Vahtpolüstüreen (EPS, PS-E) on levinud polüstüreen, mis saadakse, kui puhtale PS-ile lisatakse tootmisel vahustavaid lisandeid, näiteks CO2. Vahtpolüstüreen (EPS) saadakse stüreeni polümerisatsioonil koos madalal temperatuuril keeva süsivesinikuga massis või suspensioonis. EPS on väikese tihedusega ja heade soojusisolatsiooniomadustega, teda võib kombineerida survevalu ja ekstrusiooniga. Graanulite töötlemisel vormides auruga toimub eelpaisumine ja tahkestumisel paakumine plokiks. EPS leiab kasutust soojusisolatsiooni- ja pakkimismaterjalina. Kuna materjalil on suletud poorid saab teda kasutada ka ujuvtoodetes või lehtede kujul ka munade või liha pakendamiseks. PVC - polüvinüülkloriid Polüvinüülkloriid (PVC) tekib monomeer vinüülkloriidi polümeriseerimisel. Tulemuseks on lineaarne polümeerpolüvinüülkloriid PVC, mis on suhteliselt odav termoplast ning omab head keemilist vastupanu hapetele ja leelistele
sellele ainele omase vastastikuse asendi (seejuures vabaneb soojushulk, mis on võrdeline aine sulamiseks kulunud soojushulgaga). Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. Sulamissoojus on füüsikaline suurus. Sulamissoojus = sulamiseks vajalik soojushulk / aine mass = Q/m Sulamissoojuse ühik on 1 J/kg. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Ainekoguse sulamiseks kuluv või tahkestumisel vabanev soojushulk on võrdeline aine erisoojusega ja aine massiga Sulamiseks vaja minevat soojushulka ja tahkumisel eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga: Q = m Q soojushulk (1J) (lambda) sulamissoojus (1 J /kg ) m mass (1kg) MÄRKSÕNA VALEM (ülesande tekstis esinev sõna) (mida lahenduses kasutada) SULAMINE
mõningase ülessulamise piirkond litosfäär: maakoor+astenosfääri peale jääv vahevöö maa tuum: nikkelraua koostis 2900-6400 km, vedel välistuum, tahke sisetuum Maa dünaamiline magnetväli: vahevöös, kergemad kivimite massid pealepoole, raskemad allapoole Litosfäär koosneb O Si Fe Mg Ca Al K ja Na Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, iseloomulik kuju ja kindla sturktuuriga kristall, enamus räni ja hapniku baasil. Tekivad gaaside ja vedelike tahkestumisel looduses. Ümberkristalliseerumine: kõrge rõhk+temp -> aine kristallsturktuur muutub Kivim-mineraalide kokku tsementeerunud kogum Kivimite jagamine tekkeviisi järgi: 1) tard- ehk magmakivimid: Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud vedelast magmast tahknemisel (süvakivimid-magmakivimid). Purskekivimid: maapinnal tekkivad vulkaanide kaudu välja voolanud laavast 2) Settekivimid: kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva või savi setete kuhjumine. Sete
vedeliku faasi, kusjuures keha temp. ei muutu, kuid siseenergia suureneb. Kristallisatsioon füüsikaline nähtus, mille korral keha agregaatolek muutub gaasilisest tahkeks, jättes vahele vedeliku faasi, kusjuures keha temp. ei muutu, kuid siseenergia väheneb. Q = ±m Antud valemiga saab arvutada soojushulka, mis on vajalik anda kehale sellekes, et keha sulamistemperatuuril sulatada (ehk soojushulk, mis vabaneb vedeliku tahkestumisel sulamistemperatuuril). -keha materjali sulamissoojus, m -keha mass, + sulatamisel, -tahkestumisel. Q = m (sulamine) Q = -m (tahkumine) SULAMIS/TAHKUMISSOOJUS füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub ainest ning mis on arvuliselt võrdne selle soojushulgaga, mis on vajalik ühikulise massiga tahke keha sulatamiseks/vedeliku tahkestamiseks sulamis/tahkumistemperatuuril. Q 1J J
10. Kasutamata liimi kvaliteet võib pakendis aja jooksul halveneda; 11. Liimliite koostamine nõuab täpsust Erinevad liited: 1. Kaldliide 2. Kald-katteliide 3.põkk-katteliide 4. Katteliide 5. Põkkliide *kaksik- kaldlappliide *kaksik-lappliide *lappliide Jootmine on metallide ühendamine erisulami-JOODISE – abil Joodistena kasutatakse värvilisi metalle(Al, Cu, messing, silumiin) ja nende sulameid, mis sulas olekus ühinevad hästi teiste metallidega ja tahkestumisel annavad tugeva ühenduse. Joodiste nõuded - 1. Joodise sulamistemperatuur peab olema madalam joodetavate detailide sulamistemperatuurist; 2. Joodis peab sulas olekus hästi ühinema joodetavate detailidega ja olema voolav; 3. Joodis peab olema küllaldase mehaanilise tugevusega, et tagada liitekoha tugevus; 4. Joodis peab juhtima elektrit ja olema korrosioonikindel (elektritöödel). Pehmejoodised - 1. Sulamistemp ja kasutusala sõltuvad metallide kaalulisest vahekorrast. 2. Sulam
