segumaterjalisega. Seepärast saab rasvade puhul kõneleda vaid pehmenemistemperatuurist. Rasvade agregaatolek sõltub nende koostisesse kuuluvatest rasvhappe alküülrühmadest. Küllastunud rasvhapetest moodustatud rasvad on toatemperatuuril tahked, küllastumatused struktuuris muudavad rasva pehmemaks või lausa vedelaks. Maismaaloomade rasvad on tavatingimustel tahked, mereloomade rasvad aga vedelad. Enamik taimerasvu on ka vedelad. Looduslik rasv on segu väga erinevatest individuaalsetest rasvadest. Rasvade keemilised omadused tulenevad estrirühmast ja karboksüülhappe jäägi ehitusest. Küllastumata rasvad annavad peaaegu kõiki kaksiksideme reaktsioone. Rasv hüdrolüüsib hapekatalüütiliselt või leelise toimel. Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustavad rasvhapete soolad ehk seebid. Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks.
Füüsikalised omadused Uurides rasva molekuli ehitust, näeme, et rasv peab olema väga hüdrofoobne aine. Rasvad ei märgu veega, ega lahustu vees. Puhas individuaalne rasv kristalliseerub ning tal on kindel sulamis- temperatuur, ent tavaliselt on meil tegemist segumaterjalidega. Sellepärast saab rasvade puhul kõnelda vaid pehmenemistemperatuurist. Maismaaloomade rasvad on tavatingimustel tahked, mereloomade omad aga vedelad. Ka enamik taimerasvu on vedela olekuga. Keemilised omadused Rasvade keemilised omadused tulenevad estrirühmast ja karboksüülhappe jäägi ehitusest. Küllastumata rasvad annavad peaaegu kõiki kaksiksideme reaktsioone. Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel nii, et kaksikside katkeb ja moodustuvad hapnikuühendid. Kõige paremini kulgeb rasvade lagunemine mikroobide toimel. Rasvad meie elus Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks
JÄLGIDA? Enne kauba ostmist tuleks lugeda toidu märgistust ja teha teadlik valik. Eestis on tootjatel kohustus panna toote koostisosade loetellu kirja hüdrogeenitud (tahkestatud) taimerasva kasutamine tootes. Selliste toodete puhul nagu kohuke taimerasvaga või kohukese dessert, juustulaadne toode taimerasvaga, salatikaste, jäätis jt uuri põhjalikumalt pakendi märgistust, kuna võib eeldada, et nende valmistamisel võib olla kasutatud hüdrogeenitud taimerasvu. Piimatoodete puhul, nagu juust, piim, jogurt, koor, on keelatud piima koostisainete asendamine, nt taimne rasv piimarasva asemel. Kui probleemiks on liigne kehakaal, siis tuleks eelistada vähendatud rasvasisaldusega light-tooteid. Hüdrogeenitud taimerasvadega valmistatud tooted võivad sisaldada transrasvhappeid. Viimaste sisaldust aga ei saa täpselt teada, kuna puudub kohustus seda pakendil välja tuua. Transrasvhappeid sisaldavad toidud võivad olla: • kiirtoidud,
Muretaignast valmistatakse kooke, küpsiseid, plaadikookide aluseid, tordipõhju, korvikesi. Valmistamiseks võetakse 1 mahuosa suhkrut, 2 mahuosa rasvainet, 3 mahuosa nisujahu, muid toitaineid lisatakse vastavalt taigna omapärale. 18) Iseloomusta rasvasid. Millised rasvained sobivad praadimiseks? Miks? Toiduks kasutatakse nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Praadimiseks on kõige parem kasutada selliseid rasvu, mis sisaldavad vähe vett: 80% rasvasisaldusega margariine, sea- ja taimerasvu ja toiduõlisi, sest praadimine toimub kõrgel temperatuuril ja taimeõlid hakkavad üle 150 kraadisel kuumusel mürgiseid aineid eritama. 19) Mille poolest erinevad toidukauba tähistamisel ,,parim enne" ja ,,kõlblik kuni" Parim enne tähendab seda, et toiduaine on parem enne seda kuupäeva aga kui on kõlblik kuni, siis ei tohi seda toiduainet enam süüa, sest selle säilivus on läbi. 20) Iseloomusta Eestis kasvatavaid erinevaid kapsaliike. Kasutamine
