saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. 9.Viiruste kasutamine. Kasutatakse omadust, et viirustel on võime viia geene ühest organismist teise. Geenitehnoloogias kasutatakse: meditsiin(geeniteraapia, transgeensed organismid); põllumajandus (transgeensed taimed- viljakamad, haigus/külma kindlamad) keskkonna puhastamine(transegeensed organismid- ülireostuse puhastamine). 10. Milles seisnevad taimeviiruste iseärasused? Taimeviiruste ehituses puuduvad kapsiidivalgud, mis suudavad rakukesta lagundada. Seetõttu sisenevad viirused taimerakkudesse üldjuhul vigastuste kaudu. 11.Mis on transduktsioon? Viiruste poolt teostatavat geenide ülekannet nim.transduktsiooniks.Sel teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi.Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. 12. Tooge näiteid inimesele haigusi põhjustavatest DNA viirustest
võõrad geenid sattuda ristumise teel ka mahepõllumeeste saaki. Tõepoolest, praeguste õigusaktide puhul on see reaalne probleem, millele otsitakse lahendusi. Kuid ristuvad liigid "vahetavad" omavahel niikuinii geene, ka mahepõllunduses. Aga tavaliste sortide puhtuse pärast ei muretseta ning geenide ülekannet ei püütagi analüüsida. Taimede geenitehnoloogias kasutatavad DNA-konstruktid sisaldavad enamasti teatud taimeviiruste ning -bakterite DNA-järjestusi. Oletatavasti võivad need DNA-järjestused põllul rekombineeruda taimi looduslikult nakatavate viiruste ja bakteritega, pannes aluse uutele, epideemiaid põhjustavatele patogeenidele. Paraku on neid rekombinante äärmiselt raske leida: neid tekib väga harva ja üksnes teatud kindlate patogeenide puhul. Taimede muundamisel geenitehnoloogia abil koos soovitud tunnust kodeeriva geeniga
Võrdle taimerakke loomade tüvirakkudega. Totipotentsus on võime diferentseeruda kõigiks keharakkudeks. Totipotentsest tüvirakust võib areneda terve uus organism. Taimerakud on küll lõpuni diferentseerunud, ent nad on võimelised tagasi totipotentseks muutuma moodustades kallust ehk haavakude. Sellistest rakkudest võib terve uus taim kasvada. 8. Loomaviirused sisenenevad enamasti peremehe rakku endotsütoosi abil, kasutades spetsiifilisi rakupinna retseptoreid. Taimeviiruste pääs rakku sõltub enamasti raku mehaanilistest vigastustest. Miks? Taimerakke ümbritseb paks tselluloosist rakukest.
Neist mood uued viirusosakesed. 5)lõhutakse bakteri rakk. RNA viirused: (nöide tubaka mosaiigiviiruse(TMV) näol) Uute viiruste moodustamiseks peab TMV genoom sattuma tubakalehe rakku, kus ta talitseb sarnaselt mRNAga. Sellelt sünteesitakse taimeraku ribosoomides toimuva translatsiooni käigus viirusele omaseid valke + replikatsiooni valke, mis esmalt sünteesivad TMV RNAga komplementaarse RNA. Matriitsreaktsiooniga moodustuvad uued viiruse RNA molekulid. 34. Bakteri, putuka ja taimeviiruste eripärad. ...?! 35. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest? biobarjäärid, antikehad ja fagotsüüdid 36. Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias? Konstrueeritakse viirus, mille genoomi on viidud vajalik geen. Kasutatakse lüsogeenseid DNA viirusi, mille enda geenid pole inimesele ohtlikud. See viirus viiakse seejärel organismi, kus see lülitub vajalike rakkude kromosoomidesse. Ehk geeniteraapia. 37. Prokarüootide kaks peamist rühma (riiki)
Viiruste sisenemine peremeesraku genoomi võib esile kutsuda ka muid raku talitluse häireid, millest tähtsaimaks võib pidada raku muutumist kasvajarakuks. Raku talitluse häirimine ja raku või peremeesorganismi tapmine pole viirusele tegelikult enamasti kasulikud, kuna see võtaks viiruselt võimaluse edasi paljuneda. Nii ongi levinuimad ja ökoloogiliselt edukaimad need viirused, mis peremeesorganismi normaalset elutegevust vähe mõjutavad. 35. Bakteri-, putuka-, ja taimeviiruste eripärad. Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatumiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruse retseptorid paiknevad plasmamembraanil, faagide retseptorid bakteriraku rakukestal või kiududel e. piilidel. 36. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest
ORF3 kodeerib fosfoproteiini, mis seondub raku tsütoskeletiga ja mõjutab signaalülekande radade kaudu peremeesraku geeniekspressiooni. Organismis (inimene, primaadid) replitseerub HEV maksakoes. Praegusel ajal puuduv HEV replikatsiooni uurimiseks sobiv rakukultuur (replitseerub ainult ahvide primaarsetes hepatotsüütides). Tobamoviirused- tubaka mosaiigiviirus (TMV) Alfa-sarnaste taimeviiruste ühised jooned on: Genoomide 5’-otstes asub cap-struktuur, mis sünteesitakse viiruse ensüümide poolt. Vähemalt osade geenide ekspresiooniks kasutatakse sgRNA-sid, mis sünteesitakse kasutades subgenoomset promootorit, negatiivse RNA maatritsil. TMV virion TMV virionid kujtavad endast jäika kepikese laadset struktuuri, mis on rakuvälises keskkonnas väga stabiilne.
