Kategooria eristamise mudel (category differentiation model) Mudel toob välja, et kategoriseerimine viib kategooriate vaheliste erinevuste ja kategooria siseste sarnasuste rõhutamiseni. Sarnane tendents on ka olukorras, kus kategoriseerimise põhjused ei ole teada siiski arvatakse, et ühes grupis olevad inimesed on sarnasemad kui teiste gruppide liikmed. Eelnev seostub faktiga, et inimesed on tihti kognitiivsed koonrid, kasutades ümbritseva tõlgendamisel üldistusi. Tajfeli uuringust selgus, et andes kaaslastele punkte, püüavad inimesed maksimeerida gruppide eristamist (maximum differentiation). Ehk valitakse punktide andmise süsteem, kus vahe enda grupile antavate ja teisele grupile antavate punktide vahel on võimalikult suur. Siiski arvestatakse punktide jagamisel ka enda kuuluvust gruppi ning eelistatakse just viimast. Enda grupi eelistamist seletatakse sotsiaalse identiteedi teooriaga (social identity theory), mille
Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine. !!! Järeldused: vastandutakse nendele gruppidele, kellega isiklik konflikt puudub. Mida erinevamad on huvid, eesmärgid, seda suurem on konflikt/vastanduvus. Minimaalsed konfliktitingimused H.Tajfel. 1971 Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted? Tajfeli `'mininal group paradigma'' · Gruppidevahelise suhtluse puudumine · ühiste eesmärkide puudumine · ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine Vastumürk: vaenlasega tutvumine, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid. Grupipsühholoogia praktika: grupiloome: team building · Vajadus luua tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi saavutamiseks
Selle teooria abil on võimalik seletada, miks paljusid probleeme on võimalik edukalt lahendada just väikeses grupis - seda eelkõige seetõttu, et grupp motiveerib käituma inimesi grupile meeldivas suunas, haarab kaasa aktiivsesse mõtlemisse ja arvamuste esitlemisesse. Seetõttu ongi levinud väga palju nt selliseid asjaolusid nagu suitsetamisest loobumine grupis, alkohoolikute grupid-loobujad jne. 46. SOTSIAALSE IDENTITEEDI TEOORIA. Tajfeli järgi on sotsiaalse identiteedi näol tegemist indiviidi mina-kontseptsiooni osaga, mis tuleneb kuulumisest mingisse sotsiaalsesse gruppi koos gruppi kuulumise emotsionaalse tähtsustamise ja väärtustamisega. Teooria sisaldab kolme peamist ideed identifitseerimine, kategoriseerimine, ja võrdlemine. Mina-kategoriseerimine: teooria annab võimaluse analüüüsida inimese mina ja seoseid mina, sotsiaalsete normide ja sotsiaalse konteksti vahel. Mina üheks aspektiks on kognitiivne aspekt
Selle teooria abil on võimalik seletada, miks paljusid probleeme on võimalik edukalt lahendada just väikeses grupis - seda eelkõige seetõttu, et grupp motiveerib käituma inimesi grupile meeldivas suunas, haarab kaasa aktiivsesse mõtlemisse ja arvamuste esitlemisesse. Seetõttu ongi levinud väga palju nt selliseid asjaolusid nagu suitsetamisest loobumine grupis, alkohoolikute grupid-loobujad jne. Sotsiaalse identiteedi teooria. SOTSIAALNE IDENTITEET Tajfeli (1978,1982) järgi on sotsiaalse identiteedi näol tegemist indiviidi mina-kontseptsiooni osaga, mis tuleneb kuulumisest mingisse sotsiaalsesse gruppi (või gruppidesse) koos gruppi kuulumise emotsionaalse tähtsustamise ja väärtustamisega. Sotsiaalse identiteedi teooria arendasid 1979.a. välja Henri Tajfel ja John Turner (Tajfel 1981; Tajfel and Turner 1979). Teooria sisaldab kolme peamist ideed identifitseerimine, kategoriseerimine, ja võrdlemine. Mina-kategoriseerimine
· Shared the same bus home, and prizes! Conclusions: Negative intergroup attitudes arise from conflictual group-based relationships Intergroup co-operation and hostility are a consequence of factors external (rather than internal) to individuals Robbers Cave Experiment Group Competition Minimaalsed konfliktitingimused (H. Tajfel, 1971) Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted? Tajfeli "Minimal Group Paradigm" · Gruppidevahelise suhtluse puudumine · Ühiste eesmärkide puudumine · Ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine Vastumürk: vaenlasega tuttvaks, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid Grupipsühholoogia praktika: grupiloome · Vajadus tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi x saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist
Pinged hakkasid kaduma ja leiti sõpru ja tuttavaid vastasgruppidest. Kui toodi ka kolmas grupp mängu, siis lähenesid omavahel ka kaks esimest gruppi. Järeldus: vastandutakse nendele gruppidele,kelle liikmetega tegelikult iiklik kontakt puudub. Kui on erinevad huvid on vastandumine suurem, kui ühiste huvide juures. Minimaalsed konfliktitingimused (H. Tajfel, 1971) Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted? Tajfeli "Minimal Group Paradigm" Gruppidevahelise suhtluse puudumine Ühiste eesmärkide puudumine Ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine Vastumürk: vaenlasega tuttvaks, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid Grupipsühholoogia praktika: grupiloome Vajadus tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi x saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist. Projektitiim, reisiseltskond .
Key Assumption: – Group members’ intergroup attitudes and behaviour reflect the objective interests of the groups • Compatible group interests à intergroup harmony • Incompatible group interests à antagonism and hostility Minimaalsed konfliktitingimused (H. Tajfel, 1971) Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted? Tajfeli “Minimal Group Paradigm” • Gruppidevahelise suhtluse puudumine • Ühiste eesmärkide puudumine • Ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine Vastumürk: vaenlasega tuttvaks, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid Grupipsühholoogia praktika: grupiloome • Vajadus – tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi x saavutamiseks
Selle teooria abil on võimalik seletada, miks paljusid probleeme on võimalik edukalt lahendada just väikeses grupis - seda eelkõige seetõttu, et grupp motiveerib käituma inimesi grupile meeldivas suunas, haarab kaasa aktiivsesse mõtlemisse ja arvamuste esitlemisesse. Seetõttu ongi levinud väga palju nt selliseid asjaolusid nagu suitsetamisest loobumine grupis, alkohoolikute grupid-loobujad jne. 10. Sotsiaalse identiteedi teooria, sildistamine, stigma Tajfeli (1978,1982) järgi on sotsiaalse identiteedi näol tegemist indiviidi mina-kontseptsiooni osaga, mis tuleneb kuulumisest mingisse sotsiaalsesse gruppi (või gruppidesse) koos gruppi kuulumise emotsionaalse tähtsustamise ja väärtustamisega. Sotsiaalse identiteedi teooria arendasid 1979.a. välja Henri Tajfel ja John Turner (Tajfel 1981; Tajfel and Turner 1979). Teooria sisaldab kolme peamist ideed identifitseerimine, kategoriseerimine, ja võrdlemine.
annaabi.ee 
