Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tähed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hiid, kääbus, hiiud, supernoova, kääbuse, vesinik, tähesuurus, peajada, galaktika, plahvatus, heleduse, diagrammi, kääbused, universum, augu, canis, supernoovad, heledamad, hertzsprung, russell, klassid, hiiuks, punastest, haruldased, massiivsem, heledust, siirius, russelli, kordi, suuremaks, valgusaasta, tähtedel, massiivne, tuumareaktsioonidHüperhiidude pinnatemperatuur sõltub tähe spektriklassist, kõige kuumematel võib see ületada 35 000 K, kõige külmematel võib olla vaid 3500 K. Heledused küünivad kuni 40 miljoni Päikese heleduseni. Kuna tähe evolutsiooni kiiruse määrab põhiliselt tähe mass, on selliste tähede eluiga väga lühike, vaid 13 miljonit aastat. Peale seda lõppevad termotuumareaktsioonid ja toimub eriti suur supernoova plahvatus, mille tulemusena jääb järele must auk. Hüperhiid Päikese kõrval Neutrontäht Neutrontäht on surnud ja kokkukukkunud täht, mis koosneb peamiselt neutronitest. Neutrontähe üks eripärasid on tema äärmiselt suur tihedus, mis vastab aatomituuma ja puhta neutronaine tihedusele, olles suurusjärgus 100-1000 milj. tonni kuupsentimeetri kohta. Tüüpilise neutrontähe raadius on vaid 10-15 km, kuid sellest hoolimata mass on võrdne Päikese massiga.
kiirgavad jääksoojuse arvel.(3) Tähed paistavad maa pealt vaadates väikeste punktidena, tegelikult on nad meie lähima tähe päikese sarnased tohutu suured hõõguvad gaasikerad, mis paiknevad maailmaruumi sügavuses.(2) Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diametraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedena, seda riba nimetatakse peajadaks ja näiteks päike paikneb enam- vähem peajada keskel. Tähtede läbimõõt kasvab diagrammi vasakust alumisest nurgast parempoolse ülemise nurga suunas. Diagrammi alumises allnurgas paiknevad kõige nõrgemad ja väiksemad kääbustähed. Peajadast kõrgemal paiknevad hiidtähed mida paremal ja kõrgemal, seda suuremad. Diagrammi ülemisest parempoolsest nurgast leiame ülihiiud nende läbimõõt võib olla päikese läbimõõdust tuhandeid kordu suurem.(6)
Tekkiva tähe ehk prototähe kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust. Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuuma- reaktsioonid, mis viivad tähe tuumas olevate ainete muutumiseni (heelium-süsinik
tihenenud, siis hakkab toimima gravitatsioon ning see gaasipilv tõmbub järjest rohkem kokku. Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon. Lõpuks on tekkinud tähe-eelne seisund, mida nimetatakse prototäheks. Gravitatsiooniline kokkutõmme jätkub, temperatuur ja rõhk tema sisemuses aina kasvavad, kuni lõpuks algavad tsentris termotuumareaktsioonid täht ilmub HR-diagrammile paremale punaste tähtede graafilisse ossa. Protsess jätkub pidevalt, selle käigus põleb vesinik heeliumiks ja täht jõuab peajadale. Päikese tüüpi planeet on seal umbes 10 miljardit aastat (meie Päike on olnud 5 miljardit aastat ja on veel 5 miljardit aastat). Kui kogu vesinik on ära põlenud, lahkub täht peajadalt ja suundub hiidude hulka. Mingi aja pärast on täheprotsessid viinud tähe üle peajada kääbuste hulka. See kõik käib umbes Päikese massiga tähtede kohta. Suuremate tähtede evolutsioon on tormilisem. Esiteks kulutavad nad
.............................................................................................................................................. 3 1 Tähed ja nende teke......................................................................................................................................................4 2 Tähe evolutsioon..........................................................................................................................................................5 2.1 Peajada..................................................................................................................................................................5 2.2 Peajada järgne aeg.................................................................................................................................................6 .............................................................................................................................................................