Serveeritakse temp. 10-14C.Igale sööjale arvestatakse 1,5-2 dl kisselli. 17.Muretaignast valmistatakse kooke, küpsiseid, plaadikookide aluseid, tordipõhju, korvikesi. Valmistamiseks võetakse 1 mahuosa suhkrut, 2 mahuosa rasvainet, 3 mahuosa nisujahu, muid toitaineid lisatakse vastavalt taigna omapärale. 18. Toiduks kasutatakse nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Praadimiseks on kõige parem kasutada selliseid rasvu, mis sisaldavad vähe vett: 80% rasvasisaldusega margariine, sea- ja taimerasvu ja toiduõlisi, sest praadimine toimub kõrgel temperatuuril ja taimeõlid hakkavad üle 150 kraadisel kuumusel mürgiseid aineid eritama. 19. Parim enne - toiduaine on parem enne seda kuupäeva. Kõlblik kuni - tohi seda toiduainet enam süüa, sest selle säilivus on läbi. 20. Lillkapsas, spargelkapsas, peakapsas (kapsarullid, kapsasnitsel) 21. Basiilik, koriander, estragon, tüümian, pune. Kasutatakse erinevate toitude maitsestamiseks. 22
Peamisteks toitaineteks on süsivesikud, rasvad, valgud, vitamiinid, mineraalid ja vesi. Toiduga saadavatel toitainetel on organismis erinevad ülesanded, mis on olulised nii füüsilise kui ka vaimse tervise seisukohalt. Kõik toitained on kehale vajalikud, seetõttu peab toit olema mitmekesine. Hea enesetunde ja õppimise jaoks koolipäeva jooksul on oluline hommikusöök. Toidurasvu tuleb kasutada mõõdukalt, eelistades kala- ja taimerasvu ning vähendades peidetud rasvade osakaalu. Parim jook on puhas vesi Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni, keha temperatuuri hoidmiseks ning elutähtsate elundite kaitseks. Vesi on olulisim vedeliku allikas ning vett tuleks juua päeva jooksul mitu korda. Süsivesikud annavad energia keha ainevahetuseks ja närvisüsteemi tööks. Süsivesikuid on kahte liiki: liit- ja lihtsüsivesikud. Tuleks eelistada
*Maitse ja lõhn väljendunud, tootele omane Vebrumarmelaad ehk kummikommid *Agari asemel kasutatakse zelatiini *Vetruv, kergelt kummisarnane ja näritav konsistents *Wissoli õuna- ja virsikurõngad lähedased zeleemarmelaadile, sest sisaldavad ka zeleeni *Kummikommides kasutatakse lahustusainena meevaha, taimerasvu- ja õlisidn Pastilaa *valm. puuvilja-marjapüreest(õunapüree), suhkrust ja munavalgest *Tarretamiseks agari-või pektiinisiirupit, happeid, aroomiaineid *segud vahustatakse, valatakse plaadile, lõigatakse ja vormitakse *Väga kohev, vormis tarretunud ja lainelise pinnaga kokku pandud pastilaa on sefiir
Kas on tegemist kookos- või palmirasvaga või osaliselt hüdrogeenitud taimeõliga? Hüdrogeenitud rasvad sisalduvad peaaegu kõikides tööstuslikult toodetud toitudes, margariinides ja küpsetusrasvades. Oluline on tarbida vähem omega-6 rasvhappeid rohkem omega-3 rasvhappeid vähem loomseid ja rohkem taimseid küllastatud rasvu vähe või üldse mitte transrasvhappeid sisaldavaid hüdrogeenitud taimerasvu. KÕRGEKVALITEETNE VALK Peale vee on valk meie keha üks olulisemaid komponente, keha moodustab toiduga saadud valgust lihaseid, kõõluseid, küüsi, juukseid ja teisi keha struktuure. Valkudest ehk proteiinidest moodustuvad kehas ensüümid ja hormoonid, valkudest moodustatakse geene ja muid rakule vajalikke komponente. Toiduga saadavad valgud lagundatakse seedetraktis aminohapeteks ja keha valgud ehitataksegi üles neist aminohapetest
rakumembraanid ning olles lahustiks rasvlahustuvatele vitamiinidele. Naine vajab ööpäevas rasvu 75-80 g. Toidurasvadest saadav energia peaks jääma vahemikku 25 - 30% toiduenergiast. Seejuures on oluline küllastunud ja küllastumata rasvhapete tasakaal, mida enamasti on vaja nihutada loomsete rasvade vähendamise ja taimsete suurendamise suunas. Siinjuures on oluline märkida, et taimsete rasvade suurendamisel ei tohiks dieet sisaldada liialt margariine ja teisi hüdrogeenitud taimerasvu sisaldavaid tooteid. Eriti oluline on asendamatute rasvhapete piisav leidumine toidus. Asendamatud rasvhapped on linoolhape (-6, leidub taimeõlides, eriti palju on päevalilleõlis) ja alfa-linoleenhape (-3, leidub rapsi-, oliivi ja sojaõlis, rasvastes merekalades, parapähklis, eriti palju linaõlis ja -seemnetes). Asendamatuid rasvhappeid ei suuda inimorganism sünteesida, seega peab neid toiduga kindlasti saama. Oluline on ka
annaabi.ee 