Eesti Põllumajanduse Akadeemia asutamisel (1951. a) loodi selle koosseisu piimanduse ja mikrobioloogia kateeder, mida juhtis Jaan Klaar. Uuriti piimasaaduste ja söötade mikrobioloogiat, eriti sileerimisküsimusi. · Paul Rahno oli üks mullamikrobioloogia rajajatest, kes uuris nii bakterväetisi (mügarbakterite puhaskultuurid) kui ka mulla bakterite arengut mõjutavaid tegureid. · Osvald Hallik pani aluse (1938. a) TÜ taimehaiguste katsejaamas taimeviiruste, eriti kartuli viirushaiguste ökoloogia ja tõrje alal. 2. Mikroorganismide taksonoomia (eukarüoodid, prokarüoodid; binaarne nimestik, mikroobi pesa, segakultuur, puhaskultuur) · Prokarüoodid (eeltuumsed) - raku tsütoplasmas olevad organellid, kaasaarvatud DNA, ei ole eraldatud tsütoplasmast membraaniga. Puudub organiseeritud struktuuriga rakutuum. Siia riiki kuuluvad bakterid ja sini-rohe vetikad (ehk tsüanobakterid).
5. Võõrad geenid võivad sattuda See on reaalne probleem, millele otsitakse mahepõllumeeste saaki. lahendusi. Ristuvad liigid vahetavad niikui nii geene, kuid tavaliste sortide puhtuse pärast ei muretseta. 6. DNA konstruktid, mida kasutatakse Teadlased tegelevad selle probleemiga, kuid sisaldavad taimeviiruste ja bakterite paraku on selliseid rekombinante äärmiselt järjestusi. Kui need rekombineeruvad raske leida, kuna neid tekib äärmiselt harva. looduslikult nakatavate viiruste ja bakteritega Lisaks sellised viirused nakatavad ka tavalisi võivad tekkida epideemiaid põhjustavad mitte ainult GM taimi. patogeenid. 7. Agrobakter, mida kasutatakse See bakter on mullas kogu aeg olemas olnud. geenitehnoloogias võib märgatavalt mõjutada mulla elustikku
4. Mulla huumusesisaldus väheneb taimede lopsakama kasvu tõttu. Väide on asjatundmatu, kuna geenitehnoloogia ei muuda taimi või vilju suuremaks, vaid parandab nende omadusi. Nad ei mõju huumusele halvemini kui tavalised taimed. 5. Võõrad geenid võivad sattuda mahepõllumeeste saaki. See on reaalne probleem, millele otsitakse lahendusi. Ristuvad liigid vahetavad niikui nii geene, kuid tavaliste sortide puhtuse pärast ei muretseta. 6. DNA konstruktid, mida kasutatakse sisaldavad taimeviiruste ja bakterite järjestusi. Kui need rekombineeruvad looduslikult nakatavate viiruste ja bakteritega võivad tekkida epideemiaid põhjustavad patogeenid. Teadlased tegelevad selle probleemiga, kuid paraku on selliseid rekombinante äärmiselt raske leida, kuna neid tekib äärmiselt harva. Lisaks sellised viirused nakatavad ka tavalisi mitte ainult GM taimi. 7. Agrobakter, mida kasutatakse geenitehnoloogias võib märgatavalt mõjutada mulla elustikku. See bakter on mullas kogu aeg olemas olnud
Tal hakkas kohe külm. «Siin oli küll suvi, aga ometi jahedam kui Limas talvel,» mäletab esimest kohtumist põhjamaaga Peruust tulnud María Cecilia Sarmiento Guérin. Limas oli ta lõpetanud põllumajandusülikooli ja saanud bioloogiamagistriks. Nüüd, tosin aastat hiljem, on ta Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi teadur. Koos Erkki Truve ja Merike Meieriga kuulus ta teadlaste rühma, kelle töö «Taimeviiruste ja taimede kaitsemehhanismide uurimine» esitati talvel Eesti riikliku teaduspreemia saamiseks. Paraku jäi auhind seekord saamata. Kevadel kaitses Sarmiento doktorikraadi, teema «RNA vaigistamise supressorid taimedes». Suure tulevikuga teadusala Geenitehnoloogia on tavainimese jaoks keeruline nagu hiina keel, milles igal hieroglüüfil oma tähendus. Vanasti oli lihtne. Koolitarkus ütles, et igal rakul on kest, plasma ja tuum. Aegade jooksul on leitud
annaabi.ee 
