kohustuste täitmiseks ei piisa. Vara kasutamise hüvitamine Kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Varaühisuse varasuhe lõpeb, kui: üks abikaasa sureb või abielu lahutatakse. Samuti kui sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe. Varaühisuse lõpetamise hagi Abikaasa võib hageda varaühisuse lõpetamist, kui: 1) tema õigused on oluliselt ohustatud seetõttu, et teine abikaasa on korduvalt
b. poolte kokkulepe c. otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Aktsept on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. d. Otsese tahteavalduseta üldine nõusolek sõlmida lepinguid kõigi pakkujatega Kontrolli Õige vastus on: otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.. Küsimus 11 Mis on võlasuhe? Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks või enam:
Tasumisele kuuluva maksusumma määramisel võtab maksuhaldur arvesse kõiki selles maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks. Maksuhaldur ei ole maksusumma määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta. 44. Kuidas toimub maksusumma määramine hindamise teel? Maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Hindamine
loetakse tehing või muu toiming kehtivaks. (3) Kui võlgniku ja senise võlausaldaja vahelises kohtumenetluses on nõude kohta jõustunud kohtuotsus, kehtib see ka uue võlausaldaja suhtes, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohtumenetluse algatamisel nõude loovutamisest teadis või pidi sellest teadma. § 173. Nõude üleminek seaduse alusel (1) Kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule (nõude omandaja) üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta. (2) Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut. (3) Nõue läheb seaduse alusel üle: 1) isikule, kelle vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks; 2) isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine; 3) isikule, kes täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud juhul; 4) muul seaduses sätestatud juhul.
Tasumisele kuuluva maksusumma määramisel võtab maksuhaldur arvesse kõiki selles maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks. (MKS § 92 lg 3) Maksuhaldur ei ole maksusumma määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta. (MKS § 92 lg 4) 44. Kuidas toimub maksusumma määramine hindamise teel? Maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Hindamine on lubatud ka juhul, kui füüsilisest isikust
lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad. VÕS § 168 lg 1 järgi peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. Senine võlausaldaja peab uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule (nõude omandaja) üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta. Nõue läheb seaduse alusel üle: 1) isikule, kelle vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks; 2) isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine; 3) isikule, kes täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist VÕS § 78 lg 3 nimetatud juhul; 4) muul seaduses sätestatud juhul. VÕS § 175 lg 1 järgi võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle
Kaasuses Ciubotaru vs. Moldova leidis EIÕK, et Molodva poolt seadusliku baasi, mis võimaldas isikul oma etnilist kuuluvust muuta, loomata jätmine on riigi positiivse kohustuse rikkumine ning rikub isiku õigust privaatsusele. Füüsilised omadused on isikut identifitseerivateks tunnusteks ning moodustavad seetõttu ka kindlasti osa identiteedist. Füüsiliste omaduste esitlemise viisiks on mh isiku pildi kasutamine ilma isiku vastava nõusoleku või muu tahteavalduseta. EIÕK on kaasuses Hannover vs. Saksamaa leidnud, et isiku kohta piltide avaldamine on tema füüsilise ja psühholoogilise puutumatuse rikkumine ning sellest tulenevalt vastuolus artikliga 8. Sotsiaalne kuuluvus on osa isiku identiteedist ning kaitstav privaatsusõigusega. Kaasuses Odiere vs. Prantsusmaa leidis EIÕK, et isikul on õigus teada oma geneetilisi vanemaid, sest informatsioon vanemate kohta moodustab osa isiku identiteedist, mis on osa eraelust.
Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Lisaks lepingule võivad nõuded üle minna ka seaduse alusel. kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta. Nõue läheb seaduse alusel üle: 1) isikule, kelle vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks; 2) isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine; 3) isikule, kes täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist käesoleva seaduse § 78 lõikes 4) nimetatud juhul; 5) muul seaduses sätestatud juhul Nõude üleminekul seaduse alusel saab nõude omandaja õiguse kokkulepitud intressile
märtsil? Ükskõik mis kuupäeval ma selle tasaarvestuse teen, loetakse see toimunuks selle päeva seisuga, millal tasaarvestamise õigus tekkis. Tasaarvestusel on tagasiulatuv mõju. Põhjus on selles, et mitte anda venitada tasaarvestusega. Kui küsitakse, miks kuupäev on selline? Sest selline on eesti seadusandja otsus. Teistes riikides võib olla teistmoodi. See on lihtsalt riigi seadusandja valik, miks niimoodi teha. Tasaarvestus- kohus ise sekkuda ei saa, ilma poolte tahteavalduseta. Lubatud on see, et üks pool teeb tasaarvestuse avalduse alles kohtumenetluse käigus, kuid kohus ise ei saa sekkuda. Tasaarvestuse toime Tasaarvestuse tulemusena lõpevad pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses (VÕS § 197 lg 2). Tasaarvestuse nõuded ei lõpe tasaarvestusavalduse kättesaamise hetke seisuga vaid tasaarvestus omab tagasiulatuvat toimet. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestavad nõuded tagasiulatuvalt alates
annaabi.ee 