nendevaheline keskmine kaugus suureneb. See aga tähendab osakestevahelise potentsiaalse energia suurenemist, mis tähendab omakorda keha siseenergia suurenemist. Siseenergia suurendamiseks tuleb kehale üle anda vajalik soojushulk. Tahkestumine on sulamise pöördprotsess, mille käigus vedelik muutub tahkiseks. Ka see toimub kindlal temperatuuril tahkestumistemperatuuril, mis on võrdne selle aine sulamistemperatuuriga. Tahkestumisel aine annab pidevalt soojust ära, kusjuures ühesuguse ainehulga korral on eralduv soojushulk Qt võrdne sulamisel neelduva soojushulgaga : Qt = - m. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka positiivseks ja äraantud soojushulka negatiivseks. Tahkestumisel tekib kristallvõre, aine osakesed lähenevad üksteisele ja nendevaheline keskmine kaugus väheneb. Seega väheneb osakestevaheliste tõmbejõudude potentsiaalne energia ja ka keha siseenergia
Tallinn: Sinisukk) 5 KIVIMID Kivimid on maakoore peamine koostisosa. Nad on harilikult mitmest, harvemini ühest mineraalist moodustunud kõvad kogumid. Kivimid jaotatakse kolme põhirühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. (2007. Teine trükk. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn: Tea.) TARDKIVIMID Need on kivimid, mis on tekkinud sulamagma jahtumisel ja tahkestumisel maakoores ning ülemises vahevöös. Tardkivimeid on kahte tüüpi: süvakivimid ehk intrusiivid ja urskekivimid ehk efusiivid. Süvakivimid tahkestuvad maakoores ja tulevad nähtavale vaid pärast lasuvate kivimite kulumist ning eemalekandumist. Purskekivimid moodustuvad siis, kui magmapurskud vulkaanist laavana ja maapinnale jõudes jahtub. Tardkivimid on näiteks graniit, basalt, peridotiit (Symes, R.F. . 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri) SETTEKIVIMID
J on erisoojus ( kg K ) ja T on temperatuuri muut (lõpp- ja algtemperatuuri vahe). Aine võib olla kolmes olekus nn agregaatolekus: gaasiline, vedel või tahke. Soojushulkade arvutamine aine üleminekul ühest agregaatolekust teise (faasisiirdel): 1) sulamine ja tahkestumine aine muutub tahkest olekust vedelasse ja vastupidi: Q = m , kus Q on vastavalt kas sulamiseks vajaminev või tahkestumisel eralduv soojushulk (J), on sulamissoojus (J/kg) ja m on ainekoguse mass (kg).; 2) aurustumine ja kondenseerumine aine muutub vedelast gaasiliseks ja vastupidi: Q = Lm , kus Q on vastavalt kas aurustumiseks kulunud või kondenseerumisel eralduv soojushulk (J), L on aurustumissoojus (J/kg) ja m on ainekoguse mass (kg). Põlemisel eralduv soojushulk on võrdne kütuse massi ja kütteväärtuse korrutisega: Q = qm , kus Q on põlemisel eralduv soojushulk (J), m on
19. Milliste materjalide ja toodete korral on valu kõige eelistatum valmistamisviis? kasutatakse juhul kui 1) toorainest metalli tegemisel valatakse tulem valuplokkidesse 2) valmistatav asi on nii suur, et teised meetodid ei ole praktilised 3) sulam on nii habras, et külm ja kuumtöötlust ei saa kasutada 20. Andke ülevaade metallide (valmistamise ja töötlemise) põhitehnoloogiatest. valamine - sulametall valatakse vormi, metall jääb tahkestumisel vormi kujuga, kuid tõmbub veidi kokku. survetöötlus - vormimisega antakse metallile vajalik kuju, rakendatakse välist jõudu või pinget, mis peab ületama voolavuspiiri. külm ja kuumtöötlused. nt stantsimine - metall sepistatakse vastavalt vormile ühendamine - nt keevitamine, kui ühe suure tüki valmisstamine ei ole praktiline mehaaniline töötlus - nt pulbermetallurgia, metallipulber pressitakse vajalikku kujusse,
Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfäärielemendid, mineraalid ja kivimid Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis hõlmab maakoort ja astenosfääri pealmist vahevööd. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga. Tänapäevaks on maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumisel ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores
võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi ning vabaneb soojushulk, mis on võrdeline kulunud soojushulgaga. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus on füüsikaline suurus. Sulamissoojus ehk sulamiseks vajalik soojushulk või aine mass on Q/m Sulamissoojuse ühik on 1 J/kg. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Ainekoguse sulamiseks kuluv või tahkestumisel vabanev soojushulk on võrdeline aine erisoojusega ja aine massiga.15 13 https://et.wikipedia.org/wiki/Sulamissoojus (10.02.16) 14 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sulamissoojus1 (10.02.16) 15 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/aine_agregaatoleku_muutumine_maarj a.htm (10.02.16) 12 6. Aurustumissoojus Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva
sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad. Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonile kus on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J on aine sulamissoojus J/kg m on aine mass kg 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) Sulamine ja tahkestumine aine muutub tahkest olekust vedelasse ja vastupidi: , kus Q on vastavalt kas sulamiseks vajaminev või tahkestumisel eralduv soojushulk (J), on sulamissoojus (J/kg) ja m on ainekoguse mass (kg). 1920.Termodünaamika III printsiip. Termodünaamika I printsiip: suletud süsteemis süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A , kus Q on juurdeantav soojushulk, DU on siseenergia muut ja A on välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö)
Katse 2. Seebi käitumine mikrolaineahjus. Katseks võeti 1/3 seepi ning asetati küpsetuskambrisse pöörlevale alusele. Seep hakkas vahutama ning ligi poole minuti pärast eemaldati see ahjust. Vaht tahkus ning tulemuseks tekkis käsnataoline auklik seep (vt Pilt 7). Pilt 7. Mikrolaineahjus paisunud seep ning selle algne vorm. 20 Antud reaktsioon toimus, kuna seebi valmistamisel jääb seebi tahkestumisel seebi sisse hulgaliselt õhumulle ja vett, siis seebi soojendamisel vesi aurustub ja nende mullide ruumala suureneb, suurendades seega ka kogu seebi ruumala. Katse 3. Plasma tekitamine mikrolaineahjus. Plasma tekib kui molekulide elektronid ja nende tuumad liiguvad vabalt, üksteisest sõltumatult ning tekitavad plasmakanali, kiirates seejuures valgust. Ka välgunooled koosnevad plasmast, ning nende temperatuur on ligi 3000°C. Sellel kuumusel reageerib õhus olev lämmastik
siis soojendamisel kuluv või jahtumisel eralduv soojusehulk on võrdne aine massi - m ( kg ), erisoojuse - c ( J / kg K ) ning temperatuuri muudu t või T korrutisega. kuna t = t2 -t1 ,siis Q = cmt ; Q =cmT Q = cm ( t2 t1) Kui toimub ühest agregaatoleku muutus, siis üleminekuks kuluv soojushulk või vastassuunalisel üleminekul eralduv soojushulk võrdub: Sulamisel ja tahkestumisel - keha massi ja sulamissoojuse korrutisega Q= m Aurumisel kuluv või kondenseerumisel eralduv massi ja keemissoojuse L korrutisega Q=Lm Põlemisel eralduv soojusehulk on võrdne massi ja kütuse kütteväärduse q korrutisega Q =q m Soojuslikud konstandid: Erisoojus c on soojushulk, mis on tarvis anda ühele massiühikule, et tõsta selle temperatuuri ühe kraadi võrra
• Iga protsess, mille jaoks on ∆S>q/T toimub iseeneslikult • Iga protsess isoleeritud süsteemis (∆S>0) toimub iseeneslikult • Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, omab entroopia maksimaalset väärtust. Spontaanne muutus: • Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. • Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne • Entroopia kahaneb: veeldumisel, tahkestumisel, gaasiliste ainete mahu vähenemisel: entroopia ja korrapäratus: Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. • Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. • Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud.
