, biokeemia, … Nimeta kuulsaid eestlasi kes on taimedega tegelenud: Gustav Vilbaste,Viktor Masing, Theodor Lippmaa Nimeta, selgita mõisted Taimemorfoloogia - on taime välisehitus. Taimeanatoomia - taime siseehitus. Taimefüsioloogia – taime ainevahetus jms. Taimetrüfoloogia - on rakuõpetus (R.Hook) Taimesüstemaatika- taime liigitus, kirjeldus. Taimegeograafia -taimede paiknemine, erinevad kooslused (Ch. Darwin) Taimeökoloogia -taime ja keskkonna seosed. Geneetika ehk – taime pärilikus, muutlikus. Valdavalt on taimed rohelised, see tuleb klorofüllist. Klorofüll asub taimedes. Klorofülli unikaalne omadus on võimaldada taimedel muundada valgusenergiat keemiliseks energiaks. Loetle taimede tähtsus vähemalt neljas valdkonnas. Ravimid, toit, hapniku
tegelevad üldbioloogilised teadused, nagu aktiveerub ja põhjustab putuka surma. geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, 7.Kloon, kloonimine, meriteempaljundus arengubioloogia jt, aga ka eribioloogilised Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse teadused, näiteks botaanika, zooloogia, paljundamise ehk kloonimise meetodeist. loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste järglaskonna saamist paljundatavast poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA lahenduste uurimises ja teostamises. molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond 3.Biotehnoloogia, bioonika, küberneetika moodustab klooni.
Fundamentaalteadused- põhiteadused, mis uurivad objektide ja nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi Rakendusteadus otsivad avastatud loodusteadusetele kasutusvõimalusi Rakendusbioloogia- bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimine ning teostamine' Üldbioloogilised teadused:geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia Eribioloogilised teadused:botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia Bioloogia seos teiste teadustega:1)teoreetline seos- nähtuste seletamine;psühholoogia, pedagoogika, 2)rakenduslik seos- meditsiin, veterinaaria, toiduainete töötlus Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organismidele omaseid protsesse seadmetes, et toota uuringuteks aineid; rakendusvaldkonnad:1)toiduainetööstuses-hapendamine, 2)ravimite väljatöötamine, 3)taimesortide loomisel
BIOLOOGIA SAAVUTUSTE KASUTUSVÕIMALUS 1. Mis on fundamentaal ja rakendusbioloogia? Fundamentaal- e. põhiteadus Uuritakse objektide või nähtuste olemust ja seaduspärasusi. (nt. Füüsika, Keemia, Bioloogia) Rakendusteadus Tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamisega, arendamisega nt. Meditsiiini ja põllumajanduse tarbeks. Üldbioloogiline teadus Süvateaduslik uuring (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia jne) Eribioloogiline teadus botaanika, taimegeograafia, zooloogia Rakendusbioloogia Seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises (toiduainete tootmise mitmekesistamine, haiguste diagnoosimine jne.) 2. Milline seos on bioloogial teiste teadustega? Biokeemia ja biofüüsika uurivad elusolendite koostise keemilisi ja füüsikalisi aluseid (nt. Fotosüntees). Biotehnoloogia protseduurid, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse
seaduspärasusi. (faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid) Rakendusteadus-tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jm tarbeks. Bioloogia jaguneb kaheks: #Üldbioloogia (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia) #Eribioloogia (botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia-rakendusbioloogiline meetod või protseduur, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Bioonika-eluslooduse eeskuju kasutamine tehnika ja tehnoloogia arendamisel.
Eesti taimkate Toomas Kukk, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut & ajakiri Eesti Loodus, [email protected], tel. 5189420 Õpikud Masing, Viktor. (toim.) 1979. Botaanika. Õpik kõrgkoolidele. 3. osa: Taimeökoloogia, taimegeograafia, geobotaanika. Valgus, Tallinn. Masing, Viktor. 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Ülevaateid Eesti taimekooslustest ja taimkattest Laasimer, Liivia. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn. Paal, Jaanus. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. KM info- ja tehnokeskus, Tallinn. Raukas, Anto. (Toim.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Kasulikke linke Internetis taimkatte ja taimestiku õppimiseks
looduspärasesse kiviktaimlasse Alpiiniumis kasvatatakse mäestikest pärit taimi istutatakse veel lisaks erinevatelt kasvualadelt looduslike kooslustena, jäljendades tükikest (steppidest, aasadelt, mägimaastikku. nõmmedelt, liivaluidetelt) Tihti taimestatakse alpiinium taimesüstemaatika ja pärinevaid madalaid ja taimegeograafia printsiipidel. poolkõrgeid püsililli ning kääbuspuid ja -põõsaid . Alpiiniume rajatakse peamiselt botaanikaaedades. 5 6 1 Mägitaimede bioloogilised kohastumused 1