tuumareaktsioonide algamiseks. Tähtede sisemuses hakkavad vesinukutuumad ühinema heeliumituumadeks ja vabastavad seejuures energiat. Kui tuumareaktsioonid on saavutanud täie hoo, siis on tähe elus kätte jõudnud väga kindel ja rahulik ajajärk: temast on saanud nn. põhijada täht. See periood on tähe keskiga, mis kestab miljoneid või miljardeid aastaid. Näiteks meie Päike on praegu stabiilses põhijadaperioodis. Sel ajal muutub vesinik tema sisemuses vähehaaval heeliumiks. Põhijadaperioodi pikkus ja tähe hilisem saatus sõltuvad tähe massist ja keemilisest koostisest, mõnevõrra ka pöörlemiskiirusest (impulsimomendist) ning magnetväljast. Mida suurem on tähe mass, seda kiiremini ta areneb. Kaksiktähe arengut võib suuresti mõjutada ka kaaslastäht. Kui vesinikuvarud hakkavad lõppema, siis tähe ehitus muutub: tema välimine osa paisub ja sisemus tõmbub kokku
hõõgumist, osades pole aga tekkiv täht veel hõõgumagi hakanud ja need on nähtavad vaid tumedate varjudena lähimate tähtede valgust peegeldavate, ketaste taga olevatel gaasi- ja 2 tolmupilvedel heledamal foonil. Süttivaid tähti ümbritsevaid tolmukettaid peetakse tulevaste planeedisüsteemide algeteks. Tähtede liigid Tavalised tähed. ( peajada ): Peajada tähed on tavalised, parimas meheeas olevad tähed. Peajadasse on koondunud valdav enamik tähtedest. Nende tuumajaamad töötavad täisvõimsusel. Kuid osa neist on ka võrdlemisi noored ja osa vanad. Kuid neis kõigis on piisavalt kütust - vesiniku. Kõige tähtsam omadus mille poolest peajada tähed üksteisest erinevad on mass. Kõige väiksemate tähtede mass on pisut alla kümnentiku Päikese massist. Väikesed tähed on madala
On selgunud, et ka tähtede värvus sõltub temperatuurist. Selle põhjal jaotatakse tähed seitsmesse spektriklassi. Ka tähtede värvus ja heledus on omavahel seotud. Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse järgi, saadakse diagramm, kus diametraalselt ulatub üle kogu diagrammi tähtede riba, mis algab nõrga heledusega punakatest tähtedest paremalt alt nurgast ja lõppeb sinakate tugeva heledusega tähtedega üleval vasakus nurgas. Seda riba nimetatakse peajadaks. Peajada kohale jääb väike rühm väga heledaid tähti ja alla väike rühm nõrga heledusega tähti. Seda diagrammi nimetatakse HR - diagrammiks (esimeste koostajate Hertzsprungi ja Russelli järgi) HR - diagrammi muudab oluliseks see, et ta annab ülevaate tähtede evolutsioonist. On selgunud, et tähe arenedes muutub tema heledus ja värvus ning seega ka tema asukoht diagrammil. Kui täht paikneb diagrammi piirkonnas, kus on palju tähti, on ta järelikult
ruumilist liikumist. Enamiku tähtede omaliikumised on samuti kaduvväikesed; umbes tuhandel tähel on aastane nihe üle ühe kaaresekundi, suurim- 10,3" aastas- on omaliikumine Barnard'i tähel Maokandja tähtkujus. (2,3) See skeem näitab kuidas suhteliselt ligidal asuva käepärase eseme abil saab mõõta vahemaid kaugemal asuvate objektideni. Selleks on tarvis võrrelda vaatenurka kahest erinevast kohast.(4) HIIUD, KÄÄBUSED, NEUTRONTÄHED, MUSTAD AUGUD Suurem osa meie Galaktika umbes 120 miljardist tähest on punased kääbused, rohkesti on ka oranze ja Päikese taolisi kollaseid kääbuseid. 10 000 kraadist kuumemaid tähti on põhjajadas ainult 150 000. Põhijadast paremal pool paiknevad enamasti suhteliselt madala temperatuuriga, kuid heledad hiiud ning suurima absoluutse heledusega ülihiiud. Neid on kokku ainult 1,3 miljonit, kuid peaaegu kõik palja silmaga nähtavad tähed on just
Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt -- ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Slide 3 Tähed Peajada tähed ongi tavalised,parimas meheeas olevad tähed, mille tuumajaamad töötavad täisvõimsusel. Kõige tähtsam omadus,mille poolest peajada tähed üksteisest erinevad, on mass. Kõige väiksemate tähtede mass on pisut alla kümnendiku Päikses massist. Väiksed tähed on suhteliselt madala temperatuuriga, punased ja haruldaselt pikaealised, sest nad põletavad oma kütust väga säästlikult. Värvuse-heleduse diagrammil paiknevad nad peajada alumises parempoolses osas. Suurimad tähed on Päikesest üle 50 korra suurema massiga. Kõrge temperatuuri tättu on nad valged ja nendes vabaneb võimas kiirgus
TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist, jaotatakse spektriklassidesse. I 3000° K (punased tähed) Tähis: M II 4000° K (punased) K-klass III 6000° K (Kollane nt.Päike) G-klass IV 8000° K (Helekollane) F-klass V 10 000° K (valged) VI 20 000° K (sinakasvalged) B-klass VII 30 000° K Heleduse järgi: I-II kõige heledamad tähed e. ÜLIHIIUD III Hiiud IV Allhiiud V Kääbused (Päike) VI Allkääbused VII Valged kääbused väga-väga kuumad ja väikesed 1 Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? - diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid; Vertikaalteljele kantakse tähtede heledused võrreldes Päikesega või absoluudsed tähesuurused (võrreldes päikesega) (alt-ülesse heledus suureneb)
elutee, sõltub tähe massist sellest, kui palju gaasi temas on. Suured tähed kulutavad oma kütust kiiresti ja seetõttu on nende eluiga suhteliselt lühike. Väikesed tähed, eeskätt punased kääbused, "põletavad" vesinikku väga aeglaselt ja nende eluiga võib ulatuda kümnete kuni sadade miljardite aastateni. Päikese eluiga on hinnanguliselt 1010 aastat. Hiidtähed: Päike on suurem paljudest tähtedest, kuid hiid- või ülihiid tähtede kõrval on ta kääbus. Sinised hiiud on noored kuumad tähed, mis võivad olla Päikesest 15 korda suurema läbimõõduga. Punased hiiud on vanad, Päikesest jahedamad tähed oma elutee lõpul. Päikesest võivad nad olla 100 korda suurema läbimõõduga. Kõige suuremad tähed on ülihiiud (kuni 1000 Päikese läbimõõtu). Kääbustähed: Maailma kõige väiksemad tähed on kääbustähed. Neist valged kääbused on vanad, Maaga ühesuurused tähed, kuid mass (ja raskusjõud) on sama kui Päikesel. Valged
Päike 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja soojus
tuumareaktsioonist o Päike on ainuke täht, mis on Maale kõige lähemal o Maa atmosfääri tõttu näivad tähed vilkuvat PEAMISED TÄHTEDE TÜÜBID oHüperhiid oÜlihiid oHelehiid oHiidtäht oPoolgigant tähed oPeajada tähed (Päike) oPoolkääbus tähed oValged kääbused (nö surnud tähed) HIIUD o Suuri tähti nimetatakse hiidudeks ja kõige suuremaid ülihiidudeks o Hiidude läbomõõt on sadu, ülihiidudel tuhandeid kordi suurem kui Päikese läbimõõt o Hiid tähed on väga hõredad o Hüperhiiud tekivad väga harva o Hüperhiidude pinnatemperatuur sõltub tähe spektriklassist KÄÄBUSED o Väikseid tähti nimetatakse kääbusteks o Valgete kääbuste tihedus on palju suurem tavaliste tähtede omast o Ei paista kaugele o Valge kääbus on surnud täht, ei toimu termotuumareaktsiooni ja jahtub kiiresti TAVALISED TÄHED(PEAJADA TÄHED) o Koondunud enamik tähtedest o Kõigis leidub vesinikku o Einevad massi poolest
