Prantsuse Kuuik(1917-1921) Arthut Honegger, Dariud Milhaid, Francis Poulenc, Loius Durey, Georges Auric ja Germaine Tailleferre. Nimi Henri Collet artiklist" Viis venelast, kuus prantslast ja Erika Satie. Neoklassitsitlikud lähtekohad muusikas ning impressionismivastane hoiak. Põhimõte: vältida liigset komplitseeritust nii kuntsniku siseelus kui ka tema loomingus. Ideaaliks energiline primitiivi. Kirjutasid ühiselt tantsulis-pantomiimilise farsi ,,Pruutpaar Eiffeli tornis" Artur Honegger(1892-1955) Arthur Honegger on kahe rahvuskultuuri esindaja. Ta on sveitsi päritolu, sündinud Põhja-
Neoklassitsism Neoklassitsism • 19. saj lõpp kuni 20. saj • Vastureaktsioon impressionismile, hilisromantismile • Laialivalguv mõiste: lisaks Viini klassikutele eeskujuks ka renessanss- ja barokkmuusika Rühmitus Kuuik • Pr. k Les Six • Arthur Honegger • Darius Milhaud • Francis Poulenc • Louis Durey • Georges Auric • Germaine Tailleferre Georges Auric Arthur Honegger Louis Durey Germaine Tailleferre Darius Milhaud Francis Poulenc Rühmitus Kuuik • Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas • Impressionismivastane hoiak • Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau • „Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest – me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!“ • “Maha Wagner!” • Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie • Justkui irvitas
Neoklassitsism Neoklassitsism · 19. saj lõpp kuni 20. saj · Vastureaktsioon impressionismile, hilisromantismile · Laialivalguv mõiste: lisaks Viini klassikutele eeskujuks ka renessanss- ja barokkmuusika Rühmitus Kuuik · Pr. k Les Six · Arthur Honegger · Darius Milhaud · Francis Poulenc · Louis Durey · Georges Auric · Germaine Tailleferre Georges Auric Arthur Honegger Louis Durey Germaine Tailleferre Darius Milhaud Francis Poulenc Rühmitus Kuuik · Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas · Impressionismivastane hoiak · Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau · ,,Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!" · "Maha Wagner!" · Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie · Justkui irvitas Debussy poeetiliste
Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine. Igor Stravinski- balletimuusika (,,Tulilind", Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu"), neoklassitsistlik periood (,,Elupõletaja tähelend"), seeriatehnika periood. ,,Kuuik"- A-Honegger, (,,Kuningas Taavet"), D. Milhaud (,,Härg katusel"), F. Poulenc (,,Teresiase tissia") G. Auric, L. Durey, G. Tailleferre. 5. Ekspressionismi tunnused, esindaja: A. Schönberg, tähtsamad teosed. Atonaalsus- loobumine helistikest, seeriatehnika, dodekafoonia- 12-tooni tehnika. Inimhääle uudne kasutamine- kõnelaul. Vanade muusikavormide kasutamine, orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Arnold Schönberg- tonaalne periood (,,Pelleas ja Melisande"), atonaalne periood (,,Ootus", ,,Kuu- Pierrot"), dodekafooniline periood (,,5 pala klaverile" op
