Bioloogia KT Seeneniit: ehk hüüf on seene tallust moodustav rakk või niitjas rakkude rida. Hüüfid moodustavad mütseeli. Mütseel ehk seeneniidistik: on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. Viljakeha: on seente paljunemistsüklis esinev, tihedast seeneniidistikust koosnev moodustis. Viljakeha kannab seene eoseid. Seene viljakeha lihakat osa nimetatakse seenelihaks. Viljakeha ülaosa nimetatakse seenekübaraks. Kitiin: sellest koosneb seene rakukest
tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda[ kromosoom-koosneb DNA-s ja valkudest geen- kromosoonis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks turgor- on taimeraku siserõhk hüüf ehk seeneniit- on seene tallust moodustav rakk või niitjas rakkude rida[ mütseel ehk eeneniidistik- on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. viljakeha- kokkupakitud seeneniitidest moodustanud seene paljunemisorgan arhe- nende rakus puudub rakutuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. Spoor ehk eos. 3. Epitee-, lihas-, närvi- ja sidekoe põhilised iseloomulikud ehituslikud iseäraused ja nende kudede ülesanded. Epiteetkude- keha ja elundite pindasid kattev kude, mis piirab kehade ja
kogumikke.) · Nende vohamine näitab toitainete rohkust vees, st. vee saastumist. PRUUNVETIKAD · On ainult makroskoopilised. · Võivad kasvada 30-60 m pikkuseks. · Enamasti on ehitus keerukas. · Meenutavad taimi või nende lehti. · Peamiselt kasvavad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, enamasti 6-15 m sügavusel. Põisadru · Lintjas tallus haruneb mitmeid kordi kaheks. · Õhupõied hoiavad tallust püsti. Selline asend kindlustab vetikale soodsad tingimused. · Kasvab kuni 30 cm pikkuseks. · Kinnitub kivisele merepõhjale haardkettaga. · Paljuneb suguliselt. PUNAVETIKAD · Kasvavad sügavamal kui pruunvetikad, sest nad ei vaja nii palju valgust. · Olenevalt kasvukohast on nad roosast tumepunaseni. · Ülekaalus on teised pigmendid kui teistel vetikaliikidel (Need suudavad kasutada vähest valgust fotosünteesiks.). · Kasvavad 40-60 m sügavusel.
tulenevad põhimõttelised morfoloogilised erinevused. Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi – sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Paljasseemnetaimed on heterospoorsed taimed. Nagu sõnajalgtaimedel valitseb nende arenemistsüklis sporofüüdifaas. Gametofüüt kujutab endast lehtjat tallust või varre ja lehtedega võsu. Juuri ei ole, nende ülesannet täidavad risoidid. Sporogoon on gametofüüdiga tihedalt seotud, kuna saab temalt vett ja vajalikke toitaineid. Sammaltaimed on oma ehituse ja ökoloogia poolest lähedased vetikatele. Kõrgemad taimed kui monofüleetiline evolutsiooniharu. Gametofüüdi ja sporofüüdi erinev osatähtsus kõrgemate taimede hõimkondades, selle võimalikud evolutsioonilised põhjused. Sporofüüdid on mitmeaastased rohttaimed
Külastatud 8. jaanuar 2014. aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Islandi_k%C3%A4ok%C3%B5rv 10 Harilik kirisamblik Graphis scripta Kirjeldus Tallus on koorikjas, valkjas või hall, harva pruunikas, hõlmad puuduvad. Harilik kirisamblik kasvab lehtpuude siledal koorel varjulistes paikades, kõige sagedamini leht- ja segametsades. Ei kasva parkides ega aedades varjulisuse puudumise tõttu. Hariliku kirisambliku tallust on puukoorest raske eristada, seda on näha heledama laiguna puukoore pinnal. Harilikul kirisamblikul esinevad alati ligi 1cm pikkused kriipsukujulised viljakehad. Hariliku kirisambliku nime seostatakse paljudes keeltes nende väljanägemisega, nimelt seostub nimi kirjutamise ja tähtedega, kuna viljakehad näevad välja nagu tuššiga joonistatud hieroglüüfid. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 116) Graham D. Schuster. ( 2005). Harilik kirisamblik. Külastatud 8.jaanuar 2014
