jäänud, otsustas Hunt neiu joogi sisse narkootikume sokutada. Sama tegi ta ka vanaema jookidega. Äkitselt kukkuski vanaema oma DJ puldi taga kokku ning talle kutsuti kiirabi. Punamütsikese oli Hunt viinud klubi privaatsesse tuppa, kus tüdrukut ära kasutada tahtis. Siiski see ei õnnestunud, sest mõningad klubisviibijad panid tähele neiu kadumist ning teavitasid sellest kiirabiarste. Meedikud leidsidki teadvusetu Punamütsikese tagatoast. Hunt toimetati politseinikke poolt politseijaoskonda ning talle määrati eluaegne vanglakaristus. Punamütsike ja ta vanaema viidi kiirabiga Keskhaiglasse, kus neile tehti narkootikumide üledoosi tõttu maoloputus. Paari päeva pärast said nad koju. Sellest päevast alates oli vanaema pensionil ning tüdruk hoidis klubidest eemale. Punamütsikese vanemad leidsid oma tihedast töögraafikust tütre jaoks aega ning hoidsid ta elul silma peal
Pimedus. I vaatuse lõpp II VAATUS 1. stseen Roland on üksinda toas, siit-sealt plaasterdatud, riided mõnest kohast katki, ja küürib põrandat. Osvalt tuleb õuest, nöost kaame, käsi kinni seotud. Roland ei saa põrandast verd välja pestud. Veri on niivõrd tugevalt puusse imbunud. Mõtlevad, et kas põrand üle lakkida või lihtsalt vaip peale visata. Roland uurib, et kuhu ta ,,midagi" viis. Osvalt vastab, et viskas jõlle, 5 kuni 6 meetri sügavusele, kindel hauakoht. Laura tuleb tagatoast, pisut longates. Osvald uurib,et kas oleks vaja kiirabi tellida. Laura ütleb, et ta parem pitsa telliks. Kõht on väga tühi. Laura uurib, et kus nuga on. Osvald ütleb ,et viskas silma alt ära, jõkke. Võtab mobiili ning otsib ka numbri. Laura ja Osvald võtavad mõlemad seene-singiga. Roland kanaliha ja paprikaga. Levi ei ole. Osvald lohistab laua õigesse kohta ja Roland ronib laua peale. Vastatakse. Tellib ära. Lubab 1000 krooni jootraha. Annab toru Osvaldile, kes annab neile
osales selles, professor teda ei uskunud, pidas teda vaimuhaigeks - tegi jälle rände ajas ning jõudis II MS lõppu, kus käis tapamajas ja vaatas tühjas linnas ringi - tuli jälle tagasi Vermonti haiglasse, kus vestles ajalooprofessoriga Dresdenist ja seal toimuvast - kui Billy haiglast välja sai, palgati talle hooldusõde, kuid Billy põgenes, läks NY, et seal rääkida tralfamadorest - NY läks raamatupoodi, huvitus Trouti raamatutest, mitte seal olevast salajasest tagatoast, kus näidati filme alasti inimestest - ostis Trouti raamatu, mis rääkis ajarändurist - märkas kasti vanade ajakirjadega, ühel seisis küsimus, et kuhu jäi Montana, seda lugedes teab Billy, et ta on Tralfamadorel nende lapsega - Billy sai esinema NY raadiosse, pärast tema kõnelust visati ta välja, läks oma hotellituppa ja rändas taas Tralfamadorele, rääkis Montanale seal NY-st 10 - Billy läks oma sõjasemu O'Harega Dresdenisse, nad olid mõlemad rikkad
ROLAND: Ma võtan kanaliha ja paprikaga. OSVALD: Mis sest rääkida. OSVALD: Ei, ma võtan ikka seene ja (Paus.) singiga. ROLAND: Aga mis nüüd edasi saab? ROLAND: Juua ka midagi? OSVALD: Ma ei tea, me peame rääkima LAURA: Võta midagi. nagu mees mehega. ROLAND: Selge. (Valib numbri.) LAURA (tuleb tagatoast pisut longates): OSVALD: Kuuled, mis häält teeb. Noh, piraadid. Nalja kui palju, jah. ROLAND: Kutsub. ROLAND ja OSVALD: Kuidas sul on? OSVALD: Anna, ma kuulan. ROLAND: Tule, istu. ROLAND: Oota-oota! Tervist. Koju toote LAURA: Aga vaata, ei istu! Ei istu. pitsat? Väga hea. (Osvald itsitab.) Tähendab, OSVALD: On väga hullusti või? kaks seene ja singiga
(Paus.) 34 35 ROLAND: Miks sul see ajakiri on? OSVALD: Miks inimestel on ajakirjad? ROLAND: Kas Laura tõi selle? Kas tema andis selle sulle?! OSVALD: Ei, ei. Kuidas sa oleksid seda ette kujutanud? ROLAND: Kes neid naiste asju teab. OSVALD: Mis sest rääkida. (Paus.) ROLAND: Aga mis nüüd edasi saab. OSVALD: Ma ei tea, me peame rääkima nagu mees mehega. LAURA: (tuleb tagatoast, pisut longates) Noh, piraadid. Nalja kui palju, jah. ROLAND & : Kuidas sul on? OSVALD ROLAND: Tule istu. LAURA: Aga vaata ei istu, ei istu. OSVALD: On väga hullusti või? LAURA: (pahaselt) Jah, väga hullusti. OSVALD: Äkki oleks vaja kiirabi või midagi. Ma saaksin tellida. LAURA: Telli parem pizza. OSVALD: Mis mõttes? LAURA: Pizza mõttes. OSVALD: Kuidas pizzat? LAURA: Saad aru - kõht on tühi. Väga tühi. ROLAND: Mul on ka kõht tühi. OSVALD: Mul on vist ka tühi.
