Azal, Actara. Herbitsiidid e. Umbrohukaitsevahendid on Roundup, Starane, Stomp, Titus, Agil. Fungitsiidid e. Haiguskaitsevahendid on Previcur, Topas, Acrobat, Effector, Score, Tattoo, Aliette, kaalium-permanganaat, vaskoksiidkloriid. Toalilledele kaitsevahendid on Neko, Raid. Kasutatakse ka liimipabereid ja liimivööd nii toalilledele, kasvuhoonetesse kui ka puude ümber. Feromoonpüünised kasutatakse õuna-, kirsi- ja ploomipuude peal. Enimkasutatavatest taimekaitsevahenditest võivad mõned neist olla meeste viljakusele kahjulikud. Uuringutest on selgunud, et kõige suurema riskiga on putukate tõrjumiseks mõeldud fenitrotioon. Seda kasutatakse näiteks puuviljade, vilja, riisi ja köögiviljade kasvatamise. Meeste suguhormoonide aktiivsust mõjutavad veel seenhaigustevastased fludioksoniil, fenheksamiid, dimetomorf ja imasaliil. Neid tõrjevahendeid kasutatakse ka saagikoristusaja eel ning seetõttu leidub nende jääke ka toidus.
imetajad mutid, roomajad) MULDA OHUSTAB: · erodeerumine · deflatsioon (tuule ärakanne) · tihenemine · kemikaalid Hapestumise tagajärjel mullast välja uhutud ühendid, sh. raskmetallid, ohustavad veekogude ökoloogilist tasakaalu. Raskmetallid, mis satuvad mulda põllumaid läbivatel teedel sõitvate autode heitgaasidest, väetistest, reovetest ja taimekaitsevahenditest, võivad teatud aladel kasvavad taimed mürgiseks muuta, satuvad toiduahelasse jne. MULLA DEGRADATSIOON (viljakuse kaotus) VÕIB OLLA: · BIOLOOGILINE on põhjustatud mullast pärit toitainetest, mis on saagiga ära viidud · FÜÜSIKALINE on põhjustatud rasketest põllutööriistadest (tallamine, tihenemine) · KEEMILINE on põhjustatud tööstuse ja transpordi saastest, kõlvikute üleväetamisest ja taimekaitsevahendite väärkasutamisest MURENEMINE
Pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Mürkkemikaalide kasutamise põhiviis on nende pihustamine pulbrina või lahusena. Seetõttu satuvad taimekaitsevahendid peale pinnase ka atmosfääri ja hüdrosfääri. Osa neist hajuvad atmosfääri kõrgkihtidesse. Atmosfääris toimub lagunemine valguse toimel. Osa taimekaitsevahenditest jõuab hüdrosfääri, kus ühelt poolt toimub lagunemine samuti valguse toimel, teiselt poolt lagundavad neid veeorganismid. Suur osa pestitsiididest siiski lagundatakse mulla loomastiku ja taimestiku poolt või ainevahetuse käigus taimsetes ja loomsetes organismides. Taimekaitsevahendite puudused Atmosfääri sattununa ja tuultest laiali kantuna põhjustavad pestitsiidid alumise atmosfäärikihi globaalse saastumise. Aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis
inimese kohta 0,9 kg sellist gaasi aastas, USAs poolteist korda enam. Õhku pihkunud freoonid hakkavad aga päikese ultraviolettkiirguse mõjul lagunema, neist eralduv kloor lagundab omakorda osooni. Nüüdseks on freoonide kasutamist tublisti piiratud, kuid 1980. aastatel maksimaalse täisvõimsuse saavutanud freoonitootmise jäägid on atmosfääris väga püsivad ja alles liiguvad ülespoole osooni ohustama. Osoonikihti hävitav broom aga satub atmosfääri näiteks taimekaitsevahenditest. Kuid osoonile ohtlikke ühendeid leidub veel tulekustutussüsteemides, keemilise puhastuse vedelikes, kahjuritõrje vahendites jt kemikaalides. Kuidas saab osoonikihti kaitsta? Ainult ühiselt. 1985. aastal ühendasid kümnete riikide valitsused oma jõud ja võtsid vastu osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Kahe aasta pärast (1987) võtsid konventsioonile allkirja andnud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines
Pisut vähem kasutatakse neid Hispaanias, Inglismaal ja Prantsusmaal. Euroopa riikide edetabeli lõpuosas on Taani, Rootsi ja Soome, kus kasutatakse taimekaitsevahendeid alla kahe kilogrammi haritava maa hektari kohta. Eestis kasutatakse pestitsiide veelgi vähem toimeaines tuleb meil haritava maa hektari kohta ca 200 grammi pestitsiide (A. Luik 2002). Suurema osa Eestis kasutatavatest pestitsiididest moodustavad herbitsiidid ja seda just teraviljakasvatuses, kus 80% kasutatavatest taimekaitsevahenditest moodustavad herbitsiidid. Herbitsiide kasutatakse suhteliselt palju ka köögiviljanduses, vähendamaks vaheltharimise kordi ja käsitsi kõplamist (A. Luik 2002). Pestitsiidid, sealhulgas ka herbitsiidid, on kallid ja nende kasutamine toob paratamatult kaasa keskkonnakaitselisi probleeme. Seetõttu tuleks herbitsiidide kasutamist piirata. Üks võimalus vähendada pestitsiidide koormust keskkonnale, on kasutada soovitatust väiksemaid kulunorme. Taoline katse viidi läbi 2000. aastal, kus
hävitamiseks. Nad suurendavad taimesaake, takistavad toidu riknemist ning piiravad taimehaiguste levikut. Pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Mürkkemikaalide kasutamise põhiviis on nende pihustamine pulbrina või lahusena. Seetõttu satuvad taimekaitsevahendid peale pinnase ka atmosfääri ja hüdrosfääri. Osa neist hajuvad atmosfääri kõrgkihtidesse. Atmosfääris toimub lagunemine valguse toimel. Osa taimekaitsevahenditest jõuab hüdrosfääri, kus ühelt poolt toimub lagunemine samuti valguse toimel, teiselt poolt lagundavad neid veeorganismid. Suur osa pestitsiididest siiski lagundatakse mulla loomastiku ja taimestiku poolt või ainevahetuse käigus taimsetes ja loomsetes organismides. Eestis kasutatakse kõige enam taimekaitsevahendeid Kesk- ja Lõuna-Eestis. Suurema osa neist moodustavad umbrohu-, putuka- ja seenhaiguste tõrjevahendid.
Muld on ka oluline vee filtreerija. Mulla moodustumine ja taastumine on väga aeglane. Seepärast on olulibne selle säästev kasutamine: tuleb vältida mulla erosiooni, liigset väljakurnamist, saastamist keskkonnamürkidega. Mürgid on keemilised ühendid, mis organismi sattunult põhjustavad elutalituses olulisi häireid või surma. Keskkonnamürgid on põllumajanduses, tööstuses, olmes ja mujal kasutatavad keemilised ained, mis ei lagune kiiresti ja jäävad kauaks ajaks keskkonda. Taimekaitsevahenditest võib kasutada ainult selliseid, mis looduses lagunevad ega kuhju mulda ega säili toidutaimedes. Erosioon - Mulla, setete ja kivimite ärakandumine vee ja tuule toimel. 39. Puhas vesi kui loodusvara. Veekogude reostumine. Vete kaitse. Et ka tulevikus jätkuks piisavalt puhast vett, on mõistlik juba praegu vett säästlikul kasutada. See tähendab vee kokkuhoidu, korduvkasutust ja ka vee reostamise vältimist. Eestis kasutatakse joogi- ja tarbeveeks põhjavett ning veepuhastus
kasutamise korda. · Arvesta, et kasutada võib AINULT metsandusele ette nähtud preparaate. Põllu- preparaate kasutada EI VÕI Nõuded metsanduses · Eelnevalt kooskõlasta kohaliku metsavalve ja keskkonnakitse talitusega · Kasutada võib ainult selleks otstarbeks ette nähtud preparaate · Mõned päevad enne tk töödega alustamist tuleb teavitada kohalikku elanikkonda (raadio, ajaleht). · Peale tööde lõppu metsaserva ja teedele hoiatusmärgid tehtud tööde kohta Taimekaitsevahenditest tulenevad ohud inimesele: ohutusnõuded · Tööoode aeg päevades pritsimisest kuni käsitsitööde alguseni (kõblata ka ei tohi) Tavaliselt 1-7 päeva, katmikalal kuni 3 päeva · Ooteaeg aeg päevades pritsimisest kuni saagi koristamiseni (põllul enamasti 30-40 päeva, on ka erandeid!!!, kasvuhoones tavaliselt 7 päeva) Individuaalsed vahendid · Ülikonnad ( Peab olema kapuutsiga (hädapärast asendab müts) juuste
