· Ahimsa idee vägivallatusest · Bhagavadgita · jäi veda tekstidest välja · Arjuna, võimas sõdur võitjate poolel, Krishna tema kaarikujuht · Üldiselt on tõdemus, et isiklikud kohustused tulevad enne ühiskondlikke kohustusi. Krishna tegi Arjunale selgeks, et tema kastiga seotud õpetus on olulisem, kui tema isiklik huvi. · Bhakti põhimõte pühendumus. Iga indiviid valib omale välja ühe jumaluse. Kõik need jumalused on tagasiviidavad kahele jumalusele Siva või Visnu. (On olemas ka Brahma, kes avab või suleb ühe silma iga 4,2 miljardi aasta tagant, mis vastavalt loob või hävitab maailma.) · Siva on hävitaja. Askeetide jumal, kõige seksuaalsem jumal. Nõretab erootikast. Vastandlik ühelt poolt väga maskulliinne, teisalt tantsijate jumal. · Visnu on säilitaja, kellel on 10 avatari e. kehastust sh. Mohammad, Buddha ja Jeesus Kristus · Istadeva jumalus, kelle/mille valisid ·
4. müüdiline ja narratiivne 5. eetline ja legaalne (eetiline kuidas käituda, legaalne kas need käitumisreeglid on ka seadustena fikseeritud) 6. sotsiaalne ja institutsionaalne (enamikes maaima religioonides on oma kesksne organisatsioon, kirik) 7. materiaalne ( religioosne kunst, hooned, pühapaigad) Mircea Eliade, 1987: Religioonile iseloomulike sruktuuride kategooriaid on kaheksa: 1. traditsionalism igas religioonis on seal olemasolevad arusaama,dkombed, eetika,moraal, õpetus tagasiviidavad väga kaugetele allikatele. Religooni algusaeg, elu, 2. müüt ja sümbol ( müüdid seletused. Teaduseeelne maailmaseletus. Müüdil on seletusefunktsioon aga ka sümbolifunktsioon. Tavakeel ei võimalda küsimusele anda selgesõnalisi vastuseid, eriti ku räägitakse müstilisest kogemusest) sümbol säilib. Teatud tegevus või rituaal 3. lunastus või pääste soterioloogia, budistlikus terminoloogias lüsioloogia( kõikidel
· Bhagavadgita · jäi veda tekstidest välja · Arjuna, võimas sõdur võitjate poolel, Krishna tema kaarikujuht · Üldiselt on tõdemus, et isiklikud kohustused tulevad enne ühiskondlikke kohustusi. Krishna tegi Arjunale selgeks, et tema kastiga seotud õpetus on olulisem, kui tema isiklik huvi. · Bhakti põhimõte pühendumus. Iga indiviid valib omale välja ühe jumaluse. Kõik need jumalused on tagasiviidavad kahele jumalusele Siva või Visnu. (On olemas ka Brahma, kes avab või suleb ühe silma iga 4,2 miljardi aasta tagant, mis vastavalt loob või hävitab maailma.) · Siva on hävitaja. Askeetide jumal, kõige seksuaalsem jumal. Nõretab erootikast. Vastandlik ühelt poolt väga maskulliinne, teisalt tantsijate jumal. · Visnu on säilitaja, kellel on 10 avatari e. kehastust sh. Mohammad, Buddha ja Jeesus Kristus
24. Mis on eetiline absolutism, subjektivism, objektivism, pluralism, monism? Eetiline absolutism väidab, et on olenas üleskaalumatud moraalipõhimõtted, mida ei tohi kunagi rikkuda, need on eranditeta kehtivad. Eetiline subjektivism väidab, et moraalinormid sõltuvad indiviidist. Pluralism on teooria, mille järgi on fundamentaalseid moraalinorme rohkem kui üks. FLFI.02.003 Eetika alused Monism on teooria, mille järgi kõik moraalinormid on tagasiviidavad ühele üldisele normile (utilitarism). 25. Too näide pluralistliku objektivismi kohta! Jumaliku käsu teooria, loomuseaduse teooria. 26. Mis on prima facie printsiibid? Prima facie printsiibid on üleskaalutavad. Nad on kaalutlused, mis juhivad meie tegusid ja alati kui nad omavahel kokku põrkavad, tuleb neid kõrvutada ja otsustada, milline printsiip antud olukorras teise üles kaalub. 27. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga?
24. Mis on eetiline absolutism, subjektivism, objektivism, pluralism, monism? Eetiline absolutism väidab, et on olenas üleskaalumatud moraalipõhimõtted, mida ei tohi kunagi rikkuda, need on eranditeta kehtivad. Eetiline subjektivism väidab, et moraalinormid sõltuvad indiviidist. Pluralism on teooria, mille järgi on fundamentaalseid moraalinorme rohkem kui üks. FLFI.02.003 Eetika alused Monism on teooria, mille järgi kõik moraalinormid on tagasiviidavad ühele üldisele normile (utilitarism). 25. Too näide pluralistliku objektivismi kohta! Jumaliku käsu teooria, loomuseaduse teooria. 26. Mis on prima facie printsiibid? Prima facie printsiibid on üleskaalutavad. Nad on kaalutlused, mis juhivad meie tegusid ja alati kui nad omavahel kokku põrkavad, tuleb neid kõrvutada ja otsustada, milline printsiip antud olukorras teise üles kaalub. 27. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga?
