teatrilavastaja. Looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmitsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Temast kujunes üks oma põlvkonna ja ajastu algupärasemaid ja mõjukamaid kunstiinimesi, kelle elu ja loometöö oli tihedalt seotud. Undi jaoks on reaalsus salapärane, maha surutud, varjatud ja müstilised jõud, mis suunavad inimeste tajuprotsesse ja hoiakuid. Mati Unti huvitas, kuidas inimesed maailma ette kujutavad ja millistel varjatud stereotüüpidel rajaneb inimeste suhe maailmaga. Unt ei olnud poliitiliselt aktiivne, kuid ta jälgis oma aja mõttehoovusi, tajus teravalt kollektiivseid vaimseid kriise ja nende mõju üksikinimesele. Unt ise oli vist enam-vähem kõiges massiinimese vastand. Ta oli kahtlemata „originaal”, kelle vaimusärast on praeguses kultuuriruumis puudus. Keegi ei oska lihtsalt tema moodi mõelda
mis on rohkem või vähem dünaamiline - vastavalt sellele, kui intensiivselt on subjekt ja objekt teineteisega seotud +3. Mis on taju eesmärk? Taju eesmärk on luua ümbritsevast maailmast terviklik pilt või mudel,et otsustada adekvaatselt esemete ka keskkonna omaduste üle. +4. Mida tähendab disparaatsus? Tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkesta kujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. +13. Iseloomusta spontaanseid tajuprotsesse. Kirjelda kokteilipeo fenomeni. Milles on raske kellegagi tõsist vestlust arendada ja keskenduda. +15. Too näide kohanemise ehk adaptatsiooni kohta.on inimese kohanemine muutuva valgusenergia hulgaga.kiiresti muutuvate valgustingimustega kohanemiseks muutub silmaava suurus. +17. Mis on liikumistaju aluseks? On sündmuste ajalise järgnevuse registeerimine. Peaaju .....Piklikaju.........
poliitiline või majanduslik tähedus arhitektuur väljandab siis ka elanikkonda hierarhiat, inimest poliitilist positsiooni või suhet võimuga (loss versus talupoja elamu). Ühel või teisel asjastul kasutatavad materjalid ja ehitusstiilid sisaldavad kokkuvõtet selle perioodi vaimsusest ja inimese maailmapildi kesketest teguritest. Nii järgib ka 20. sajandi teise poole ehituskunst ajastu inimese ja kultuuri väärtushinnaguid, tõekspidmisi ja tajuprotsesse. Ehitiste sedavõrd eksistentsiaalset olemust silams pidades ei ole üllatav fakt, et ajastu vaimsust tähistavast postmodernistlikust kunstist hakatigi kõihepealt kõnelema seoses arhitektuuriga. Just selles valdkonnas põhjendati teatud stiililiste ja vaimsete hojakute muutust varasemaga võrreldes. Kuivõrd uue arhitektuurikeele arenemise protsess on välja kasvanud sajandi esimese poole arhitektuurimõtte kriitikast, siis tutvustamegi esmalt modernistliku
Oleme ühiskondlike suhete, liikvel olevate ideede, hinnangute, rollide, mallide, eelarvamuste jne, kombinatsioon. Fenomenoloogia on filosoofiline mõttesuund, mis on ajendatud tõeotsingutest ning huvist, kuidas maailm end inimesesse ehitab, seega huvist inimese tunnetusliku poole vastu. Fenomenoloogid on analüüsinud inimese olemasolevaks saamist tänu sellele, et inimene mõistab oma olemistingimusi ning teisi inimesi, seega tema kogemuse ja maailmapildi teket, tajuprotsesse, vaimsust, maailmapildi muutumisi. Pedagoogikas väljendub fenomenoloogiline lähenemisviis õppimise kogemuse kaudu, õpetavate olukordade läbielamise kaudu. Õppimine käib elavate kogemuste ja dialoogi kaudu. Nii on see Montessori, waldorfi- kui ka Freinet' pedagoogikas. Lapsekeskses pedagoogikas mõistetakse kasvatust kui kasvada saamist, kasvada aitamist. Hermeneutika on tunnetuse peaprintsiip või ka mõistmisõpetus. Hermeneutika tagasitulek
hoiakutest ja huvidest. (Tankler, M. 34-39) Tähelepanu ja tähelepanu areng Dobrõnin ütleb, et tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tegelikult on tähelepanu kui abimehhanism, mis võimaldab meil maailma tajuda. Tähelepanu ülesandeks on teha valik oluliste ja mitteoluliste stiimulite vahel ning suunata tajuprotsesse vastavalt valikule. Tähelepanu on valiv- ta häälestub selle info töötlusele, mis on seotud eesmärgiga. Olgu eesmärk tahtlik või tahtmatu, jäetakse kõrvale suur hulk segavat infot. Tähelepanul on kindel maht- tajutavaid objekte, mida selgelt tajuda, on vaid kindel hulk. Tähelepanule on omane püsivus- tal on kindel ajaline kestvus. Tahteline tähelepanu on alati püsivam, kui tahtmatu, sest tema püsivust saab tahte abil reguleerida. Tähelepanu saab jaotada- see loob eelduse
