tule see mul välja või üritan näidata inimesele tema kehvu pooli, siis ta ei muuda end nagunii, enese muutmine siin maailmas on kõige raskem, niisiis olen mina otsustanud, et ma ei taha ega ka palu kedagi, et ta muudaks end minu pärast, ma parem võtan teda sellisena nagu ta on, mis siis, et suudab ehk mulle haiget teha südamepõhjani. Kas ma suudan olla piisavalt tundlik selle suhtes, et mu käitumist ei tajutaks ähvardavana? Ma olen veendunud selles, et kui ma suudan vabastada teise inimese nendest ohtudest, mida ta oma kehas/ ajus tunda võib, saab hakata ta kogema ja läbi töötama neid konflikte, mis tal endaga on ja neid tundeid mis tal hinges on ja siis see teeb mulle asja lihtsamaks, et suudan olla piisavalt tundlik selle suhtes, et mu käitumine ei tajuks talle ähvardavana. Kas ma suudan teda vabastada väliste hinnangute ähvardustest?
Eesti Noorteühenduste Liit (ENL). Miks mitte tuua noorteorganisatsioonid nende põnevamaks ja araktiivsemaks muutmise nimel ühiskonnaõpetuse õpikutesse? Lisada sinna noorteorganisatsioonide definitsioon, rääkida nende eesmärkidest ja tegudest. Praegu määratletakse õpikutes mõisteid nagu "valitsus" ja "riigikogu", aga nende tegelikke funktsioone ei mõisteta enne vastavat praktikat. Noorteorganisatsioonidest pikema ülevaate andmine paneks aga noori neist huvituma, kuna tajutaks, et sellega kaasneb palju võimalusi seista nii enda kui ka teiste noorte huvide eest oma vallas, linnas või maakonnas. Kasutatud allikad: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/silver-meikar-noori-poliitika-ei-huvita?id=51016124 http://uudised.err.ee/v/eesti/2258d913-7999-4ba0-baa0-999b0c1093f1 http://hiiunadal.saartehaal.ee/print.php?content=artikkel&artid=628&sub=7&sec=0 https://annaabi.ee/m.php?i=83461&ls=1&name=Kas-t%C3%A4nap%C3%A4eva- noor-peaks-huvituma-poliitikast
3. TÖÖGA RAHULOLU SEOS JUHI SUHTLEMISKOMPETENTSUSEGA 3.1 Suhtleja kompetentsus Salacuse(õigusteaduse proferssor) on näidanud, et muutunud töökeskkondade tulemusena, kus töötajad on haritumad ja intelligentsemad kui eelmised põlvkonnad, peavad liidrid juhtima läbirääkimiste kaudu. Täpsemalt märkis Salacuse, et liidrid suudaksid veenda teisi järgima enda visiooni, peavad nad efektiivselt kommunikeeruma tekitades järgijates huvi. Selleks, et juhte tajutaks kompetentsete suhtlejatena, peavad nad jagama infot ja vastama informatsioonile õigeaegselt, aktiivselt kuulama teiste seisukohti, kommunikeerima selgelt ja tabavalt kõikidele organisatsiooni tasemetele. Myers'i ja Kassing'i uurimistulemused näitavad, et juhi suhtlemiskompetents on märkimisväärne töötajate organisatsiooniga samastumise ennustaja. 2006. aastal läbi viidud uuringus leiti positiivne seos juhtide
hüvitatud või on karistatud, tõenäoliselt ei korrata 27. Mida peaks juhid tegema, et inimesed oleksid motiveeritud ja töötaksid efektiivsemalt? 1. Õppima tundma oma alluvate individuaalseid iseärasusi 2. Leia ametile ja organisatsioonile vastavad inimesed 3. Võta arvesse alluvate eesmärke ja uuri tagasisidet sellest, kuivõrd nad püüavad neid saavutada 4. Veendu selles, et eesmärke tajutaks reaalselt saavutatavatena 5. Isikupärasta hüvitused 6. Seo hüvis töötulemusega 7. Kontrolli, kas hüvitussüsteem on õiglane 8. Ära ignoreeri raha mõju 28. Konfliktijuhtimine. Konfliktide põhjused ja lahendamise strateegiad. Konflikt on mingi sekkumise või vastuseisu tulemusena tajutav sobimatu erinevus. Konfliktide tekkepõhjused:1. inimestest tingitud- isiksuse tüüp(iseloomujooned,
Saavtusvajadus eeldab osalust eesmärkide püstitamisel ja tagasisidet. · Võta arvesse alluvate eesmärke ja uuri tagasisidet sellest, kuivõrd nad püüavad neid saavutada.suure saavutamisvajadusega inimene püstitab ise eesmärke, oluline et need oleksid vastavuses org omadega. Kui alluva kaldub kursist kõrvale kaasa teda eesmärkide püstitamisse. Kui alluv ei hooli oslusest määra ise eesmärk. · Veendu et eesmärke tajutaks reaalselt saavutatavatena ning hüvitussüsteem peab olema usaldusväärne ja kehtiv · Isikupärasta hüvitused töötasu, edutamine, iseseisvus, osaluse võimalus · Seo hüvitatus töötulemuslikkusega- suurenda hüvituste nähtavust, avalikusta palgad · Kontrolli kas hüvitussüsteem on õigalne · Ära ignoreeri raha jõudu, see on põhiline miks inimene töötab 28. Konjuhtimine. Konfliktide põhjused ja lahendamise strateegiad.
