Kolb liigub seni, kuni siiber on uuesti keskmises asendis. Kolvi liikumine antakse väntmehhanismi abil hammassektorile 9, mis mõjutab reguleerivat organit. Vaadeldud võimendid on astaatilised, sest sisendparameetri iga väärus e 0 kutsub esile väljundsignaali muutuse kuni maksimaalse väärtuseni Smax püsiva kiirusega. 3.Membraanmanomeetrid. Membraanmaomeetrite tajuriks on kummist, plastmassist, kummeeritud riidest või fosforpronksist valmistatud õhukene kogu serva ulatuses kinnitatud painduv plaat, mis eraldab kahte erineva rõhuga keskkonda. Membraanid võivad olla siledad või gofreeritud, gofreeritud on väiksema jäikusega. Membraane tehakse sageli jäiga tsentriga. Membraanmanomeetrid on väga tundlikud ja on arvestatud väkeste rõhkude (16-1600 mm VS ehk 16x10² Pa) ja vaakuumi mõõtmiseks 4.Sülfoonmanomeeter. Rõhureleed.
2.15. on toodud termotakistusandurite staatilised karakteristikud. Karakteristikutest nähtub, et traatandurite puhul on karakteristikud lineaarsed. Termistorite karakteristikud on mittelineaarsed ja nad on ka ebastabiilsemad, mis piirab nende kasutamist. 13/27 jklng3.sxw Termoelektrilised andurid. Termoelektrilisi andureid kasutatakse suhteliselt kõrgete temperatuuride mõõtmiseks. Termoelektrilises anduris on tajuriks termopaar (joonis 0.2.16.), mis kujutab endast kaht erinevast metallist või sulamist isoleeritud ja otsapidi kokkujoodetud elektrijuhti. Seda jootekohta, mis paigutatakse mõõdetava temperatuuri tsooni nim. kuumjooteks. Elektrijuhtide vabade otste (nim. külmjooteks) ühendatakse millivoltmeeter (indicator). Kuumjoote ja külmjoote vahelise temperatuuride erinevusel tekib emj, mida mõõdetakse millivoltmeetriga ja mis on anduri väljundsignaaliks. Väljundsignaali väärtus sõltub
rõhu, kiiruse vms.) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda, nimetatakse anduriks. Enamikes andurites toimub signaalide muudamine kahes etapis. Esmased ehk primaarmuundurid muundavad signaali liiki, nt. mehaanilise suuruse elektriliseks. Teisesed ehk sekundaarmuundurid viivad signaali standardsele ehk normeeritud kujule. Anduri primaarmuundurit nimetatakse ka tajuriks või sensoriks. Elektrilise tajuri väljundsuuruste mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid mõõtelülitusi. Sekundaarmuunduriteks võivad olla erinevad seadised nagu võimendid, analoog-digitaalmuundurid (A/D), digitaal-analoogmuundurid (D/A), impulsi- ja koodimuundurid vms. Seega koosneb andur füüsikalise suuruse muundamiseks ettenähtud tajurist, mõõtelülitusest ning normeerivast signaalimuundurist
funktsioonid. Tulemuseks kohtterminalid. Enimlevinud on liigvoolu-, maalühiskaitse. 6. Mõõtetrafod (voolu-, pingetrafod. Mõõte-, kaitsetrafod). Erinevad magneetimiskõvera põhjal (mõõtetrafol on oluliselt järsem). Mõõtetrafo toimib vaid nimivoolu piirkonnas, kaitsetrafo ka suurema korral, aga täpsusklass on väiksem. Kaablivoolutrafo- rogowski vöö. 7. Valgusandurid Toimivad nii voolu kui pingeandurina. Tajuriks on sümmeetriakeskmeta kristall. Pingejaguris elektrivälja tugevusega võrdeliselt muutub valguse murdumisnäitaja. Voolutajuris valguse võnketasandi pöördenurk muutub võrdeliselt magnetvälja tugevusega. Mõõteteave edastatakse lõppmuundurisse valgusjuhi kaudu. Valgusallikaks on valgusdiood ja lõppmuunduriks fotodiood. 8. Sulavkaitsmete kasutamine keskpingel Toimivad vaid maksimaalkaitseks/hetkkaitseks. Liigse voolu korral sulavkaitse katkeb automaatselt
