Tallinna Tehnikagümnaasium MÕISADE AJALUGU REFERAAT Tanel Rentik 5b klass jaanuar 2008 Veel keskajal meenutasid mõisahooned tihtipeale tavalisi talu maju. Kaheksateistkümnenda sajandi lõpus hakkasid mõisnikud välismaa eeskujul ehitama uhkemaid hooneid. Nende kõrval rajati kaunid ja suured pargid paviljonide ja kunstjärvedega. Mõisniku toidulauale ilmusid uhked ja kallimad road, tallidesse välismaa traavlid ja kalessid. Hakati jooma koduse õlu asemel hoopis välismaa veine. Mõisad hakkasid peagi muutuma. Lisaks mõisale ja ilusa suure pargile kuulusid mõisnikule veel hobusetallid, tõllakuurid ning aiad. Kaugemal mõisast leidsid koha aga, looma laudad, viinaköök, puuviljaaed ja vahel oli ka mõisnikul kasvuhoone või võis neid ka mitu olla. Omaette maja oli tavaliselt valitsejal ning teenijatel. Mõisnikul oli vaja üha rohkem ja rohkem uusi töölisi
Antoni asemel ilmus tuppa eideke. Teda hüüti Apraksejaks. Maja üle vaadanud, läks Lavretski aeda ning jäi sellega rahule. Hiljem tegi ka jalutuskäigu külas. Õhtuks oli ta kõht tühi. Anton püüdis kinni vana kana, tappis ja kitkus ära. Tegi ka viimastest teede jäänustest teed. Lavretski palus teha endale magamis asemesöögituppa. Kahe nädalaga seadis Fjodor maja korda, puhastas õue ja aia. Lavretskist toodi mugav mööbel, linnast viinad, raamatud ja ajakirjad, tallidesse ilmusid hobused. Anton jutustas Lavretskile igasuguseid jutte, ka Alafirast. Kolme nädala pärast ratsutas Lavretski O..sse Kalitinite poole, kus ta veetis terve õhtu. Kohal oli ka Lemm. Ta meeldis Lavretskile väga. Liisa mängis üksi ja väga väljendusrikkalt muusikat. Keskkööl saatis Lavretski Lemmi koju ja istus tema juures kella kolmeni hommikul. Lemm näitas külalisele oma muusikaloomingut. Lavretski kutsus lõpuks Lemmi endale külla. Ta sõitis vanamehele järgi
Nina tavaliselt hele. Kivinugis liigub hüpetega. Suvel on jälgede järgi raske kivinugist metsnugisest eristada. Talvel jäljed samasugused kui suvel ning paljaste päkkade jäljed hästi nähtavad.( Loomade elu 7. köide) Leviala Kivinugis elutseb lehtmetsades, metsaservadel, lagedatel kivistel mäenõlvadel, tihti inimasustuse lähedal. Sageli elab majades ning võib seal kahjustada elektrijuhtmestikku. Pesa teeb puuõõntesse, kivihunnikutesse, tallidesse, lautadesse, majade pööningutele. Vahel kaevab ise maa sisse uru. Kivinugise leviala on kesk- ja lääne Euroopa, samuti Korsika ja Baleaarid. Eestis rohkem edela- ja lääne Eestis. Eestis suureneb tema arvukus. ( Loomade elu 7. köide) Toitumine Kivinugis on lihatoiduline- närilised, hiired, uruhiired, oravad ning samuti linnud, sageli ka marjad. Mõnedes piirkondades peaaegu täielikult kas vili- putuk, või jäätmetoiduline. Kivinugis on täielikult öise eluviisiga
puhatamise, kusjuures aega andis ta Heraklesele vaid päeva. Augeias oli Elise rikas kuningas ja tema tallid olid Kreekas ühed loomarikkamad. Et keegi polnud neid talle aastaid puhstanud ja et aroom sealkandis oli juba väljakannatamatu, siis oli Augeiasel Heraklese ülesande üle muidugi ainult hea meel. Augeias lubas talle õnnestumise korral isegi korraliku vaevatasu. Lootusetus olukorras tuli Heraklesele appi Athena, kes soovitas tal juhtida kaks suurt jõge tallidesse, lüüa nende tagaseintesse augud ning suunata jõed siis jälle tagasi sängi. Jõed uhuksid aga tallid laitmatult puhtaks. Herakles käituski nii ja sai seega ülesandega kenasti hakkama. Kuid Eurystheus keeldus hiljem sedagi ülesannet täidetuks pidama, kuna Herakles oli palka saanud Augeiaselt ja seega mitte töötanud Eurystheuse huvides. Olgu öeldud, et Augeias keeldus Heraklesele tegelikult tasu maksmast ning hiljem karistas Herakles teda selle eest sõjakäiguga.