Kas kõrgel asuvatele töökohtadele pääsemiseks on kaalutud ka redelist ohutumate vahendite kasutamist? Kas heinapallikuhjade paiknemine, ladumine ja mahavõtmine on ohutu? Taimekaitsevahendid Kas kõiki taimekaitsevahendeid hoiustatakse nõuetekohaselt? Kas taimekaitsevahenditega töötavaid inimesi koolitatakse regulaarselt? Kas taimekaitsevahenditest tulenevat ohtu töötajate ja teiste inimeste tervisele on hinnatud ja kas on rakendatud piiranguid? Kas taimekaitsevahenditega töötamisel kasutatakse sobivaid isikukaitsevahendeid? Kas taimekaitsevahendeid kasutatakse keskkonnahoidlikul viisil? 36 KONTROLL-LOEND: PÕLLUMAJANDUS
Kas kõrgel asuvatele töökohtadele pääsemiseks on kaalutud ka redelist ohutumate vahendite kasutamist? Kas heinapallikuhjade paiknemine, ladumine ja mahavõtmine on ohutu? Taimekaitsevahendid Kas kõiki taimekaitsevahendeid hoiustatakse nõuetekohaselt? Kas taimekaitsevahenditega töötavaid inimesi koolitatakse regulaarselt? Kas taimekaitsevahenditest tulenevat ohtu töötajate ja teiste inimeste tervisele on hinnatud ja kas on rakendatud piiranguid? Kas taimekaitsevahenditega töötamisel kasutatakse sobivaid isikukaitsevahendeid? Kas taimekaitsevahendeid kasutatakse keskkonnahoidlikul viisil? 36 KONTROLL-LOEND: PÕLLUMAJANDUS
põlluraamatus. Taimekaitsevahendite oskamatu ning hoolimatu kasutamine toob kaasa saastekoormuse suurenemise keskkonnale, mille tulemusena võib saastuda põhjavesi, pinnas ja ka õhk. Selle tagajärjel toiduainetesse ja joogivette jäävad jäägid ohustavad inimese tervist. Keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisel tuleb järgida head taimekaitsetava ja integreeritud taimekaitse põhimõtteid. Vaatamata sellele, et enamus praegu Eestis registreeritud ja kasutusel olevatest taimekaitsevahenditest kuuluvad vähemürgiste kategooriasse, tuleb nende käsitsemisel rangelt jälgida ohutuse- ja keskkonnakaitse eeskirju. Tõrjeks võib kasutada ainult neid taimekaitsevahendeid, mis on kantud taimekaitsevahendite registrisse. Kõiki registris olevaid taimekaitsevahendeid (välja arvatud väga mürgised) võivad osta ja kasutada ainult väljaKõik pestitsiidid ehk keemilised taimekaitsevahendid on oma olemuselt rohkem või vähem toksilised ning seetõttu mõeldud kasutamiseks
kulud näiteks teravilja tootmisel olid 2004 a. 50- 70 % omahinnast sh. masinate ja tootmishoonete amortisatsioonikulud on 20 -24%. Masinakulude vähendamisega saaks märgatavalt vähendada vilja omahinda. Tõhusus ehk efektiivsus sõltub sellest, milliste masinatega ja kui palju nendega aastas tööd tehakse. Teravilja tootmiskulude ja omahinna arvutamiseks on vaja teada: 1) teravilja saagitaset erineva mullastikuga põldudel ja selle sõltuvust väetistest ja taimekaitsevahenditest; 2) Masinatöökulude ( alates künnist kuni vilja säilimiseni ) suurusi 3) Teravilja müügihindasid Ühetüübiliste masinate kasutamisel, kui ei esine olulisi erinevusi põhi-ja abimaterjalide (seeme, väetised jt.) kulutamisel, võib piirduda ka ainult tehnika ekspluatatsioonikulude väljaselgitamisega. Ekspluatatsioonikulud koosnevad järgmistest kulurühmadest: 70
annaabi.ee 
