eesmärkidest? 1) Jah/Ei Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 1) Sisu loetelu 2) Õpetaja 3) Õpilase tegevus 4) Õpetaja tegevus MIllistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 1) Sisu loetelus (vertikaalis) 2) Sooritusena (horisontaalis) Millised on B.S.Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad? 1) Kognitiivsed (tunnetuslikud) taksonoomiad (Bloom) 2) Afektiivsed taksonoomia Krathwohl jt) 3) Psühhomotoorsed taksonoomia (Harrow) Millised on Bloomi kognitiivse taksonoomia põhikategooriad? 1) Teadmine 2) Mõistmine 3) Rakendamine 4) Analüüs 5) Süntees 6) Hindamine Loetlege Andersoni jt. (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad?
õpetamine ja kasvatamine? 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada õpetajatöös 5. Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest? Jah/Ei 6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad, 10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad. 11. Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena? 12. Nimetage R. Gagné õpiväljundite põhikategooriaid? Õpilaste vaimsed võimed ja kaasaegsed intelligentsusteooriad 13
• Etnograafiline uurimus • Fenomenoloogiline uurimus • Põhistatud teooria • Tegevusuuring • Poliitikaanalüüs/mõjude hindamine • Meta-uurimus • Teooria v klassifikatsioonide loomine (sh matemaatiliste (loogiliste) mudelite loomine) • etc. etc. (vt allpool) Strateegia sõltuvus eesmärgist • Avastav (exploratory) – mõistmine, teada saamine, tundma õppimine; ideede ja mustrite leidmine (esialgne informatsioon ning hüpoteeside loomine, esialgsete taksonoomiate loomine) • Kirjeldav (descriptive) – fenomeni hetkeolukorra kirjeldamine (mis on olemas, klassifitseerimine) • Seletav (explanatory) – kausaalsuste, põhjuslike seoste väljatoomine (miks nähtuse omadused tekivad/muutuvad?) – Analüütiline (analytical) - miks või kuidas nähtuse mingid omadused tekivad/muutuvad (nt muutujate vaheliste seoste leidmine) • Ennustav (predictive) – nähtuse tulevikus esinemise üle
(4) õpilase sooritusena (e. väljundipõhiselt). (Sageli sõnastavad õpetajad eesmärgid vaid osutades õpitavale sisule, pidades arusaamist oodatavast sooritusest endastmõistetavaks.) 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? Soorituslikud (väljundipõhised) õppe- ja kasvatuseesmärgid püstitakse kahemõõtmeliselt: sisu ja sooritus. 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhivaldkonnad on kognitiivne taksonoomia, afektiivne taksonoomia ja psühhomotoorne taksonoomia. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad on faktiteadmine, kontseptuaalne
Nt emakeelest antakse õpilastele õppida alust, öeldist, määrust, täiendit jne. Kuigi õpetajal on samal ajal silme ees ka see, mida ta õpilastelt ühe või teise sisuga ootab, ei ole sellest eriti kombeks rääkida. Segaduste vältimiseks tuleks õpetajatel õpiülesandeid andes pöörata tähelepanu ka sellele, kas õpilased ikka teavad, millist sooritusoskust neilt sisuga seoses oodatakse. 5) B. S. Bloomi koolkonna õppekasvatustöö eesmärkide taksonoomiad. Õppe-eesmärkide taksonoomiate ehk klassifikatsioonide ülesanne on kirjeldada õppimise (tegevuslikke ja soorituslikke) tulemusi psühholoogilistest terminites. On hierariline. Inimtegevuse, sh õppimise tulemused saab jaotada kolmeks suureks valdkonnaks: • kognitiivne ehk tunnetuslik (teadmine, mõistmine, rakendamine, analüüs, süntees, hindamine) • afektiivne ehk väärtushinnanguline-hoiakuline (märkamine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste
- ärevusvastane hormoon - oksütotsiin eritub imetamisel - oksütotsiin rahustab amügdalat ja kire olemasolul ei pärsi seksi ärevuse tõttu - foobiate bottom up ravi Neurootilisus- serotoniinisüst ja stressitundlikkus, neg emotsionaalsus MIDA JA KUIDAS ME TEAME ENESE JA TEISTE ISIKSUSTE KOHTA? Küsimuse mõistmine- Konteksti mõju- teised küsimused, mis on eelnenud, omavad samuti mõju LOENG 12.10 "hea"- kõige üldsiem iseloomustus, mida enda kohta anti TAKSONOOMIATE 3 liiki: Empiiriline- enese/tuttavate kirjeldused (nt suur viisik) Kontseptuaalne- tavainimesed/eksperdidi klassifitseerivad omadusi oma teadmistest lähtudes Kausaalne- klassifikatsioon lähtud omaduste põhjustest, taandatakse bioloogiale või sotsiaalsete suhete vormidele Zuckermann- isiksuse baasomaduse kriteeriumid usalsuväärne tuvastamine erinevates valimites päritavus samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel
vaimu ning segab igapäevategevusi. Võib teha inimese kallutatuks ja panna tegema tegusid, mis pole otstarbekad. Inimene on allutatud oma kireobjektile kestvalt. Kire määrab ära kireobjekt. Vaadata iseseisvalt ka kõrgemaid tundmuseid (!). Kõrgemad tundmused tekivad arengu käigus järk- järgult ning nad on omased inimestele. Ainult kõrgematel loomadel võib mõnel juhul leida neid tundmuseid. Kõrgemad tundmused on meil ühiskonnas ka kõrgemalt hinnas. Taksonoomiate kujundamine emotsioonide kohta on üsna keeruline. Mingisugused üldised arusaamad on autoritel ühised, aga spetsiifilisemaks minnes, lähevad arvamused juba lahku ning võime leida teatud erisusi teemakäsitlustes. Näitena on tundeelamuse valdkonna ligiitamine Benneti käsitluses (2005) Lisaks kolmele põhimõõtmele saab emotsioone iseloomustada veel alljärgnevate tunnuste alusel: - emotsioonid on steenilised või asteenilised. Ehk steeniliselt jõudu andvad
erakordselt muljetavaldav. Andekatele lastele Andekate laste puhul on tähtis, et neile pakutavad ülesanded hõlmak- antavad ülesanded sid mõtlemise kõrgemaid tasemeid, nõuaksid üldistuste ja abstraktsioonide peaksid hõlmama rakendamist uudsetes situatsioonides (rakendamine), analüüsi, sünteesi ja mõtlemise kõrgemaid tasemeid, nõudes hindamist (kriitiline mõtlemine). Kognitiivsete taksonoomiate kohta võib üldistuste ja abstrakt- lisaks lugeda E. Krulli “Koolipsühholoogia käsiraamatust” (vt lisas toodud sioonide rakendamist soovitatav kirjandus). Oluline on ka laste loova, divergentse mõtlemise uudsetes situatsiooni- arendamine, selleks pakuvad võimalusi nn avatud ülesanded, mille puhul des, analüüsi, sünteesi ja hindamist. on õigeid lahendusi enam kui üks. Niisugused ülesanded stimuleerivad an-
annaabi.ee 