Tema leidis, et tuleks ellu tuua argipäevast muusikat. ,, Aitab kord pilvedest, udust, akvaariumidest ja öö aroomidest me vajame argipäevast muusikat." Les Six'i loomingut iseloomustas: lihtsus, suurlinnade elu kajastamine, tehnika imetlus ning iroonia. Pooldasid neoklassitsismi ning olid impressionismivastased. Les Six'i kuulusid: Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulenc, Georges Auric, Louis Durey ja Germaine Tailleferre. 1920.-1930-ndtel aastatel ei toimunud suuri muudatusi muusikas mitte ainult välismaal, vaid ka Eestis. Eestis tegutsesid sellel ajal väga aktiivselt Miina Härma, Konstatin Türnpu ning Mart Saar. Miina Härma oli Eestis esimene kõrgharidusega naismuusik. 1920.-1930-ndatel oli ta väga aktiivne Tartu muusikaelu organiseerijana. Ta aitas korraldada kontserte ning mitmesuguseid loteriisid ja müüke kultuurielu ja vaesemate õpilaste toetuseks. Heliloojana paistis M.Härma silma
Béla Bartók (1881 Lõuna-Ungari 1945 New York) Bartóki helikeel on orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikust kompositsioonitehnikast. Õppis Budapesti muusikaakadeemias 1899-1903. aastal klaverit ja kompositsiooni. Kujunemisajal tähtsamad eeskujud Brahms, Richard Strauss, Debussy. Kogu elu jooksul esines pianistina, oli klaveriprofessor. Suur huvi folkloori vastu, (talupoja-)rahvalaulude kogumisretked algul Ungaris, siis laiemalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria) ning ka Türgis ja Alzeerias. Teda peetakse etnomusikoloogia ehk teadusliku rahvamuusika uurimise üheks rajajaks. Selles vallas tegi koostööd helilooja Zoltán Kodályga. 1940. aaastal emigreerus Bartók USAsse. Seal ei tundnud end hästi, kirjutas vähe (vrd nt Rahmaninoviga). Suri leukeemiasse. Viimase teose, Vioolakontserdi, lõpetas tema õpilane pärast Bartóki surma. Looming. Juba enne Stravinski "Kevadpühitsust" püüdis B.B. muusikas edasi anda ü...
Teadis, kuidas kirjutada seda huvitavalt ja leidis põnevaid värve ja faktuure. Aga on tunda, et vaimulik koorimuusika on rohkem eksperimenteerivam. Prantsuse kriitik Claude Rostand on ütelnud: ,,Poulencis elavad koos kaks hinge- munga ja poisijõmpsika oma". See näitab, et tal on loomingus kaks isiksust. Üks pool on vaimulik muusika ja teine instrumentaalmuusika ja filmimuusika. Poulenc kuulus ka rühmitusse ,,Six". Sinna kuulusid veel nt. Milhaud, Honegger, Auric, Durey, Tailleferre. See viis teda eemale impressionistist, aga tõi loomingusse jazzilike ja tsirkusmuusika elemente. Samas tugines ka prantuse muusika suurtele traditsioonidele. Kõige tuntum ja väga ilus Poulenci koorilaul on kindlasti ,,Ave verum corpus". Seda on väga palju ka esitatud. Ka tema Orelisonaati peetakse üheks ilusamaks selles zanris. Samuti Flöödisonaati. On kirjutanud üldse palju teoseid puhkpillidele, mis on prantslastele üldiselt omane joon. Sonaat
Igor Stravinski varajane looming kannab veel tugevat vene koolkonna mõju , kuid alates 1910.aastast elas helilooja Pariisis ja Sveitsis. Uus, neoklassitsistlik ettapp tema loomingus algas balletiga ,,Pulcinella".Stravinski ei kopeerinud klassikalisi heliloojaid vaid kirjutas nende vaimus. Kuuik oli heliloojate rühmitus, kuhu kuulusis Darius Milhaud, Francis Poulenc, Louis Durey, Georges Auric, Germaine Tailleferre ja Arthur Honegger.Kuuiku esteetilise programmi nurgakiviks sai põhimõte vältida liigset keerukust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Teisalt sai Kuuiku liikmetele väga oluliseks meloodia. Näitamaks oma suhtumist taetri publiku kunstimaitsesse kirjutasid Kuuiku liikmed oma ainsa ühiselt loodud teose ,, Pruutpaar Eiffeli tornis" . Ekspressionism ja uusiviini koolkond- 20 sajandi esimestel aastakümnenditel ilmunud uus vool