11. KOKKUVÕTE Seda teemat käsitleda võttes ei oodanud ma oodata nii drastilisi näiteid. Olin eelnevalt oma arvates juba teadlik telemeedia ohtudest, aga nüüd suhtun neisse veelgi kriitilisemalt. Teemat põhjalikult uurides leidsin, et minu skeptilisus teleri suhtes oli õigustatud. Abikaasa arvamust teleri suhtes ma muuta küll ei suutnud, aga oma isklikele lastele oli see järelemõtlemiseks küll. Enam ei kosta teleri häält tagatoast, vaid pannakse pildikast kinni, kui just midagi päriselt huvitavat ei tule. Saadete valikul ollakse samuti teadlikumad. Mis kõige tähtsam, kell 21.30 pannakse teler kinni, olenemata kui huvitav saade parajasti käib. Tähtsustatakse rohkem kosutavat und, kui magamata tunde. Kõige enam pakkus mulle huvi K. Vinteri, K. Kruuse ja A. Siibaku 2010. Aastal ilmunud artikel ,,Meedia mõjud lasteaialaste loovmängudele". Vältimaks selliste
.. Metsapeni, pikkalõuga, metsa kuldne kuningas, mine sooda solgutama, mine laanta laiutama, kivi külge kiskumaie... Väljas pauk, tulejuga pimedas ja naisterahva äkiline korjatus. JAANUS. Püha jumal taevas! (Kargab üle läve ja jookseb hääle poole.) VANAEMA (nagu enne, on keset tuba jõudnud). Meid kaitse oma vere sees, oh issand jumal, abimees!... MARI (rutuga ümbervisatud hilpudes, suures erutuses tagatoast tulles, hirmul vanaema ümbert kinni võttes). Vanaema! Vanaema! Oh jumal! Vanaema?... VANAEMA (hirmul). Ei tea, laps, ei tea! See ei olnud looma, see oli inimese hääl! MARI (kõige suuremas erutuses, tormab läve poole. Jõud lõpeb jalust, toetab uksepiida najale). Oh jumal, jumal!... (Kiljatades.) Margus! VANAEMA (värisedes ja lõdisedes). See ei olnud Marguse, see oli t e m a hääl! MARI (käsi ringutades). Halastaja jumal!
Ma ei oleks pidanud Mihhailile rääkima, ta ei salli krahvi... ja nüüd ta tahab Tatjanale öelda, et ta krahvi kirjad tagasi saadaks. Aga miks ta peaks saatma? Naise eesmärk on olla jumaldatud. Vähemalt vene naise. Või saksa naise, loomulikult... olla Ideaali kehastus, olla õde, ingel, Kaunis Hing... (Belinski satub tagatoast kostvast vestlusest ärevusse.) (järsku) Kas te selle tõelise naise all pidasite silmas George Sandi? (Kõnekõma teispool ust muutub elavamaks ja lõbusamaks. Mihhail naerab.) BELINSKI: Huvitav oleks teada, mis seal toimub. NATALIE: (ootamatu kire ja vihaga) Kuidas te julgete öelda tema kohta "litsakas"? George Sand on vabastanud
pääsesid, inetu häälega: «Kasi siit välja ja ära näita oma nägu enam!» «Ära tule meest narrima,» ütles sepp pahaselt ja lükkas luuavarre, mis kardetaval viisil tema nina all vibas, nii järsku kõrvale, et vars ja vihane naine õhu sisse ilusa rõnga kriipsuta- 143 sid. Sefepeale pani sepp kaapkübara pähe ja läks sõna lausumata välja. Priidu tahtis ta järele lipata, aga ema ei lasknud teda uksest välja. Varsti kuuldi õuest värava raksumist ja tagatoast tasast nuuksumist . . . Hakkas juba pimedaks minema. Sepp Villu sammus tuntud teerada mööda kõdu poole. Ta jalad ei tuletanud enam tiibu meelde, vaid liikusid raskelt ja laisalt. Küll vahtis ta jällegi enese ette maha, aga seekord ei. otsinud ta tillukesi jälgi ega naeratanud, kui üks neist kogemata silma puutus. Kümme minutit võis ta sedaviisi kõndinud olla, kui ta enese selja tagant rutuliste ja kergete sammude krabinat kuulis. Umber vaadates nägi ta Maie tulevat. «Villu
asjad on korras, ja tulgu järele. Jäime siis paigale. Hertsog luusis tusaselt ringi ja oli hirmus pahas tujus. Ta tõreles meiega iga asja pärast; näis, nagu poleks me midagi õieti tehtud saanud: ta leidis vigu igas tühises asjas. Midagi oli kindlasti teoksil. Mul oli hea meel, kui kuningas lõunaks ei tulnud; võis vähemalt vaheldust saada -- ja võib-olla tuli põhjalik muutus. Läksin siis hertsogiga linna; otsisime kuningat ja leidsime ta viimaks väikese viletsamat sorti kõrtsi tagatoast; ta oli üsna purjus ja kari hulguseid noris käratsedes ta kallal, ja tema sõimas ja vandus kõigest väest; ta oli nii täis, et ei suutnud käia ega saanud neile midagi teha. Hertsog hakkas riidlema ja ütles, et ta on vana narr; kuningas sõimas vastu. Kui nad kõige paremas hoos olid, tegin sääred; andsin jalgadele tuld }a kihutasin mööda maanteed jõe poole kui põder, sest uskusin, et meil vedas. Otsustasin oma meeles, et nad nii pea enam mind ega Jiwi ei näe
annaabi.ee 