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr
RAKENDUSBIOLOOGIA Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi Fundamentaalteadus - kui uuritakse objektide või nähtuste olemust Rakendusteadus - tegeleb praktiliste rakendamise meetoditega Bioloogia jaguneb üldbioloogilisteks teadusteks (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, ökoloogia, evolutsioon) ja eribioloogilisteks teadusteks (botaanika, zooloogia, füsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia, mükoloogia). Mis asi on rakendusbioloogia? RAKENDUSBIOLOOGIA seisneb bioloogia erinevate haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. *on aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist *arendada haiguste diagnoosi meetodeid *luua uusi ravimeid *täiustada raviprotseduure
kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. 5. Millega tegeleb üldbioloogiline teadus? Üldbioloogia tegeleb süvateaduslike uuringutega (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia). 6. Mis on eribioloogiline teadus? Eribioloogiline teadus tegeleb süvateaduslike uuringutega (botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia). 7. Milline seos on bioloogial teiste teadustega? Bioloogia kasutab oma uurimisala nähtuste ja seaduspärasuste seletamiseks ja mõistmiseks teiste teaduste, eelkõige füüsika, keemia ja matemaatika avastatud nähtusi, põhimõtteid ja seadusi. Elunähtuste olemuse mitmetahulise uurimise vajadustest on tekkinud sellised piirteadused nagu biokeemia ja biofüüsika. Need on
I – Lääne-Eesti niitude ja puisniitude rajoon; II – Loode- ja Põhja-Eesti rannikuvööndi aruniitude r; III – Vahe-Eesti rabade ja lodumetsade r; IV – Pedja jõgikonna soode ja lamminiitude r; V – Ida- ja Kesk- Eesti kuusikute ja kuusesegametsade r; VI – Kirde-Eesti rabade ja lodumetsade r; VII – Emajõe alamjooksu ja Peipsi edelaranniku lammisoode r; VIII – Kagu-Eesti liivaste männimetsade r. Eesti taimegeograafia valdkonnad (Kesk- ja Ida-Euroopa provints) Lippmaa järgi Emoc – lääneranniku ja saaret lääne-allvaldkond; Emor – lääneranniku ja saarte ida-allv; Emb – põhjaranniku allv; Lh – Häädemeeste allv; Einf – Loode-Eesti vk; Eint – Vahe-Eesti vk; Ecl – paekalda allv; Esup – Pandivere vk; Alt – Alutaguse; Emed – Lahkme- Eesti vk; Eor – Kagu- Eesti vk Enne märkimisväärse inimtegevuse algust (primitiivne maaviljelus 4000- 3000 a. tagasi) oli Eestimaa metsasus 90%. 13
2. Aafrika, Austraalia ja Okeaania saared ja saarestikud. PILET 12 1. KÕRGVÖÖNDILISUS MÄGEDES. Loodusvööndite korrapärast vaheldumist ekvaatori ja pooluste vahel häitivad mitmed tegurid, millest kõige olulisem on pinnamood. Mäestike kliimat mõjutam nõlvade avatus erineva niiskuse ja soojusega õhumassidele. Taimkatte ja kliimatingimuste seaduspärast vaheldumist erinevatel kõrgustel Andides kirjeldas juba 1807. aastal saksa teadlane Alexander von Humboldt, keda peetakse taimegeograafia rajajaks. On teada, et kõrguse kasvades alaneb temperatuur keskmiselt 6 kraadi iga km tõusu kohta. See vastaks umbes 500 km pikkusele vahemaale piki tasandikku pooluste poole. Niiske õhk jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui kuiv õhk. Seega võib ka aheliku erinevatel nõlvadel olla erinev temperatuur. Sõltumata nõlvade suunast ilmakaarte suhtes väheneb kõrguste kasvuga aurumine, pikeneb lumekatte kestus, lüheneb taimede kasvuperiood. Kõigile neile muutustele reageerib ka taimestik.
vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, floristika, taimesüstemaatika, geobotaanika, paleobotaanika, etnobotaanika. Süstemaatika: 1735.aastal ilmus Carl von Linne teos Systema Naturae, mis esitas taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni, mis on kasutusel tänaseni. See baseerub organismide välistel tunnustel. Carl von Linne rajatud taimesüstemaatika põhines õite morfoloogilistel tunnustel. Katteseemnetaimede sugukonnad on
Olulise osa V. Masingu geobotaanilistest töödest on seotud ökosüsteemide struktuuri ja organiseerituse taseme käsitlemisega. Erilist tähelepanu on tema poolt leidnud funktsionaalsed seosed ökosüsteemides. V. Masing on arendanud Eesti metsatüpoloogiat ja on esimese Eesti metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemi autor. Ta on koostanud mitmeid geobotaanika-alaseid metoodilisi juhendeid ning on siiani ainsa põhjaliku eestikeelse taimeökoloogia, taimegeograafia ja geobotaanika õpiku (Botaanika III, 1979) koostaja (http.//www.botany.ut.ee/viktor.masing/teadlane.html). Professor U. Valk ( 1922-2007) on meie kaasaegse metsparandusliku koolkonna rajaja. Temalt on ilmunud ligi 200 teaduslikku tööd ja kirjutist. Tema uurimisobjektideks olid maakategooriad, kus metsa kasvuks valitsevad rasked tingimused. Oma esimeses kraaditöös uuris ta raskelt metsastatavaid nõmmealasid, hiljem pühendus soode uurimisele. Põhjalike uurimistööde alusel on U
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel).
annaabi.ee 