1.7 Mida teeb juhtimissüsteemis täitur? Sageli võetakse täiturmehhanism ja reguleerimisorgan kokku üheks seadmeks täituriks. 1.8 Mida teeb juhtimissüsteemis tajur? Anduri põhiosaks on tajur T, kus juhtimisobjekti väljund (mingi füüsikaline suurus, näiteks temperatuur, rõhk, vedeliku nivoo, mehaaniline liikumine jne) muundatakse teiseks signaali liigiks, mida on võimalik mõõta, töödelda või edastada. Üsna tihti on selleks elektriline signaal. Näiteks temperatuuri tajuriks võib olla termopaar, mille väljundiks on elektriline pinge (termoelektro- motoorjõud) või ka takistustermomeeter, mille väljundiks on muutuv elektriline takistus 1.9 Mida teeb juhtimissüsteemis mõõtelülitus? Elektrilise väljundiga tajuri väljundsuuruse mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid mõõtelülitusi ML. 1.10 Mida teeb juhtimissüsteemis mõõtemuundur? Edasi muundatakse anduris signaal standardseks signaaliks, seda teeb mõõte-muundur MM. 1
Magnetinduktsiooni vektori mooduliks nimetatakse suhet B= M/ I*A , kus I on voolutugevus raamis ja A on raami pindala. Magnetinduktsiooni ühikuks on võetud sellise välja magnetinduktsioon, kus vooluraamile pindalaga 1m2 (üks meeter ruudus) voolutugevusega 1A (amper) mõjub maksimaalne jõumoment 1 N*m (njuuton * meeter). 1 T (tesla) : 1T = 1 N*m / A*m² = 1N/ A*m Magnetinduktsiooni mõõtmiseks kasutatakse magnetomeetreid, milles tajuriks on väike püsimagnet ja magnetinduktsiooni üle otsutatakse jõumomendi järgi, mis mõjub magnetiile. §14. Magnetvälja jõujooned Magnetvälja võime näitlikult kujuta magnetinduktsiooni joonte ehk magnetvälja jõujoonte abil. Magnetvälja jõujooneks nimetatakse joont, mille igas punktis puutuja siht ühtib vektori B-> (vektor) sihiga antud punktis (joonis A). Sirgvoolu magnetvälja jõujooned on kontsetrilised ringjooned, mille tasandid on voolusuunaga risti
9.Elektrilised andurid. Selsüünid. Termoelektrilised andurid. Selsüün on induktsioonelektrimasin mehaaniliselt sidestamata võllide sünkroonseks või sünfaasiliseks pööramiseks. Selsüüne kasutatakse automaatkontrolli- ja -juhtimissüsteemides, järgivsüsteemides ning distantsmõõtesüsteemides. Selsüünid võivad töötada indikaatori- või transformaatorireziimis. Termoelektrilisi andureid kasutatakse suhteliselt kõrgete temperatuuride mõõtmiseks. Termoelektrilises anduris on tajuriks termopaar , mis kujutab endast kaht erinevast metallist või sulamist isoleeritud ja otsapidi kokkujoodetud elektrijuhti. Seda jootekohta, mis paigutatakse mõõdetava temperatuuri tsooni nim. Kuumjooteks. Elektrijuhtide vabade otste (nim. külmjooteks) ühendatakse millivoltmeeter (indicator). Kuumjoote ja külmjoote vahelise temperatuuride erinevusel tekib emj, mida mõõdetakse millivoltmeetriga ja mis on anduri väljundsignaaliks