Tähe värvuse määrab tema temperatuur (nagu ka eespool sai mainitud) ning selle järgi saavad ka nad oma nimed: väikesed külmad tähed helenduvad punaselt, neid nim. punasteks kääbusteks või allkääbusteks, neist suuremaid kollaseid tähti nim. kollasteks kääbusteks, suuremaid ja kõige kuumemaid sinakasvalgeid tähti kutsutakse sinisteks hiidudeks. Tähed veedavad peajadal enamuse oma elust ehk kogu selle aja, kui nende tuumas põleb vesinik. Kuid, kui vesinik on muutunud tähe südamikus heeliumiks (täht on siis 90% oma elust ära elanud) algab tormiline ja sündmuste rohke eluetapp. Energiaallikata jäänud tähe tuum ei suuda gravitatsioonilisele kokkutõmbele vastu seista. Kokkutõmbumine kestab seni, kui temperatuur tõuseb nii kõrgele, et käivitub järgmine tuumapõlemise tsükkel ehk siis heeliumi põlemine süsinikuks. Tähe heledus taas kasvab, väliskihid paisuvad ja hõrenevad suurenenud kiirgusvoo läbilaskmiseks. Tähest saab
heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või
heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või
· M -- T = 3000 K ja vähem. Molekulaarribad domineerivad, pidev spekter on vaevu jälgitav. Iga põhiklass jaguneb kümneks alamklassiks, mida tähistavad araabia numbrid nullist üheksani. Spektriklassi sümbolile lisatakse tavaliselt veel tähe kiirgusvõimet väljendav heledusklassi tähis, milleks on rooma numbrid I VII. Heledusklasse nimetatakse: · I ja II -- ülihiiud, tähtsümbol c; · III -- hiiud, tähtsümbol g (giants); · IV -- allhiiud, tähtsümbol sg (subgiants); · V -- kääbused, tähtsümbol d (dwarfs); · VI -- allkääbused, tähtsümbol sd (subdwarfs); · VII -- valged kääbused, tähtsümbol w (white dwarfs). 19) Mis on Hertzsprung-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? HR diagramm on seos spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahel. Diagrammis tähistab iga tähte punkt graafikul, mille telgedeks on
Algavad muutused kutsub esile reaktsiooni käigus tekkiv heelium, mis koguneb tähe keskmesse ja jätkates kokkutõmbumist, moodustab väga tiheda tuuma. Selle pinnal "põlev" vesinik on kaotanud võimaluse oma temperatuuri reguleerida -- tema tihedus ja temperatuur on määratud heeliumist tuuma gravitatsiooniväljaga. Järjest tugevnev kiirgus suurendab siserõhku, mis sunnib põlevkihist kõrgemal asuva täheosa paisuma. Sellinegi täht omab tasakaaluseisundit, mis põhimõtteliselt erineb peajada tähtede omast: et põlevkihi temperatuuri määrab heeliumist tuuma mass, reguleerib täht energiatoodangut väliskesta tiheduse kaudu. Kui toodang läheb liiga suureks, paisub kest hõredamaks ning tuumale langeva kütuse hulk väheneb, tuues kaasa energiatoodangu languse. Täht omandab uue tasakaaluseisundi HR-diagrammil punaste hiidude piirkonnas. Kui sinna jõuab kunagi Päike, tähendab see Maale kui planeedile lõppu: isegi kui meil õnnestub jääda väljapoole
1 - saab määrata taevakehadekeemilist koostist - saab määrata taevakehade kiirust (maasuunalist komponenti) - Doppleri efekt = o (1+ v/c) 1. Astronoomia aine - Kui taevakeha eemaldub Maast, siis nihkuvad spektrijooned spektri punase otsa poole (lainepikkus suureneb) - astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ehitust, - astronoomias kasutatavad pikkusühikud: liikumist ja arengut
Väikese osa kogukiirgusest moodustavad nähtamatud röntgenikiirgus ja ultraviolettkiirgus. Päike on ainuke Päikesesüsteemi taevakeha, mis kiirgab ise valgust, teised vaid peegeldavad päikesevalgust.( Robin Kerrod "Tähetark") Päikese keskmes on temperatuur 15 miljonit kraadi ja rõhk üle saja miljardi korra suurem õhurõhust maapinnal. Niisugustel tingimustel hakkavad toimuma tuumareaktsioonid, milles vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb energia. Tuumaenergia vabaneb vaid Päikese keskosas, umbes kolmandiku ulatuses Päikese raadiusest. Selles piirkonnas levib energia väljaspoole kiirgusena.( Heikki Oja "Põhjanael") 3 Tähtede kiirgus Tähe keemilist koostist ja temperatuuri saab määrata, kui uurida tähest väljuvat kiirgust. Taevast tuleb mitut liiki kiirgust. Kõige tuttavam neist on nähtav valgus.
keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 7.Kust saab päike energiat? Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimus kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8
keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 7.Kust saab päike energiat? Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimus kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8
mõne protsendi ulatuses raskematest elementidest Prototähtede tekkimine Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest Tekke põhjused: supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur tõuseb Hüdrostaatilise tasakaalu olekus, tekib pilve südamikus prototäht ja selle tuumas süttivad termotuumareaktsioonid Peajada eelses faasis ümbritseb tähti gaasist ja tolmust koosnev akreatsiooniketas Selles faasis võivad tekkida planeedid Peajada Tähed veedavad peajadal umbes 90% oma elueast Sel ajal saab täht oma energiat vesiniku tuumasünteesist heeliumiks Toimub südamikus Pideva tuumasünteesi ja sellest tuleneva hüdrostaatilise tasakaalu tõttu tõuseb tähe temperatuur ja suureneb heledus Päikese heledus on pärast peajadale jõudmist 4,6
kokkutõmbuvast gaasipilvest Tekkiva tähe (prototähe) kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus, tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta soojust, kui tema pinna temperatuur tõuseb 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht Kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muutub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb, kuni algavad termotuumareaktsioonid. Väliskiht jääb gaasiliseks
100 astronoomilist ühikut. 1aü- kesmine maakaugus päikesest, kuhu kuulub: 1. 8 planeeti ja 1 planeed. (Merkuur- veenus-maa-mars- jupiter-saturn- uraan- neptuun-pluuto). 2. Kaks asteroidide vööndit- Kuiperi ja Oorti vöönd. 3. Planeetide kaaslased ja asteroidid. Teke lugu: Umbes 5 miljardit aastat tagasi kogunes maailmaruumis suur tolmu ja gaasi pilv, mis oli tekkinud tähtede surmast. Supernova plahvatused, mille koostiseks olid vesinik ja heelium. Tohutu gaasipilv hakkaskokku tõmbuma sumaarse grvitatsiooni tõttu ja muutus tihedamaks. See üõhjustaas pöörlemise teke, temperatuuri tõusu ja rõhu suurenemise. Lõpuks tekkis proto tähe staadium(eeltäht). Sisemuses hakkavad tekkima termotuuma protsessid, sest sisemuses on miljoneid kraade. Vesinik põleb heeliumiks. Lõpuks vallandub kiirguse rõhk väljapoole. Täht saab valmis ja hakkab kiirgama. Sellega kaasnes tohutu lööklaine
Prototaähest saab täht. Kui prototähe mass on Päikese massist suurem kulub selle kõige varajasema evolutsioonistaafiumi läbimiseks ainutl mõni miljon aastat, kui väiksem siis mõnisada miljonit aastat. Sellepärast ongi seda tähtede arenemise faasi raske vaadelda. Normaalsed tähed, mis on sarnased meie Päikesega, saavad oma energia vesiniku tuumapõlemisest heeliumiks. Mõne aja pärast aga lõpeb vesinik tähe sisemuses (Päiksesel kulub selleks veel miljardeid aastaid) ja täht muutub punaseks hhiuks, milles energiat ammutatakse juba heelimuiga toimuvatest tuumareaktsioonidest. Kui Päike jõuab sellisesse staadiumi, siis on t a nii suur, et ulatub Maani. Tähe sisemuses moodustub sel juhul kokkusurumatu süsinikust ja hapnikust tuum. Oma aktiivse arengu lõpus, kui peaaegu kogu heelium on ära kulutatud, paiksb punane
· Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe. · 70% vesinikku, 29% He, 1% kosmilist tolmust. · Me ei näe tekkivat tähte, kuna külm gaasipilv varjab ta kiirguse. · Orioni udukogu, meile lähim (153 tekkivat tähte). · Punane hiid. · Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. · Tähe võimalikud lõpud: 1) supernoova (plahvatus) mõned jätkavad tuumana 2) pulsas ehk väga tihe neutrontäht 3) must auk · Gravitatsiooni mõju suurenemisel täht tõmbub kokku. · Mida suurem tähe mass, seda kõrgem temperat. ja seda heledam täht. 4. Kaksiktähed
Päike on hõõguv gaasikera, aga suure massi ja gravitatsiooni tõttu veest tihedam: =1,4 g/cm3 (vesi 1 g/cm3). Kaugus Maast 150 miljonit kilomeetrit. Päike pöörleb, aga mitte tahke kehana (ekvaatoril T=25 päeva, 60-ndal laiuskraadil T=29 päeva ja poolustel T=36 päeva). Päikese pinnatemperatuur on umbes 6000° C. Liigub 230 km/s Luige tähtkuju suunas. Me näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust (photos valgus) ja millest 71% on vesinik, 26,5% heelium ja ülejäänud 0,5% moodustavad hapnik, süsinik, raud, räni, lämmastik, magneesium, neoon, väävel. Fotosfääri paksus on umbes 400 km. Fotosfääri peal asub kromosfäär (kromo värv), mille paksus on umbes 10 4 km. Selle peal on omakorda kroon ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale. Fotosfääri pind on
Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Prototäht-tekkiv täht · Supernoova-arengu lõppjärku jõudnud täht Valge kääbus (ka: valge kääbustäht) on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuumareaktsioonid, mis viivad tähe tuumas olevate ainete muutumiseni (heelium-süsinik -hapnik-neoon-magneesium-räni-väävel-raud). Punase hiiu väliskiht
2. Kirjelda Päikese kui tähe atmosfääri. - Päike asub Maast 150 miljoni km (täpsemalt 149 597 870 700 meetri) e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Teleskoobis paistab Päike (vaatlemiseks tuleb valgust tugevasti nõrgendada!) heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake)
Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mistõttu ka galaktikad tiirlevad oma keskme ümber. Galaktikad tekivad protogalaktikatest, mis on gaasipilved universumis. [1] Linnutee tekkimine Linnutee Galaktika tekkis levinuima teooria järgi suure paugu tagajärjel. See toimus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Teoreetiliselt hakkas universum tihedast olekust plahvatuslikult paisuma ning tekkis universum, mida teame tänapäeval. Suur pauk polnud plahvatus nagu meie mõistes tänapäeval keemiline reaktsioon vaid ta oli mateeria, aja ning ruumi tekkimine singulaarsusest. Suure paugu teooria kohaselt oli universum teistsugune minevikus ning saab ka olema teistsugune tulevikus. Kunagi oli aine universumis nii tihe, et valgus selles vabalt levida ei saanud. Suurt pauku ei saa kirjeldada füüsikaseaduste järgi, kuna alles siis tekkis aegruum, mis defineerib meie füüsikat.
T2 a2 TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. m0 kons tan t m m0 2,5 log E E va lg ustatus SUUR PAUK- paisuva universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. PEAB TEADMA, KUIDAS TOIMUS: Suur energia eraldus (kõrge temp) ja oli palju osakesi, mis hakkasid omavahel moodustuma suuremaid osakesi (seetõttu tekkisid mõisted aeg ja ruum), seejuures temperatuur pidevalt langeb. ASTRONOOMILINE ÜHIK - (aü) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest
annaabi.ee 