Raha ehituse jaoks tuli riigilt. Talle allu maakaitsevägi. Üksusesse ei tohtinud kuuluda pärslased. Impeeriumis elas üle 50mln inim. Pärslasi oli 1mln. Seadusega anti pärslastele eesõigused. Straabist kõrgem oli ülemjuht. Kontrollis straabi tegevust. Straabid teda käsutada ei tohtinud. Tal olid kindlad kohustused. Straap võis mitme aasta maksud korraga ära maksa. Egiptus pidi igal aastal maksma 9t hõbedat, 1t kulda. Hobusekasvatused pidid andma 500 hobust tallidesse, Babüloonia andis 500 noormeest haaremi valvuriteks. Sõjaväereform Reformis armeed Assüüria eeskujul. Moodustati löögijõuline, tegeldi väljaõppega, said palka. Ohvitserid ja sõdurid olid pärslased. Jagunes: 10 1. ratsaarmee põhirõhk 2. jalamehed vibukütid 3. sõjavankrid muudeti massihävitusrelvaks. 4. 10,000 surematut kui keegi langed toodi kohe uus asemele
tallide puhatamise, kusjuures aega andis ta Heraklesele vaid päeva. Augeias oli Elise rikas kuningas ja tema tallid olid Kreekas ühed loomarikkamad. Et keegi polnud neid talle aastaid puhstanud ja et aroom sealkandis oli juba väljakannatamatu, siis oli Augeiasel Heraklese ülesande üle muidugi ainult hea meel. Augeias lubas talle õnnestumise korral isegi korraliku vaevatasu. Lootusetus olukorras tuli Heraklesele appi Athena, kes soovitas tal juhtida kaks suurt jõge tallidesse, lüüa nende tagaseintesse augud ning suunata jõed siis jälle tagasi sängi. Jõed uhuksid aga tallid laitmatult puhtaks. Herakles käituski nii ja sai seega ülesandega kenasti hakkama. Kuid Eurystheus keeldus hiljem sedagi ülesannet täidetuks pidama, kuna Herakles oli palka saanud Augeiaselt ja seega mitte töötanud Eurystheuse huvides. Olgu öeldud, et Augeias keeldus Heraklesele tegelikult tasu maksmast ning hiljem karistas Herakles teda selle eest sõjakäiguga.
Kurgu all on hästimärgatav oranzikas kaelus. Kaelushiir on levinud kogu Euroopas ning ta elupaikadeks on eelistatult laialehised lehtmetsad, võsad ja põõsastikud, samuti pargid, aiad ja põllud. Tihedat metsa ta aga väldib. Kaelushiir elab sügavates urgudes, mis asuvad puude juurte vahel ja millel on mitu väljapääsu. Oma urud kaevab hiir ise, kuid ta võib asustada ka kände, puuõõnsusi ja puuriitu. Talvel pole harvad juhused, kui kalushiired tungivad tallidesse ja lautadesse ning isegi inimelamutesse. Kaelushiir toitub enamasti seemnetest - pähklitest, tõrudest ja kastanitest, kuid on võimeline murdma ka konni, sisalikke, hiiri ja linnupoegi. Talveks soetavad nad omale mitme kilogrammi raskusi seemnetagavarasid, mis peidetakse urgudesse või puuõõntesse. Maapinnal liigub kaelushiir pikkade hüpetega. Samal ajal on ta ka osav ronija, kes võib liikuda vabalt puudel ja põõsastel, mitme meetri kõrgusel maapinnast. Teda on aga raske
Värav kõikus kangesti esimese tugeva põraka mõjul. Veel paar niisugust mütsu ja ta pidi langema. Ülevalt visati küll raskeid kive ja tuld kaitsekatuse peale, aga see oli tugevatest okstest tehtud ja mulla ning mätastega käetud, nii et ta kahju ei kartnud. «Me peame välja tungima,» kiristas Oodo, kes rüütel Rainthaliga müüril seisis. Viimane noogu-. - tas tummalt pead. Oodo käskis sulaseid ja võõraid sadulasse istuda. Üks osa jooksis tallidesse. Aga juba langes värav koleda mürinaga maha ja Tasuja kännul tungisid talupojad kisaga sisse. Vall 114 jäi tühjaks, kõik tõttasid alla, sissetungijaile vastu. Äge võitlus algas. Esimeste hulgas võitlesid Oodo ja rüütel Kuuno. Tasuja nägi esimest ja kippus otsekohe tema kallale. Oodo vaatas korra otse vastase põlevaisse silmadesse, hirmus mäles-tus sähvis kui pikne tema peaajust läbi
varem tema isalikust hoolitsusest oma "musketäride eest. Ta läks järgemööda Athose, Porthose ja Aramise juurde. Ükski neist polnud veel koju tulnud. Ka nende teenrid olid ära ja nii ühtedest kui ka teistest puudusid teated. D'Artagnan oleks heameelega järele kuulanud ka nende armukeste juurest, aga ta ei tundnud ei Porthose ega Aramise armukest; Athosel aga armuke üldse puudus. Möödudes kaardiväe kasarmu juurest, heitis ta pilgu tallidesse: kolm hobust neljast olid juba kohale jõudnud. Ulijahmunud Planchet harjas neid parajasti, kaks olid juba puhastatud. «Oh, härra,» ütles Planchet d'Artagnani silmates, «kui hea meel mul on teid nähes!» «Aga miks siis, Planchet?» küsis noormees. «Kas te usaldate meie peremeest härra Bonacieux'd?» «Mina? Ei tule mõttessegi.» 250 «Õieti teete, härra.» «Aga miks sa seda küsid?» «Sellepärast, et kui teie temaga vestlesite, ei kuulanud ma teie juttu, vaid jälgisin teda.
annaabi.ee 
