..........................................................3 5.1 Haigustekitaja........................................................................................................................4 5.2 Tõrje......................................................................................................................................4 6. Tunglaterad Eestis...................................................................................................................4 7.Rahvapärased taimenimetused.................................................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 SISSEJUHATUS Käesolev töö uurib, mis on tunglatera. 1. Tungaltera perekond
Kask Pealkirjas pole mitte taimenimetused, vaid soo ja raba märgivad siin kaskede elupaika. Nojah, aga raba on ju ka soo - selle viimane arenguaste, pealegi kasutatakse murdeti neid sõnu sageli risti vastupidises tähenduses: kohanime - raba kannab tegelikult madalsoo, mingi raba nimes on aga - soo. Ja mis seal ikka arutada, on ju ammu teada, et madalsoodes kasvavad sookask ja madalkask, rabades enamasti vaevakask. Kui raba südames siiski asja hoolikamalt uurida, tuleb välja, et seal kasvavate
· die Macht); kõik nimisõnad, mille lõpus on -ei (die Konditorei, die Schweinerei), -in (die Freundin, die Lehrerin), -heit (die Weisheit, die Menschheit), · -schaft (die Freundschaft, die Gesellschaft), -ung (die Heizung, die Genesung), -(ig)keit (die Billigkeit, die Fröhlichkeit); kõik võõrapärased sõnad, mille lõpus on -anz, -enz, -ie, -ik, -(t)ion, -ität, -ur (die Differenz, die Demokratie, die Politik, die Evolution, die · Universität, die Kultur); puude ja taimenimetused: die Birke, die Tanne, die Rose, die Tulpe, die Orchidee, die Geranie, die · Nelke, die Lilie; arvsõnad: die Eins, die Zwei, die Drei, die · Sechzehn; laevade ja lennukite nimed: die Titanic, die Boeing · 707. Kesksoost on: kõik tegu-, omadus- jm sõnadest moodustatud nimisõnad: das Kochen, das Schreiben, das Essen, das Gute, das Böse, das · Aber, das Ich; kõik nimisõnad, mille lõpus on -chen (das Mädchen, das Kaninchen), -lein (das Vöglein, das · Fräulein);
Laidab eesti talupoja keelekasutust. Johann Hornung ,,Grammatica Esthonica" (1693) ortograafiareformi ei esita, vaid kasutab. 5 käänet käänamine vastavuses tegeliku keelekasutusega. Salomo Heinrich Vestring ,,Lexicon Esthonico Germanicum" (1710-1720) käsikiri, esimene eesti muu keele sõnastik (saksa), järgmiste sõnastike aluseks. Anton Thor Helle ,,Kurzgefasste Anweisung zur Estnischen Sprache" (1732) käsiraamat: sõnastik, tekstid, kohanimed, taimenimetused (esimene eesti eralasõnaloend); märgitud tüüpsõnade numbrid August Wilhelm Hupel ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" (1780) grammatika (põhja- ja lõuna- eesti eraldi); eesti-saksa ja saksa-eesti, 17 000 sõna. (1715 Uus Testament Forseliuse-Hornungi grammatikas 17. sajandi piiblikonverentsid) 4. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. Euroopas valgustusajastu, rahvuslikkus jne. ,,Beiträge" (18131832); toimetaja J. H. Rosenplänter
keelekogumise võistluste korraldamisest, kuna nende tulemused olid jäänud väga nigelaks. Selleks ajaks oli täiesti ilmne, et üks pikk eesti murdeuurimise etapp on lõppenud. 2001. a taastati keelekogumisvõistlused uute eesmärkidega, mitte enam ajaloolise murdekeele talletamiseks. Novembris 2001 toimus ESi õppepäev ,,Keelekoguja kool", kus anti nõu ka nüüdismurrete kogujatele. ESi toimetistena ilmusid vaadeldaval perioodil Gustav Vilbaste ,,Eesti taimenimetused" (1993), Hella Keema ,,Tartumaa saja-aastaste jutud" (1995) 2 Järgnev ülevaade ESi murdetegevusest põhineb Emakeele Seltsi aastaraamatutes 35 47 ilmunud aastaülevaadetel, mille on kirjutanud ESi teadussekretärid Mart Meri (1992 1996), Tõnu Tender (19972000) ja Asta Õim (2001). 202 ja ,,Võru keel" (1997), Theodor Saare ,,Kihnu raamat" (1998). Praegu on töös väljaanne ,,Kultuuripeegel murdekeeles" (Võru murdetekstid, koost. Mari Must ja Eevi Ross)