Elu ja looming 1918. aastal Honegger sai ülesandeks kirjutada muusika balletile, ,,Le Dit des Jeux du monde". Esimene lavastus toimus 2. Detsember 1918 Vieux-Colombier'i teatris ja tekitas skandaali, mis garanteeris Honeggeri kuulsuse. 1920. aasta Jaanuaris sündis kuulus ,,Groupe des Six" muusikute grupeering. Et tutvustada noori heliloojaid organiseeriti muusikaline õhtu Darius Milhaudi kodus. Gruppi kuulusid heliloojad Louis Durey, Georges Auric, Germaine Tailleferre, Francis Pulenc, Arthur Honegger ja Darius Milhaud. Varajastel 1920ndatel kogus Honegger kuulsust oma dramaatilise psalmiga ,,Le Roi David" ehk ,,Kuningas Taavet", mis on endiselt kooride repertuaaris. Esimese ja Teise maailmasõja vahelised aastad olid Honeggeri loomingus väga viljakad. Ta komponeeris muusika Abel Grance'i eepilisele 1927. aasta filmile ,,Napoleon". Teiste seas lõi ta ka 9 balletti ja kolm vokaal teost. Üks neist oli ,,Jeanne d'Arc au Bûcher" (1935), dramaatiline
„Ohver“ Rühmitus Kuuik Prantsuse heliloojate rühmitus, mis kujunes kahe maailmasõja vahel liikmeid ühendasid neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas ja impressionismi vastane hoiak Kuuiku vaimne eestvõitleja oli prantsuse kirjanik Jean Cocteau avalik mäss Debussy koolkonna vastu rühmitusse kuulusid: Arthur Honegger, Dorius Milhand; Francis Ponlenc, Georges Auric, Louuis Durey, Germaine Tailleferre Kuuiku loomingut iseloomustas: 1) liigse komplitseerituse vältimine, 2) futuristlik tehnika imetlus; 3) irooniline suhtumine peene kunstimaitsega publikusse Kõik see avaldus kollektiivselt loodudd tantsulis-pantomiimilises farsis „ Pruutpaar Eiffeli tornis“. Libreto autoriks oli J.Cocteau, esietendus 1921 Pariisis. Arthur Honeggar (1892-1955) Šveitsi päritolu, sündinud Prantsusmaal
Sündis Oranienbaumis, Peterburi lähedal Poola päritolu Mitmekülgne haridus Hakkas lapsepõlve mõjutusel ise muusikat kirjutama 1902 tutvus Rimski Korsakoviga, kellest sai ta õpetaja Sümfoonia Es-duur (1907) Ta looming jaotatakse Vene ja neoklassitsistlikusse ning seeriatehniku perioodi Vene periood : lähtumine vene rahvuslikest traditsioonidest, temaatika „Sõduri lugu“ Prantsusmaal rühmitus kuuik: Arthur Honegger, Darius Milhaud, F. Poulenc, L.Durey, G. Auric, G. Tailleferre. Paul Hindemith (1895-1963) Klaverisüit 1922 Ooper „Sinna ja tagasi“ Sümf „Maailma harmoonia“ Klaveriteos „Ludus tonalis“ MK Stravinski „Petrushka“, „Kevadpühitsus“ Erki Satie- originaalitses Ekspressionism MK Arnold Schönberg „Kirgastunud öö“ MK Schönberg „Ellujäänu/tunnistaja Varssavist“ Schönberg „Kuu- Pierrot“ , Viis klaveripala ja Kolm klaveripala 20
Teadis, kuidas kirjutada seda huvitavalt ja leidis põnevaid värve ja faktuure. Aga on tunda, et vaimulik koorimuusika on rohkem eksperimenteerivam. Prantsuse kriitik Claude Rostand on ütelnud: ,,Poulencis elavad koos kaks hinge- munga ja poisijõmpsika oma". See näitab, et tal on loomingus kaks isiksust. Üks pool on vaimulik muusika ja teine instrumentaalmuusika ja filmimuusika. Poulenc kuulus ka rühmitusse ,,Six". Sinna kuulusid veel nt. Milhaud, Honegger, Auric, Durey, Tailleferre. See viis teda eemale impressionistist, aga tõi loomingusse jazzilike ja tsirkusmuusika elemente. Samas tugines ka prantuse muusika suurtele traditsioonidele. Ka tema Orelisonaati peetakse üheks ilusamaks selles zanris. Samuti Flöödisonaati. On kirjutanud üldse palju teoseid puhkpillidele, mis on prantslastele üldiselt omane joon. Sonaat klarnetile ja klaverile valmis pisut enne helilooja surma. Kolmas puhkpillisonaat on Oboesonaat (1962). See oli ka viimane teos enne tema surma
annaabi.ee 