kuid infot sealt otse ei saa kuna puudub skaala. Siia kuuluvad ka kõik muundurid. Näiteks termopaar või fotoelement. 4. Abimõõtevahend on seade, millega kontrollitakse mõõteriista töötingimusi. Näiteks normaalelement, mis on emj. standardiks, aga ka kepp vee sügavuse mõõtmiseks. 5. Mõõtesüsteem on seadeldis, mis koosneb mitmest eelpool mainitud seadmest. Mõõteriista põhiosaks on tundlik organ ehk tajur ja lugemisseade. Näiteks voltmeetri tajuriks on magnetväljas asuv traatraam ja vedru. Lugemisseade koosneb osutriistade korral skaalast ja osutist. Digitaalriistade korral on lugemiseadmeks ekraan, kuhu ilmuvad numbrid. Arvu, mida mõõteriist näitab nimetatakse lugemiks, sellele vastavat füüsikalise suuruse väärtust aga mõõteriista näiduks. Kui näiteks voltmeetri osuti seisab täpselt kriipsu kohal, mille juures on arv 2,5, siis lugem on 2,5 ja näit 2,5V. Skaala kahe naaberkriipsu vahet nimetatakse jaotiseks
töödelda, või juhtimiseks kasutada. Mõõteriist on mõõtevahend, millega mõõteinformatsiooni sisaldav signaal esitatakse vaatlejale vahetult tajutavas vormis (osuti pöördenurgana skaalal, joondiagrammina, arvnäiduna või muu sellisena). Mõõteriista, mis kirjutab üles mõõtesignaali, nimetatakse meerikuks. Mõõteriistal on sünonüüm "mõõtur" ja kui see on suuruselt väike, siis ka "mõõdik". Mõõteriist koosneb muundurist, kusjuures esimest muundurit nimetatakse tajuriks. Eristatakse summeerivaid, registreerivaid ja integreerivaid mõõteriistu. Registreerivatest on trükkal, printer, arvutimälu. Summeeriv on veenäidik, integreeriv on elektrinäidik. Neid võib jaotada ka iseseisvateks ja võrdlusriistadeks. Iseseisval mõõteriistal on kaks funktsiooni: 1) ta võimaldab mõõdetavat suurust võrreldada mõõtühikuga, 2) reprodutseerib ise mõõtühikut. Võrdlusriistal on ainult üks funktsioon, ta võimaldab võrrelda füüsikalisi suurusi (nt. kangkaal).
kuid infot sealt otse ei saa kuna puudub skaala. Siia kuuluvad ka kõik muundurid. Näiteks termopaar või fotoelement. 4. Abimõõtevahend on seade, millega kontrollitakse mõõteriista töötingimusi. Näiteks normaalelement, mis on emj. standardiks, aga ka kepp vee sügavuse mõõtmiseks. 5. Mõõtesüsteem on seadeldis, mis koosneb mitmest eelpool mainitud seadmest. Mõõteriista põhiosaks on tundlik organ ehk tajur ja lugemisseade. Näiteks voltmeetri tajuriks on magnetväljas asuv traatraam ja vedru. Lugemisseade koosneb osutriistade korral skaalast ja osutist. Digitaalriistade korral on lugemiseadmeks ekraan, kuhu ilmuvad numbrid. Arvu, mida mõõteriist näitab nimetatakse lugemiks, sellele vastavat füüsikalise suuruse väärtust aga mõõteriista näiduks. Kui näiteks voltmeetri osuti seisab täpselt kriipsu kohal, mille juures on arv 2,5, siis lugem on 2,5 ja näit 2,5V. Skaala kahe naaberkriipsu vahet nimetatakse jaotiseks
Mõõteriista esimest lüli, millele on otseselt rakendatud mõõdetav suurus, nimetatakse anduriks. Andur registreerib mõõtesuuruse väärtuse ja edastab selle vastava mõõtesignaali kujul, näiteks Halli andur, rõhuandur jne. Seejuures mõõtesignaal võib olla nii pidev kui katkendlik. Anduri (aga ka mõõteahela) esimest muunduselementi, mis on mõõtesuuruse otsese mõju all, nimetatakse tajuriks. Väljundseadis on mõõteriistas niisugune mõõtesignaali muunduselement, mis on ette nähtud mõõdiste väljastamiseks. Ta võib esinedsa nii otseväljundseadise, nagu meerik, arvesti, skaalaga väljundseadelfis (skalaarnäidik) jt. kui ka kaudväljundseadise kujul, nagu magnetlint, magnetketas jms. mäluseade. Tehnilises kirjanduses on võrdlemisi laialt levinud väljundseadise asemel mõisted lugemisseadis ja näidik (vt. p. 1.4.11)
annaabi.ee 
