· Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast. · Eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusse. · Pildi ülesehitus on tasakaalukas, sümmeetriline ja tahulik. · Tihti on pildis ainult kaks plaani. · Maastikupildile ei pööratud erilist tähelepanu ja takerduti juba N.Poussinist lähtunud ideaalmaastiku põhimõtetesse. · Vähenes huvi elava looduse, eriti valguse vastu. · Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga.
eraldavat Jugorski Sari väina m ö öda Kara m erre oletades, et Hiina ei saa olla ena m kaugel. Pärast tagasipöördu mist 1596. aastal v õttis Barents suuna Skandinaaviast oluliselt põhjalaiuskraade pidi idasse. Seda retke kroonis Karusaare ning viikingite avastatud Terav mägede taasavastamine. Erakordselt soodsad jääolud või maldasid Barentsil m ö öduda isegi Novaja Ze mlja Põhjasaare tipust ja alustada retke m ö öda saarestiku idarannikut. Siis aga takerduti triivjäässe, laev uppus ning hollandlased olid sunnitud esi m este eurooplastena Arktikas talvituma. Kevadel hakati paatidega liikuma tagasi ja sel teel Barents suri.
erapooletuks, rahvas aga teostas korjandusi ja ka vabatahtlikud läksid Soome sõtta. Sõjategevus 1944.a. Eestis. 14.01 algas punaarmee suur pealetung, mille käigus vabastati kogu Peipsiäärne tagune ala Narva jõeni. Algas võitlus Eesti pärast. Eestil oli sakslaste jaoks suur tähtsus: 1. Aitas kontrollida Läänemerd 2. Aitas hoida sõjas Soomet. Narva all peatati punaarmee pealetung pooleks aastaks. Alles juuli lõpul õnnestus punaarmeel vallutada Narva, kuid Sinimägedesse takerduti veel pooleteiseks kuuks. Ägedad lahingud toimusid Sangaste ja Elva lähistel. Kahe nädalaga suudeti sakslased tõrjuda Emajõe taha, rinne jäi Emajõele püsima kolmeks nädalaks. 17.09- Algas Tallinna operatsioon. Kirde-Eestis jätsid Saksa väed positsioonid lahinguta maha ja taganesid. Vastu pidasid eestlased. Suur osa saksa vägedest pääses laevadele ja taandus Riiga. 25.09- Oli Mandri-Eesti sakslastest vaba. Hiiumaa ja suurem osa saaremaast vabastati kiiresti
portselannõusid.*Veneetsia vaadete maalijad GUARDI ja CANALLETTO*ROMANTISM/KLASSITSISM: *stiili on kujundanud gootika ja vararenessanss/antiik Kreeka-Rooma *kaasaeg=pettumus/kaasaeg=parim *kahtlus/ideaalid *tunded, emotsioonid, sentimetaalsus, üleloomulikkus/mõistus *maastikumaal saab juhtivaks/maastik ei huvita neid, tohutu huvi ajalooliste ja heroiliste teemade vastu*Klassitsiste huvitasid ajaloolised ja heroilised teemad, nad ei tundnud maastiku vastu huvi, takerduti Poussinist lähtunud ideaalmaastiku põhimõttesse. Vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, seetõttu on klassitsistlik maastik enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Romantismis saab maastikumaal juhtivaks. Tihti valiti äärmuslikke, isegi ülepakutult tähendusrikkaid ja tundeküllaseid motiive, nt FRIEDRICH loobus klassistsistidele tüüpilisest suletud või ,,kulissidega" kompositsioonist ja eelistas lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Tema loodustõlgendused olid emotsionaalsed
