liha, vorstid, rasvased ja teravad juustud, kõik puljongid ja neist valmistatud supid, munad, oad, valge peakapsas, redis, spinat, igasugused hapud puuviljad ja neist valmistatud mahlad, soolatud toidud, marinaadid, suitsutatud toiduained, vürtsid, jäätis, piiritusjoogid ning kõik praetud ja konservitud toidud. Roheline ehk lubatud toitude nimekiri • Süüa võib valget leiba, kui seda enne röstris tahendada või teha sellest koduseid kuivikuid. Võib teha köögiviljasuppe ja lisada neile keedetud vasika- või küülikuliha, kalkunit või kana. Peamine erinevus: liha tuleb lisada valmis supile, et ei tekiks puljongit. • Võib küpsetada fooliumis või keeta koha, turska, latikat, haugi, karpkala või navaagat. Võib juua keefirit ja hapupiima, süüa väherasvaseid juustusorte ja mittehaput kohupiima, lisada valmistoitudele taimeõli või koorevõid
Sulatada aeglaselt madalamatel t 4...6 *C Sulatada suuremate tükkidena (1...2 kg) Pärast sulatamist tuleks liha hoida veel 24 h 2*C juures, et sellest lõikamisel võimalikult vähe lihamahla välja nõrguks Soolaliha tuleb enne kuumtöötlemist leotada 1-2 kg massiga tükkidena Jooksva vee all Vahetatavas vees; 1kg liha kohta 1l külma vett, mida vahetatakse Lihade eeltöötlemine Liha jaotustükid tuleb pesta, seejärel kuivatada või tahendada Lõigata välja templijäljed Jaotustükkidelt eraldada kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv, õhukesed ääred Liha lõigatakse vastavalt sellele, milliseid roogi sellest valmistada kavatsetakse Lõikamine - risti lihaskiudu säilitab kuju ja on kergem süüa (närida) Vasardamine kobestatakse lihaskiude, antakse pooltoodetele kuju ehk vormitakse Lihatüki vormimiseks kasutatakse lihavasara siledat poolt, paletti või noaselga, millega lihatüki ääred kujundatakse.
Tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kuid kaasajal kasutatakse peamiselt orgaanilisi polümeere. Muda saab konditsioneerida ka füüsikalisel teel, külmutades või kuumutades. Neid meetodeid kasutatakse praegu harva. Tahendamine – tõstetakse veelgi muda kuivainesisaldust (20-30%-ni). Tahendatud muda on niiske mulla konsistentsiga ja teda saab töödelda labida või ekskavaatoriga. Muda saab tahendada kas mudaväljakutel või mehaaniliste tahendamisseadmetega. Lõppkäitlemine – muda veetakse väetisena kasutamiseks välja. 14. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Aeroobne protsess. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid täiteainele või tahketele pindadele. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinuimateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter ja biorootor
Muda käitlemine koosneb järgnevatest protsessidest: tihendamine, stabiliseerimine, konditsioneerimine, tahendamine ja lõppkäitlemine. Tihendamisel vähendatakse veesisaldust, mille tõttu hõlbustub järgnev käitlus Stabiliseerimisel peatatakse mudas oleva orgaanilise aine lagunemisprotsess võiv iiakse see lõpule. Mädandamine, kompostimine, aeroobne stabiliseerimine, stabiliseerimine lubja abil. Tahendamisel eraldatakse veel vett, et oleks niiske mulla konsistentsiga. Saab tahendada mudaväljakutel või mehaaniliste tahendamisseadmetega. Konditsioneerimise on veesisalduse vähendamine kemeilisel teel, kus mikroobide ümber koondunud geelitaoline struktuur rikutakse kemikaalide abil. Raudkloriid ja lubi. 14. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Bioloogilise puhastamise liik (peale aktiivmudaprotsessi). Selle protsessis kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud
Protsess oleneb temperatuurist. Aeroobsel lagunemisel hävivad patogeensed mikroorganismid vähemal määral kui muudel stabiliseerimismeetoditel. Stabiliseeritud ja tihendatud muda on veel voolav (kuivainesisaldus umbes 5 %). Seepärast eraldatakse täiendavalt vett. Muda tahendamisel on võimalik kuivainesisaldust tõsta 20-30 %- ni. Tahendatud muda on niiske mulla konsistentsiga ja teda saab töödelda labida või ekskavaatoriga. Muda saab tahendada kas mudavaljäkuil või mehaaniliste tahendamisseadmetega. Mudaväljakud on kruusa (killustik) alusel voi drenaazrennidega asfaltalusel, kus vesi osaliselt aurub ja osaliselt filtreerub läbi aluskihi. Filtreerunud vesi kogutakse dreenidega ja pumbatakse tagasi puhastusele. Praegu kasutatakse seda väikestes puhastusjaamades. Suuremail puhastusseadmeil on kasutusel kaasaja nõuetele vastavad tihendusmehhanismid, milledest peamised on filterpressid ja tsentrifuugid
Isegi väike puhastusjaam võib nii katta oma energiavajaduse. Kompostimine on protsess, kus mikroorganismid lagundavad muda orgaanilist ainet aeroobses keskkonnas. Tulemusena saadakse huumuse sarnane orgaaniline aine. Kompostimisel eraldub soojust. Aeroobsel stabiliseerimisel aereeritakse muda aerotankide sarnastes reservuaarides tingimustel, mille korral kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb. Tahendatud muda on niiske mulla konsistentsiga. Muda saab tahendada kas mudaväljakuil või mehaaniliste tahendamisseadmetega. Mudaväljakul vesi osaliselt aurub ja osaliselt filtreerub läbi aluskihi. Enamasti kasutatakse filterpressid ja tsentrifuugid. Muda mikroorganismid koguvad enda ümber rohkesti vett ja moodustavad geelitaolise struktuuri. Sellise muda veesisaldust on raske vähendada ilma muda konditsioneerimiseta. Üldlevinud on keemiline konditsioneerimine, kus mikroobide ümber koondunud geelitaoline struktuur rikutakse kemikaalide abil.