meeldimist, huvi, austust? 4. oled inimesena piisavalt tugev, et suuta olla teistest eraldiseisev? 5. tunned end sisimas piisavalt turvaliselt, et lubada teisel inimesel olla eraldiseisev inimene? 6. suudad siseneda täielikult teise inimese tunnete ja isiklike tähenduste maailma ning näha neid nii, nagu näeb tema? 7. suudad aktsepteerida teise inimese iga tahku, mida ta sulle näitab? 8. suudad olla piisavalt tundlik selles suhtes, et su käitumist ei tajutaks ähvardavana? 9. suudad teist inimest vabastada väliste hinnangute ähvardustest? 10.suudad kohtuda teise isikuga kui kellegagi, kes on muutumas ja arenemas või takardud sa iseenda ja tema minevikku? 1.6.2 Suhtlemistõkked Abistajana kiirustatakse sageli ,,aitama", andes ,,head nõu", jagades õpetussõnu om akogemuse varal või pärides probleemi üksikasjade järele. Vaatamata headele kavatsustele tekitavad sellised abistamispüüded tihti probleeme
inimesest suuremalt auditooriumile. Sotsiaal- ja kultuuripsühholoogiast on rida nn. rühma identiteediga seotud stereotüüpe. Rühm moodustub ja identifitseerib end mitte lihtsalt niisama, vaid vastandades end mõnele teisel rühmale, sellest distantseerudes, n-ö. vaenlase otsimise kaudu. Omal kultuuril näib puuduvat spetsiifika, võõrastel kultuuridel seevastu näivad olevat mingid iseärasused. Oma kultuuri tajutaks normaalsena, "õigena", "heana", võõrast kultuuri veidrana, "väärana", "pahana". Rühmaidentiteedi moodustumise aluseid on kõikekokku päris palju. Põhilõikeid, mille alusel rahvanali oma "meie"/"nemad" -suhted korraldab, on siiski kaks: sotsiaalne ja etniline. Rahvanalja pilkeobjekti-valik on omapäraselt "tsentrifugaalne". Väga teravasti töötab sotsiaalne "meie"-teadvus alt üles: sulane pärib naljandis võidu peremehe, talumees vaimuliku või aadliku, kellamees või
Kui õpetaja Ma läksin lähemale ja ütlesin kindlal häälel, silmitsedes neid paarikümmet järjekorras seisjat: annab mõne neist märguannetest tõmbleva, äkilise käeliigutuse ning metsiku pilgu ja sügava „Vabandage, rahvas (...). Need inimesed on ilmselgelt masinaga hädas (...). Seal on veel mitu ohke saatel, tajutaks seda vaevalt pelga meeldetuletusena! masinat. Tänan.“ Ma osutasin oma käega. Nad liikusid eemale, kulme kortsutades ja turt- sudes, mõned ohates – ning mitmed kaastundega. Ma arvan, et nad pidasid mind Londoni Kasutades mitteverbaalset märguannet esimest korda, tuleb seostada märguanne selle tähen- Metroo töötajaks. Ma pole seda – ma olen õpetaja ja ma tahtsin oma „Kiivi-nõbusid“ toetada
annaabi.ee 