puudusid reservid, Muud rinded- 23 aug 1914 Antandi poolel astus sõtta Jaapan, vallutas saksale kuulunud alad, nov 1914 türgi sõttaastumine Saka ja A-U poolel, avas maailmasõjas uued rinded, mai 1915 Itaalia kuulutas A-U sõja, uus rinne, mai 1915 saksa pealetung, rinde läbimurdmine Gorlice lähedal, vene armeel suured kaotused, 1915 üritasid inglased haarata mustamere ja vahemere vahelisi väinasid, türklased peatasid selle ja takerduti positsioonisõtta, 1917 ameeriklased sekkusid sõtta Muutused ühiskonnas- pikk sõjaaeg kurnas rahvast füüsiliselt ja vaimselt, kehtestati üldine töökohustus, toidupuudus, epideemiad, mõned riigid varisesid kokku, suur hulk naisi asusid tööle tehastesse(mis aitas lõppkokkuvõttes kaasa iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saamisele), suurenes riigi osa majanduses mida hakati reguleerima, riigi kättte läks kontroll ressursside jaotuste üle, kasvas maksukoormus
o lahingus hukkus umbes 80 000 prantslast, 2000 inglast ning 15 000 sakslast langes vangi o sakslased löödi tagasi Aisne'i jõeni (positsioonisõda) b) Tannenberg 29. august 1914 o Saksamaa armee juhiks oli saanud Hindenburg o Vene armee häving o 100 000 vangi c) Ypres - 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased Ypres'i lähedal esimest korda gaasi; juuli-november 1917 Ypres'i lahing (Entente pealetung juuli lõpus, augustis takerduti mudaväljadele + sakslaste gaasirünnakud; septembrik 300000 hukkunut + väike edasitung) d) Verdun 21. veebruar 1916 18. detsember 1916 o Verdun kaitseb ligipääsu Pariisile o Pariisi kaitsetjuhtis Henri Petaine o lahingut nimetati Verdun'i hakklihamasinaks o hukkus umbes 1 000 000 sõdurit e) Somme 1. juuli 18. november 1916 o Inglise ja Prantsuse pealetung Verdun'i rinde kergendamiseks
Vatutin, kes juhtis Edelarinnet, Konstantin Rokossovski, kes vastutas Doni rinde eest ja Andrei Jerjomenko, kes juhatas taaskäivitatud Stalingradi rinnet. Vatutini ülesandeks oli rünnata Stalingradi lääneosas paiknevat Rumeenia 3. armeed. Stalingradi rinde kohustuseks jäi osutada vastupanu Rumeenial 4. armeele, mis asus linnast lõuna pool. Rokossovski missiooniks jäi Pauluse vägede kinnihoidmine. Esialgselt pidi operatsioon Uraan käivituma 9. novembril, kuid üksuste edasiviimistega takerduti ja rünnak käivitus 10 päeva hiljem. Selleks hetkeks oli Tšuikovi vägede olukord muutunud lausa meeleheitlikuks. Vatutin ja Rokossovski asusid rünnakuid tegema 19. novembril 1942, Jereminko 20. novembril. Rumeenlaste vastupanu hääbus üsna pea ja venelased said kagus ja loodes kiiresti edasi liikuda. 80 km Stalingradist lääne pool, linnas nimega Kalatš, ühinesid kaks väge üheks suuremaks väegrupiks. Sellega oli Saksa 6. armee ning valdav osa 4.