_ võimalik käidelda seni prügilatesse ladestatavaid biojäätmeid; Jäätmete anaeroobne biokäitlus: _ Suur jäätmehunnik on pigem anaeroobne kui aeroobne. _ Anaeroobseid tingimusi on kõige lihtsam luua kaevandis, õhukindlalt kaetud kuhjas või reaktoris. _ Tehnoloogia valik sõltub jäätmete niiskusest Biojäätmete anaeroobne käitlus: _ vedeljäätmeid, nt reoveesetet, saab kääritada metaantankis (5-15%). Kääritatud massi tuleb hiljem tahendada; _ kui jäätmeis on 35 40 % kuivainet, on vaja spetsiaalset segamis- ja laadimisseadmestikuga reaktorit; _ Aunkäitlemine- suur aun kaetakse kilega ja jäetakse paariks aastaks laagerduma. Biogaas pumbatakse kile alt välja ja kasutatakse ära. Kaasfermentatsioon: Kompleksset biojäätmete anaeroobse käitlemise tehnoloogiat on võimalik kasutada suuremates reoveepuhastites, koondades sinna samas piirkonnas tekkivad biojäätmed
Naiteks kui enamus ettevõtte töötajaid saavad tukipalka, siis on mõttekas kasutada valemit 3.2, sest muugikaibe olulisel tõusmisel kasvavad ka töötajate palgad kindlasti. Ajapalga susteemiga ettevõtetes jargitakse tihti palgataseme muutmisel riigi keskmise palga dunaamikat (vt Statistikaameti kvartali põhiseid andmeid). Lisaks tahaks tahelepanu juhtida sellele, et kui mineviku aruandeid vaadates selgub, et palgakulud on suurenenud, ei pruugi see tahendada, et inimeste palk on suurenenud, vaid hoopis juurde on võetud uusi töötajaid. Põhivara amortisatsiooni arvestatakse kirjel põhivara kulum ja vaartuse langus. Prognoos sõltub ettevõttes kasutuses olevatest amortisatsiooninormidest ja sellest, kas ettevõte ostab ja/või muub jooksval aastal põhivara. Seega võib funktsiooni ilmutamata kujul esitada jargmiselt: Mingisuguse orientiiri saab katte ka nii, et vaadeldakse eelmiste aastate kulumite suhteid põhivara jaakmaksumusse: 34
korral kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb. Protsess oleneb temperatuurist ja külmal aastaajal võib lagunemisaeg olla üsna pikk, ulatudes talvel 1-2 kuuni ning suvel paari nädalani. Stabiliseeritud ja tihendatud muda on veel voolav. Seepärast püütakse enne muda väljavedu temast täiendavalt eraldada vett. Muda tahendamisel on võimalik kuivainesisaldust tõsta 20-30 %-ni. Tahendatud muda on niiske mulla konsistentsiga ja teda saab töödelda labida või ekskavaatoriga. Muda saab tahendada kas mudaväljakuil või mehaaniliste tahendamisseadmetega. Mudaväljakud on kruusa (killustik) alusel või drenaazrennidega asfaltalusel, kus vesi osaliselt aurub ja osaliselt filtreerub läbi aluskihi. Filtreerunud vesi kogutakse dreenidega ja pumbatakse tagasi puhastusele. Mudaväljak on väga lihtne ja varem laialt kasutatud tahendussüsteem. Praegu kasutatakse seda vaid väikestes puhastusjaamades.
metaantankis (5-15%). Kääritatud massi tuleb Kompleksset biojäätmete anaeroobse käitlemise hiljem tahendada; tehnoloogiat on võimalik kasutada suuremates
annaabi.ee 
