LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehittus Päevaõpe Niidu ja lillemurud referaat Juhendaja: Katrin Puskar Koostaja: Viktoria Jekimtseva Luua 2012 Sissejuhatus Muruks nimetatakse madalakskäbitud, tihedat. Tallamisele vastupidavat taimestiku. Muru ühendab teised aia osad tervikuks. Kas siis niidumurud polegi muru? Niit on looduslik kooslus kus on esindatud palju erinevaid looma- ja taimeliike. Hooldus piirdub vaid sellega, et oleks tagatud taimede jätkuv kasv ja õitsemine. Murude korrashoid Muru hooldamise eesmärk on: · Luua taimedele kasvuks võimalikult soodsad tingimused; · Võimaldada muru kasutust planeeritud otstarbete kohaselt; Muru hooldamine sõltub:
porimülkaks. Kuidas kliima mõjutab tundra nägu? Külma kliima tõttu on: ülekaalus füüsikaline murenemine. Sageli esineb suurtest kivirahnudest kivikülvisid - murenemine pole kive veel peenendada jõudnud. taimekasvuks ebasobivad tingimused - liigniiske ja halvasti lagunenud turbane pinnas. Mullad kujunevad aeglaselt, on toitainetevaesed ja väga õrnad tallamisele. igikeltsa tõttu tekivad tundras omapärased pinnavormid - pingod. Pingod on jääst südamikuga mõne kuni mõnekümne meetri kõrgused künkad, mis võivad püsida aastaid. Seal, kus jääst südamik puudub, muutuvad nõlvad pinnakihi sulamisel järjest laugemaks. Tundrates kasvavad taimed Tundras ei kasva puid. Puudekasvu takistavad liiga jahe ja lühike suvi, hukutavad talvised tuisud ja viljatud vesised mullad
Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. Kuidas kliima mõjutab tundra nägu? · Külma kliima tõttu on: · ülekaalus füüsikaline murenemine. Sageli esineb suurtest kivirahnudest kivikülvisid - murenemine pole kive veel peenendada jõudnud. · taimekasvuks ebasobivad tingimused - liigniiske ja halvasti lagunenud turbane pinnas. Mullad kujunevad aeglaselt, on toitainetevaesed ja väga õrnad tallamisele. · igikeltsa tõttu tekivad tundras omapärased pinnavormid - pingod. Pingod on jääst südamikuga mõne kuni mõnekümne meetri kõrgused künkad, mis võivad püsida aastaid. Seal, kus jääst südamik puudub, muutuvad nõlvad pinnakihi sulamisel järjest laugemaks. Tundras ei kasva puid. Puudekasvu takistavad liiga jahe ja lühike suvi, hukutavad talvised tuisud ja viljatud vesised mullad.Taimedel puudub sügavale tungiv juurestik (sügavamal
avatud sisselaskeklapi ja kollektori kaudu karburaatorini alumise pooleni välja. Kuna karburaatori all on vaakum, kütus ujukikambris on aga atmosfäärirõhu all, imetakse kütus läbi pihusti lõõri, kus ta allapoole liikuvas õhuvoolus pihustub ja aurustub. Ongi küttesegu kokku segatud ning valmis silindrisse suunamiseks. Küttesegu hulka reguleerib seguklapp, mida on joonisel poolavatuna kujutatud. See avaneb ja sulgub vastavalt gaasipedaali tallamisele juhi poolt. Kui gaas põhja tallata, avaneb klapp rohkem, lastes rohkem õhku endast mööda, ja seda rohkem pihustub ka kütust. Järelikult vajutades gaasi, reguleerime otseselt õhu hulka, ning karburaator segab lihtsalt vajalikul määral bensiini juurde. Vähemalt ideaalis peaks see nii olema, kuid tegelikult ei tule nii lihtne süsteem sellega päriselt toime, ning karburaatoril on täiendavad süsteemid, mis hoolitsevad
Korralikult karjatatud niidul on vähemalt 50% alast söödud sügiseks madalmuruseks. Ülekarjatamisel hakkavad domineerima punane aruhein, aasnurmikas, harilik kastehein, raudrohi, kibe tulikas ja niiskematel niitudel luht-kastevars. Intensiivsel karjatamisel võib hävida rohukamar osaliselt või täielikult. Karjatamise mõju konkreetsele liigile sõltub: Liigi söödavusest ja karjatatava looma toidueelistusest. Liigi vastupidavusest tallamisele ja karjatatava liigi tallavast mõjust. Karjatamiskoormusest. Suuresti sarnane mõju, mis niitmisel - taimestik muutub madalamaks. Lisandub aga tallamise mõju – muld osaliselt tiheneb, osaliselt kamar kaob. Loomad söövad alati valikuliselt. 5 Loomade väljaheited on uue mikromitmekesisuse allikaks. Enamasti muudab karjatamine ala heterogeensemaks