- lõunas Kiievi suunas - keskel Moskva suunas - põhjas Leningradi suunas - Juulis, peale kallaletungi NSVL-le sõlmisid GB ja NSVL leping ühisest sõjategevusest - 14. august - USA ja GB Atlandi harta.NSVL liitus sellega 24. sept.(vt. Fj., lk.23) - määrati kindlaks sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted ja lubati mitte tunnustada vahepealseid piiride muutmisi Sakslaste pealetung kulges edukalt kuni talveni, siis takerduti: - sept. 1941 algas Leningradi blokaad (kuni jaanuar 1943) - sept. algas Moskva lahing, kus Wehrmacht sai esimest korda lüüa - 6. detsembril asusid venelased pealetungile, mis kestis kuni 1942 kevadeni ja lõid sakslased tagasi. - 1941 nov. laiendati lend-lease ka NSVL-le, NSVL, USA ja GB vastastikune sõjaline abi 2. Saksamaa vallutab Baltimaad Vahetult enne sõja algust oli Baltimaades toimunud esimene massiküüditamine - 14.juuni 1941 – küüditati NSVL poolt Siberisse ligi 50
ja Andrei Jerjomenko, kes juhatas taaskäivitatud Stalingradi rinnet. Vatutini ülesandeks oli rünnata Stalingradi lääneosas paiknevat Rumeenia 3. armeed. Stalingradi rinde kohustuseks jäi osutada vastupanu Rumeenial 4. armeele, mis asus linnast lõuna pool. Rokossovski missiooniks jäi Pauluse vägede kinnihoidmine. Esialgselt pidi operatsioon Uraan käivituma 9. novembril, kuid üksuste edasiviimistega takerduti ja rünnak käivitus 10 päeva hiljem. Selleks hetkeks oli Tsuikovi vägede olukord muutunud lausa meeleheitlikuks. Vatutin ja Rokossovski asusid rünnakuid tegema 19. novembril 1942, Jereminko 20. novembril. Rumeenlaste vastupanu hääbus üsna pea ja venelased said kagus ja loodes kiiresti edasi liikuda. 80 km Stalingradist lääne pool, linnas nimega Kalats, ühinesid kaks väge üheks suuremaks väegrupiks. Sellega oli Saksa 6. armee ning valdav osa 4. soomusarmeest ümbritsetud
vägivaldne selle tõttu ja peksis kodus naist ja lapsi, naine jooksis Eesperre varjule - Andrese ja Mari suur tüli, Andres peksis Mari, Indrek nägi pealt, jooksis ema juurde, ei mõistnud isa tegu, Mari oli pärast seda kehvas olekus, Mari sai aru, et see oli Jussi eest - Vargamäel endiselt nukker meeleolu, rõõm endiselt kadunud - Pearu tekitas veel tüli, pani orgid kraavi kaldale, kus nende otsa takerduti, Matu kaevas need välja, kuid Pearu ajas kiusu ja pani uued tagasi, Matu kiskus need taas välja ja tegi Pearule tagasi, pannes need tema maale, et mees oma jalad ka ära lõhuks, mis ka juhtus, Pearu sai väga vihaseks - Pearu ajas kiusu ka soosillal, mille oli kunagi Krõõda auks korda teinud, rüüstas nüüd seda nii, et sopase ilmaga silda ületada oli võimatu, kuid Matu kavaldas naabri taas üle ka sillaga
sündmustega. Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pildi ülesehitus on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus, ja peaaegu detailideta taust. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu ja takerduti juba Poussinist lähtunud ideaalmaastiku põhimõttesse. Vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud barokkstiilis ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on seetõttu enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Langus tabas olustiku kujutamist, sest see oli klassitsistide arvates madal ja proosaline, selles ei leitud suurejoonelisust ega ülevust, mida peeti kunsti vältimatuks tunnuseks. Kõrgklassitsismi kuulsaim kunstnik oli prantslane David
NL sõjaväeluure teatas eksimatult sakslaste plaanidest. Kurski eendile koondati 2 NL rinnet, sinna koondati 5 tankiarmeed, ennenägematu võimsus ja tankide arv. Kogu eendi ulatuses rajati 8 kaitseliini üksteise taga, kohati sügavusega kuni 100 km. Kurski eendi tagalas loodi spetsiaalne stepirinne, juhuks kui sakslastel peaks õnnestuma läbi murda. Vägede kontsentratsioon enneolematu, nii NL kui Sm poolel osales u 40% idarindel olevates vägedest üldse. 5.juulil käivitus pealetung, takerduti õige pea Punaarmee kaitsesse. Lõuna poolt õnnestus nädalaga edasi liikuda u 30 km, põhja poolt 12 km. Ka punaväelased kandsid hiiglaslikke kaotus. Otsustavaks sai 12.juulil aset leidnud hiiglaslik tankilahing Belgorodi ja Kurski vahel. Prohhorovka tankilahing- selles osales mõlemal poolel u 1000 tanki, iseenesest lahingu tulemus jäi justkui viiki, kumbki pool otseselt ei võitnud. Tähendas sakslaste jaoks seda, et nende reservis
annaabi.ee 