Nimede liigitus nimeobjekti järgi 1) Elusolendite nimed: o antroponüümid = isikunimed: individuaalnimed (nt eesnimed), rühmanimed (nt perekonnanimed) ja muud (nt patronüümid). o zoonüümid = loomanimed. Loomanimed on koduloomadel, harva metsloomadel o mütonüümid = mütoloogilised nimed o teonüümid = jumalusnimed o demononüümid = vaimunimed, nt kangelaste nimed Elusolendite nimed pole etnonüümid = rahvanimetused ega fütonüümid = taimenimetused, v.a üksiktaimede nimed (nt Viiralti tamm). 2) Elutute asjade nimed: o toponüümid = kohanimed: vete, asulate, mägede jne nimed - kosmonüümid = kosmosnimed: astronüümid = taevakehanimed ja astropotoponüümid (taevakehadel paiknevate kohtade nimed): selenonüümid; o krematonüümid = pragmonüümid = asjanimed: - kaupade, esemete ja toodete nimed; - sõiduvahendite nimed (peamiselt laevadel); - kaubamärgid (sõnaline osa);
Pigem deskriptiivne, kui õpik Salomo Vestring: põhjaeesti murdeline eesti-saksa sõnastik, käsikiri. Aluseks kõigile 18.saj trükist tulnud eesti sõnastikele. Esimene eesti-saksa sõnaraamat. Anton Thor Helle ,,Kurzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" (,,Lühike eesti keele õpetus"): eesti keele käsiraamat, sisaldab lugemisharjutustena 525 vanasõna, 135 mõistatust ja 10 saksakeelse tõlkega varustatud dialoogi. Selles raamatus on esimene eesti keele oskussõnastik taimenimetused eesti, saksa ja ladina keeles, valik Põhja-Eesti kohanimesid jm. August Wilhem Hupel ,,Ehsnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalischen und den dörptschen" (,,Eesti mõlema peamurde tallinna ja tartu keeleõpetus"; 1780): esindatud nii põhjaeesti kui lõunaeesti keele grammatika. Suure väärtusega sõnastikuosa ( u 17 000 sõna), mis sisaldab nii saksa-eesti kui ka eesti-saksa sõnaraamatu. Kogus materjali nii ise kui sai ka korrespondente. Eesti keel kui soome keele õde.
Sellel on alaliike: jumalusnimed e teonüümid, vaimunimed e demononüümid ja kangelaste nimed. Elusolendite alt väljas on rahvanimetused e etnonüümid. Neid saab analüüsida ka nii, et nad pole üksikobjektid, samas rahva kategoorias oleksid nad liigis üks element. 20. Sajandi algul kirjutati rahvanimed suure tähega. Etnonüümid on mitmel eritasandil: rahvarühmad ja mikroetnonüümid (hapupiimalehkrid, kohvilehkrid = Kärdla elanikud) fütonüümid e taimenimetused. Ei ole nimetused, olgugi, et on nomenklatuuri nimetused. Kui liiginimetused ent üksiktaimede nimed on nimed! Elutute asjade nimed. Kõige tuntum toponüümid e kohanimed (vete, asulate, mägede jms nimed). Kosmonüümid e kosmosnimed astronüümid e taevakehanimed (planeedid ja nende kaaslased), astrotoponüümid e selenonüümid (Kuul olevad kohad). Astronüümidel ühist mütonüümidega (venus, marss, pluto) krematonüümid e asjanimed (ka pragmonüümid)
2009. Väike puidualbum. Eesti metsaselts, Trt., 356 lk. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 49 Saarman, E., Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti metsaselts. Trt., Vali Press OÜ, 560 lk. Suuroja, M. 2007. Eesti hiiepuud. OÜ Geo Trail KS, 112 lk. Viires, A. 2000. Puud ja inimesed. Trt. Ilmamaa, 207 lk. Viires, A. 2006. Eesti rahvapärane puutööndus. Ajalooline ülevaade. Tln., Ilo, 295 lk. Vilbaste, G. 1993. Eesti taimenimetused. Eesti TA Emakeele Seltsi Toimetised nr. 20 (67). Tln, 706 lk. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 50
annaabi.ee 
