mõjusfääri jäävatel aladel. Talupoeglike arusaamade ja meelelaadi mõistmine näib olevat tihedamalt seotud rahvaliku religioossuse ning talupoegade maailma ja kiriklike hierarhiate, aga ka väärõpetuste vaheliste kontaktide tundmaõppimisega. Paljud talupoegade uskumused pärinevad eelkristlikust ajast või igal juhul ei ole kristlikku päritolu. Nende silmis olid paljud kiriku tegemised otseselt seotud põllumajanduslike tsüklite kordumistega. Jumalustele annetati,
ei jõudnud. Sotimaa valitsejanna lahkus Prantsusmaalt pisaratega ning lausus: "Ela hästi,Prantsusmaa! Mul on tunne, et ma ei näe sind enam iialgi." Sotimaa 1561 1568 Prantsusmaalt lahkus Maria Stuart paljude kaaslaste saatel, ent kui ta 19. augustil 1561. aastal Sotimaale jõudis, nägi ta vaid vaesust ja viletsust ning siin ei oodanud teda keegi. Oli vaid tühi, vaesunud ja mahajäetud õukond koos talupoeglike "õuelaulikutega", kui neid üldse nõnda võis nimetada, ja protestantlike aadlikega. Prohvetlikult ütles soti kõrgaadlik Maitland of Lethington Maria kohta: "Ta ei jäta tegemata hämmastavaid draamasid." Ja tõesti, Maria Stuart tõi kaasa religioosse lahknevuse probleemi. Sotimaad lõhestasid protestantism ja katoliiklus, ent Maria Stuart ei läinud protestantismi usku üle, ehkki see oleks teda säästnud paljudest lahknevustest rahvaga. Ta oli ju
-Kõneõhtute,näitemängude ja kontsertide korraldamisega püüti rahvusliku ärkamisaja vaimu alal hoida. -Agaralt osaleti 1888.a. Hurda poolt välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. -Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reinman -Villem Reinman südis Viljandimaal Kõpus talurentniku pojana, töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaanis kirikuõpetajana, teda iseloomustab range õiglus ja ausus, talupoeglike ideaalide järgmine, tõsine usk ja aatelisus, temas sai omamood ühenduslüli Hurda ning -Tõnissoni vahel. -Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts( EÜS). -Selle suureks teeneks sai eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises. -1884.aasta juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp. Petserimaa Vene võimu all -Petseri- ehk Setumaa kuulus keskajast saasik Vene võimu alla. -Rahvuslikust liikumisest jäi Petserimaa kõrvale.
Venemeelne. Seadis esiplaanile majanduslike 1901 Tallinnas hakkab ilmuma ,,Teataja" olude parandamise. 1868 isamaaline kõne ,,Vanemuises". 1878 1904 eestlased saavad enamuse Tallinna linnavolikogu ,,Sakala" valimistel. Linnapeaks Päts 1905 kultuurirühmitus ,,Noor-Eesti" Villem Reiman. Venestamise vastu võitleja. Talupoeglike ideede 16/10/1905 sõjavägi tulistab rahvademonstratsiooni järgimine, aatelisus. Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo Tallinnas teaduslikule uurimisele. Dets/1905 mõisate põletamine Ado Grenzstein. Õigustas venestamist 1906 ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" kutselisteks
Hugo Treffner - Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883 Tartus tööd alustanud Hugo Treffneri Eragümnaasium. Just sealt sai ettevalmistusi suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud eestlastest. VILLEM REIMAN - Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas. Töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaanis kirikuõpetajana. Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Iseloomulikuks range õiglus ja ausus, talupoeglike iseaalide järgimine, tõsine usk ja aatelisus. Eesti Üliõpilaste Selts 1870, hakkas tegema suurt tööd rahvuslikkuse säilitamiseks. Äsjasest üldlaulupeost ärgitust saanud eesti soost üliõpilased hakkasid koos käima. Kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte haritlaste selts. Eesti Üliõpilaste Seltsi suureks teeneks saigi eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises. 1884. sinimustvalge õnnistamine- 1884
Tartus tööd alustanud Hugo Treffneri eragümnaasium. Just sealt sai ettevalmistusi suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud eestlastest. *Villem Reiman- Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas. Töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaanis kirikuõpetajana. Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Iseloomulikuks range õiglus ja ausus, talupoeglike iseaalide järgimine, tõsine usk ja aatelisus. *Eesti Üliõpilaste Selts-1870. Aastal loodud selts hakkas suurt tööd rahvuslikkuse säilitamiseks tegema. Äsjasest üldlaulupeost ärgitust saanud eesti soost üliõpilased hakkasid koos käima. Kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte haritlaste selts. Eesti Üliõpilaste Seltsi suureks teeneks saigi eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises. *1884
kultuurile. Hurt peab väikerahva puhul oluliseks vaimu = olemasolu => kultuuriline võimalus, mis sünnib olemasolevast kombestikust. On samal seisukohal Herderi mõtetega. Mõttelaad tuleneb paljuski saksa eeskujudelt => rahvuseks kujunevad ja jäävad ellu need, kellel on vaimset ja kultuurilist jõudu enesekehtestamiseks. „Rahvas peab saama suureks oma vaimult, mitte suuruselt“ (Hurt). Hiljem on hinnatud tema ideoloogiat kui kodanluse ideoloogiat. Sellepärast vastandubki talupoeglike vaadetega C. R. Jakobsoniga => oluliseks oli loomulikult ka haridus ja vaimsus, kuid rõhub praktilisele ja igapäevasele elu muutuste poolele => huvitub talupoegade elu lihtsamaks tegemisest. Jakobsoni suunda võib nimetada ka poliitilis- majanduslikuks, siit tuleneb ka see, et Jakobson satub tugevasse opositsiooni baltisaksa ringkondadega => saksa viha väljendub kogu tegevuse vältel. Jakobson saab oma ideid ja
annaabi.ee 