ronib üles (Krull, 2001). Köhler korraldas sellised katseid paljudes tingimustes ja selgus, et avastamise teel õppimisele saab kaasa aidata, kui luuakse soodsad välitingimused. Lahendus leitakse kiiremini, kui olukord on juba tuttav. Selgus ka teine avastamisele iseloomulik asjaolu, nimelt probleemi lahendus ilmneb ootamatu taipamisena, nn ahhaana (Krull, 2001). Gestaltpsühholoogid uurisid väliskeskkonnast tulenevaid ajendeid, mis kutsuvad esile uute seoste tajumise ja neid tajuprotsesse endid, mis andsid tõuke õppimisel käivituvate kognitiivsete õppeprotsesside uurimisele ja suunatud avastusliku õppimise käsitluste tekkele (Krull, 2001). 3 Tunnetusprotsess ja õppimine informatiivse töötlemisena Õppimine võib olla nii tahtlik kui tahtmatu. Õpetaja seisukohalt oleks parim, kui õpilased õpiksid seda, mis õpetaja neile õppida annab, mis tähendaks seda, et õppimine oleks eesmärgipärane ja teadlik ning kindlustaks õigete teadmiste õppimise
elulugusid. Ei aita seletada inimese loomust. Maslowi püramiid – võib keerata ka vastupidiseks – kõrgem vajadus ei eelda madalama rahulamist. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA Suund: inimesed mõistavad maailma läbi tunnetusprotsesside. Inimeste individuaalsus – vastu võetud infot mõistetakse erinevalt. Infot võetakse vastu valikuliselt ja tõlgentatakse vastavalt oma mudelile. Uusi mudeleid saadakse õppimise/kogemuste teel. Uuriti: inimese tajuprotsesse: aistinguid, taju, tähelepanu, kujutlust, mõtlemist, mälu jne. kuidas jõutakse otsuste ja valikuteni, läbi milliste protsesside. Kuidas kasutatakse informatsiooni otsuste tegemisel, kuidas reageeritakse muutuvale maailmale. info tunnetamine, säilitamine, töötlemine. Kujunemine: uusimaid suundi psühholoogias. Teatud määral reaktsioon bihevionismile, mis eitas teadvuse ja mõtlemise osa inimese käitumises. Hoogustus peale II MS, kui
täiskvanuga varem tutvunud; ei ole usutud selle õigust liiga vähe uuringuid - kas hüpoteesid on tõepärased ja hästi koostatud Põhielemendid on ümber lükkamatud Palju rakendatakse seda teooriat töös Inernaliseeritud maailma mudel!! TÄHELEPANU toetub kiindumussuhtele Tähelepanu on seisund ja samas tunnetus ja regulatsiooni protsess Tähelepanu ülesandeks on teha valik oluliste stiimulite osas ja suunata tajuprotsesse vastavalt sellele valikule Esmasuse printsiip - efektiivsem on see osa, kuhu esimesena tähelepanu juhitakse Sõltuvalt tahteliste protsesside osast tähelepanus räägitakse tahtmatust ja tahtelisest tähelepanust Tahtmatu tähelepanu: Tähelepanu tugevus ja ootused, mida sa sellelt välisaärritajalt ootad Ühe ja sama ärritaja korduval tekkimisel tähelepanu hääbub (näide: reklaamid) Tegevus peaks vahetuma umbes 12-15minuti järel, et laps suudaks tahtmatut
filosoofiaga enne seda teadlikult õppima asumist kokku puutunud. Enamgi veel, mõndagi filosoofiast, filosoofilist on meisse paratamatult mingil viisil lausa sisse imbunud. Nimetame siinkohal vaid kolme seoseliini. Igasugune keel kätkeb endas teatud metafüüsikat olemise struktureerimist sellele keelele eripärasel viisil. Mõistestiku ja grammatika erijooned (aga kui palju nt võrreldavalt soomeugri ja indogermaani keeltes?) mõjutavad tajuprotsesse, samuti mõtlemist kui protsessi ja mõtete esitamist. Teiseks. Filosoofiliselt koolitamata tavainimese igapäevamõtlemises on kinnistunud mitmesugused usud: usk selle kohta, et teatud asjad, olendid ja sündmused meie elus on objektiivselt olemas, et neil on püsivad omadused, millest me oleme suutelised ettekujutust (kujutlust? arvamust? teadmist?) looma. Niisugused põhjendusteta omaksvõetavad usud moodustavad filosoofias nn naiivrealismi tuuma.
annaabi.ee 