Objektivism · Objektivism on seisukoht, mille järgi on olemas universaalsed ja objektiivselt tõesed moraalinormid, mis ei sõltu kultuurilisest või individuaalsest heakskiidust. · Kas selliseid norme on üks või mitu? Kas neid norme tohib teatud tingimustel siiski eirata? Mis on nende normide sisu? Monism vs pluralism · Kas fundamentaalseid moraalinorme on üks või mitu? · Teooria on monistlik , kui see väidab: kõik moraalinormid on tagasiviidavad ühele ainsale üldisele normile. Nt utilitarism. · Teooria on pluralistlik , kui see väidab: fundamentaalseid moraalinorme on rohkem kui üks. Absolutism · Kas fundamentaalseid moraalinorme tohib mõnikord eirata? · Teooria on absolutistlik , kui see väidab: on olemas moraalipõhimõtteid, mida ei tohi mitte kunagi rikkuda. Need on üleskaalumatud ning kehtivad eranditeta. Näide: A: Oma lubadustest tuleb kinni pidada.
(välja arvatud käesoleva seaduse § 3 2.-4. lõikes nimetatud juhtudel). 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis Abielu vorme on ajaloos olnud väga erinevaid, alates ürgsest polügaamiast, kus inimesed elasid grupiti, lõpetades kristliku abieluga. Täpsem ettekujutus pulmadest/ abielust Eesti aladel kauges minevikus puudub. Eesti rahva eluolu käsitlevad vaid üksikud katkendid kroonikatest ja reisikirjeldustest. Paljud pulmakombestiku elemendid on ilmselt tagasiviidavad rahva väga kaugesse minevikku, isegi sugukondliku korra aega. (Kalits, 1988: 20) Teadlaste seas on üldlevinud seisukoht, et ürgajal levis polügaamne abielu, mis jagunes kaheks: polügüünia kui abieluvorm, kus ühel mehel oli mitu naist ja polüandria korral ühel naisel mitu meest. (Niiberg, Ivari 2000: 28) Küttide ja korilaste ühiskonnas saadi aru, et korrastamata suhted teevad grupile halba ja ohustavad tulevikku. Tekkis eksogaamne abielu,
(imaginatsioon) abil kujutlusi moodustada, mis ei mõõdupuu. vasta vahetule kogemusele või muljele. · Riigiteooria · Tunnetusteooria · Hume heidab ratsionalistliku loodusõiguse ja · Mõistel on üksnes siis mingi tähendus, kui sellele lepinguteooria kõrvale. vastava kujutluse komponendid on tagasiviidavad · Õiguskorrani jõutakse seoses sellega, et vähemus muljele. haldab inimestele vajaminevaid hüvesid. · Seda ei juhtu aga metafüüsiliste mõistete puhul ja · Inimesele on omane, et mille ta kord on selletõttu tuleks need filosoofiast välja jätta. saavutanud, sellest ta hoiab kinni.
kutsuda. Sellest sai alguse Molotovi allakäik ja koos sellega ka teiste vanade kaardiväelaste langus. Endine roll neil tasapidi kaob, just Molotovil. · sula-aeg - Hrustsov eelkõige (1953-1964) - sulaaeg sai impulsi vahetult pärast Stalini surma - 1953 aasta märtsist kuni juunini - siis ei olnud suuna andvaks mitte Hrustsov, vaid Peria ja Malinkov. Tegelikult paljud need sulaaja tunnusjooned on tagasiviidavad Stalini-järgsesse aega. Hrustsoviga seostatakse isikukultuse vastasus 1956. aastal NLKP 20.? kongressil - tollastes oludes enneolematu ettevõtmine ja selle mõju oli päris suur - nt Ida-Euroopas vallandusid ulatuslikud sündmused Poolas ja Ungaris. Selle isikukultuse küsimuse juures tuleb tähelepanu sellele pöörata, et selle küsimuse tõstatas 1953. aasta martsis Georgi Malinkov - tollal oli plaanis pidada eraldi pleenum, kus oleks
ilmnevad (emotsioonid, tahe); 2)kujutlused (ideas) - muljete koopiad. Muljetest tekivad lihtsad kujutlused; kujutleda ei saa seda, mida pole kogetud. Inimesel on võime oma kujutlusvõime (imagination) abil moodustada kujutlusi, mis ei vasta vahetult kogetule. Kujutluste vahelised seosed tekivad vastavalt assotsiatsioonide seadusele - teatud kujutlustelt teistele üle minna. Metafüüsilised mõisted tuleks filosoofiast välja jätta, kuna nende mõistete komponendid pole tagasiviidavad muljetele. Mõistuse tõed - kuuluvad matemaatika ja loogika valdkonda; võimalik absoluutne kindlus. Tõsiasjadest lähtuvad tõed - alati loogiliselt võimalikud. Väljendused tõsiasjade kohta rajanevad kogemusel, mis tekib põhjuse ja tagajärje seosest. Moraalifilosoofia. Selgitab empiiriliste meetodite varal tekkivaid moraalseid hinnanguid. Rolli omavad mõistus ja tunded. Olulisim on moraalne tunne (moral sentiment) - sisemine kalduvus/taju, mis eristab moraalset hea ja halva vahel
annaabi.ee 