2.Eriti soodus geofüütidele ja hemikrüptofüütidele 3.Soodustab väikeste taimede kasvu võrreldes suurte taimedega. Viimased saavad ebaproportsionaalselt rohkem mõjutatud. 4.Putukad - avab maapinna, vähendab õite hulka 5.Linnud - erinevad liigid vajavad erinevaid elupaiku.Meil on praegu haruldasemad need liigid, mis vajavad suuri ja madala taimestikuga alasid. Karjatamise mõju sõltub: 1.liigi söödavusest ja karjatatava looma toidueelistustest 2.liigi vastupidavusest tallamisele ja karjatatav liigi tallavast mõjust 3.karjatamiskoormusest 4.liigi eluvormist Karjatamine: 1.Suuresti sarnane mõju, mis niitmisel taimestik muutub madalamaks 2.Lisandub aga tallamise mõju - muld osaliselt tiheneb, osaliselt kamar kaob 3.Loomad söövad alati valikuliselt. 4.Väga tähtis on karjatamiskoormus. 5.Loomade väljaheited on uue mikromitmekesisuse allikaks 6.Enamasti muudab karjatamine ala heterogeensemaks Muud häiringud Tuli 1.Meil on olnud oluline loopealsete päästja 2
mis sobib nii mullaparanduseks, kasvusubstraadiks, mullasegude koosseisu kui multšiks. Kompostide omadusi ei ole võimalik täpselt kirjeldada, kuna igal konkreetsel juhul olenevad need ühelt poolt komposti valmistamiseks kasutatavate materjalide valikust ja omadustest ning teiselt poolt kompostimisprotsessi kulgemise optimaalsusest. Hea kompost on oma omadustelt lähedane huumusrikkale mullale: tema poorsus, veemahutavus ning tihenemine on sarnane huumusmullaga (st, ei ole enam tundlik tallamisele); reaktsioon on kas neutraalne või nõrgalt aluseline. Kompost sisaldab ka rohkesti orgaanilist lämmastikku ning rikkalikku mikroorganismide populatsiooni; viimatimainitud asjaolu teeb ta bioloogiliselt väga aktiivseks. Lisaks sellele, et kompost on ise bioaktiivne materjal, muundavad kasvupinnastele ja -substraatidele lisatud kompostis tegutsevad mikroorganismid ka kasvupinnastes leiduvad, taimedele omastamatud toitained taimedele omastatavasse vormi
lehepinda sõrmedega libistada ei saa! Pööris kuni 20 cm pikk, laiuv, pööriseharud peened, karedad. Pähikud 4-5 mm pikkused, pruunikaskollased, rohekad, lillakad või hõbedaläikesed. Õitseb juunis, juulis; sageli leidub õitsvaid pööriseid kuni septembrini. Kasutamine: noorena söövad luht-kastervart lambad, hiljem taim puitub ja muutub lõikavalt karedaks ning kariloomad väldivad teda. On tallamisele vastupidav, moodustab kõvu mättaid ning muudab karjamaa mätastikuks. Raiesmikel moodustab kiiresti tiheda kamara, mis takistab noorte puude kasvu. Seega tülikas umbrohi. Levik: peamiselt Ida-, Kesk- ja Edela-Eestis. Tähtsamad taimekooslused: naadikaasik, naadikuusik, naadihaavik, naadilepik, naadisaarik. 5.2. SÕNAJALA KASVUKOHATÜÜP (Sj) Reljeef: läbivooluga lammi- ja moldorud, nõlvade jalamid. Mikroreljeef keskmiselt kuni tugevasti mätlik.
Eestis olemasolevad sinihelmikakooslused asuvad valdavalt tugevalt kuivendatud aladel ja on seetõttu suhteliselt väikese geobotaanilise väärtusega. Haruldasematest liikidest võib neil niitudel kohata mitmeid käpalisi (Ophrys insectifera, Gymnadenia conopsea). Puiskarjamaad on regulaarselt karjatatavad hõreda puistuga alad, mis struktuurilt sarnanevad puisniitudele, kuid on väiksema liigirikkusega tänu loomade valikulisele rohttaimede söömisele ja tallamisele. Puiskarjamaad, mida lisaks karjamaadele ka aegajalt üle niidetakse on reeglina liigirikkamad kui ainult karjatamise abil majandatavad alad. Puiskarjamaade püsimise tagab regulaarne koduloomade karjatamine. Puiskarjamaal tuleks kindlasti vältida ülekarjatamist, mis hävitab rohukamara ning ka puud võivad kuivada. EESTI LOODUS 128. Asend, piirid ja suurus. Geograafilise asendi järgi võib Eestit käsitleda nii Põhja-, Kirde- kui ka Ida- Euroopa maana
annaabi.ee 