Seente hôimkonnad. Nende hôimkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi
SAMMALTAIMED=HELVIKSAMMALTAIMED. HK LEHTSAMMALTAIMED: TURBASAMBLAD JA PÄRISLEHTSAMBLAD. Ehitus: Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Just sellepärast peetakse sammaltaimi taimede evolutsioonis iseseisvaks külgharuks. Gametofüüt kujutab endast lehtjat tallust või varre ja lehtedega võsu. Juuri ei ole, nende ülesannet täidavad risoidid pindmiste rakkude väljakasved. Sugulise paljunemise elundid on paljurakulised. Sporofüüt, mida sammaltaimedel nimetatakse sporogooniks, on sõltuvuses gametofüüdist. Morfoloogiliselt kujutab ta endast silindrilise jala tipus asetsevat kerakujulist, elliptilist või silindrilist eoskupart, mille sees arenevad eosed. Sporogoon on gametofüüdiga tihedalt seotud, kuna saab temalt vett ja vajalikke toitaineid
Seente hôimkonnad. Nende hôimkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi
pikkus 400-700 nm) jõuab suurtele sügavustele, see seletab mõnede liikide kasvamist sügaval (Phyllophora truncata näiteks). Arktika uurijaid üllatas, et kuigi kevadel ranna-ala oli just alles vabanenud jääst, dredz või draag tõi veest välja aktiivselt kasvavaid vetikaid. Arktika vetikad on mitmeaastased, kasv toimub varu-ainete arvel, nagu ka parasvöötmes. Tehti kindlaks, et Arktika endeem Laminaria solidangula fotosünteesib lühikesel valgel ajal, pimedas kasvatab tallust. Kasv ja fotosüntees on ajaliselt eraldatud, tallus peab olema selleks ajaks olemas, kui vähegi valgust ilmub. Pimeduse taluvus (vegetatiivse koe, spooride, sügootide võime elada üle pikk pime periood) on omadus, mis annab võimaluse asustada Arktika vett. Sarnaselt parasvöötmes talve üleelamiseks vajalikule puude lehtede langemisele, talvituvad pruunvetikal Desmarestia aculeata auramise vältimiseks ainult vanad talluse osad, värsked võsud moodustuvad igal aastal uuesti
elusrakkudel ja eritistel. Kui asi segane, siis vaadake http://www.tpu.ee/~toenu/matbot/Virus_Bakter.htm 10. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetest harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega, algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel
elusrakkudel ja eritistel. Kui asi segane, siis vaadake http://www.tpu.ee/~toenu/matbot/Virus_Bakter.htm 10. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel
Hk.-d: (Kõdersamblad.) Maksasamblad=Helviksamblad. Lehtsamblad: Turbasamblad ja Pärislehtsamblad. Bryophyta. Liike umbes 35 000. Ehitus.Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi – sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Just sellepärast peetakse sammaltaimi taimede evolutsioonis iseseisvaks külgharuks. Gametofüüt kujutab endast lehtjat tallust või varre ja lehtedega võsu. Juuri ei ole, nende ülesannest täidavad risoidid – pindmiste rakkude väljakasved. Sugulise paljunemise elundid on paljurakulised. Sporofüüt, mida sammaltaimedel nimetatakse sporogooniks, on sõltuvuses gametofüüdist. Morfoloogiliselt kujutab ta endast silindrilise jala tipus asetsevat kerakujulist, elliptilist või silindrilist eoskupart, mille sees arenevad eosed. Sporogoon on gametofüüdiga tihedalt seotud, kuna saab temalt vett
annaabi.ee 