mulli kohal oleva vedelikusamba rõhk. Kui mullid jõuavad vedeliku pinnale, siis vedelik keeb. Üleminekut tahkest olekust vedelasse nimetatakse sulamiseks, aga üleminekut vedelast olekust tahkesse – tahkestumiseks. Üleminekut tahkest olekust gaasilisse nimetatakse sublimatsiooniks, aga üleminekut gaasilisest olekust tahkesse – härmatumiseks. Sulamisel, aurustumisel ja sublimatsioonil tuleb ainele soojust juurde anda. Tahkestumisel, kondenseerumisel ja härmatumisel eraldub ainest soojust. Võnkumised, lained, heli. Võnkumine ja laine. Lainete liigid: kulg- ja seisulaine, piki- ja ristlaine.Elastsulainete difraktsioon ja interferents. Heliallikas. Heli omadused. Doppleri efekt. Kaja Võnkumine - korrapärane edasi-tagasi liikumine ühe punkti ümber piki kindlat trajektoori. Kui viime pendli tasakaalust välja ja laseme selle lahti, siis hakkab pendel võnkuma.
keskmine kaugus suureneb. See aga tähendab osakestevahelise potentsiaalse energia suurenemist, mis tähendab omakorda keha siseenergia suurenemist. Siseenergia suurendamiseks tuleb kehale üle anda vajalik soojushulk. Tahkestumine on sulamise pöördprotsess, mille käigus vedelik muutub tahkiseks. Ka see toimub kindlal temperatuuril tahkestumistemperatuuril, mis on võrdne selle aine sulamistemperatuuriga. Tahkestumisel aine annab pidevalt soojust ära, kusjuures ühesuguse ainehulga korral on eralduv soojushulk Qt võrdne sulamisel neelduva soojushulgaga : Qt = - m. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka positiivseks ja äraantud soojushulka negatiivseks. Tahkestumisel tekib kristallvõre, aine osakesed lähenevad üksteisele ja nendevaheline keskmine kaugus väheneb. Seega väheneb osakestevaheliste tõmbejõudude potentsiaalne energia ja ka keha siseenergia
seotud Ga2 molekulid (väga ebatavaline metallide jaoks), mis säilivad ka vedelas olekus Ga aurud on üheaatomilised. Populaarteaduslikus kirjanduses: Ga sarnaneb 1) grafiidiga 2) kvartsiga 3) veega 1) jätab halli jälje paberile 2) metalli kohta üllatavalt anisotroopne: elektritakistus ja soojuspaisumiskoefitsient sõltuvad tugevasti suunast kristallivõre telgede suhtes – takistuse maksimum ja miinimum erineb ca 7 korda voolu suunast sõltuvalt 3) vedel Ga tahkestumisel paisub (3,2%) – väga haruldane omadus Keemil. omadustelt sarnaneb Al-ga Õhus madalatel tº-del püsiv (kaitseb õhuke oksiidikiht) Veega taval. tº-del ei reageeri, rõhu all keetmisel → GaOOH Mineraalhapetega reageerib aeglaselt ka toatemp-l, → soolad Ga(III) + H2 Leelistega, sh. Na2CO3 ja K2CO3-ga ( hüdroksogallaadid [Ga(OH)4]- jt. Halogeenidega: Cl2 ja F2-ga toatemp-l
annaabi.ee 
