∙ ”Rebaseromaan” 13. sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart’i kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest. ∙ ”Rebaseromaan” sai tôlgete ja muganduste kaudu tuntuks pea kôigis Euroopa maades. Näiteks on saksakeelsele tôlkele tagasiviidav 1498. aastal Lübeckis ilmunud värssides rahvaraamat ”Rebane Reineke”, sellest ja mônedest muudest mugandustest lähtub omakorda Goethe samanimeline eepos (1793), mida mugandas Kreutzwald oma ”Reinuvader Rebases” (1850).
Inimeste kogum, luues riigi, teostab teatud võimu nimetatud isikute üle üksikult. · Allikas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, http://www.just.ee/10726 (24.01.09) Rahvas kui esmane riigiorgan · Rahvas, erinevalt rahvaesindusest, on üldjuhul ainus esmane riigiorgan. Kõik teised riigiorganid on demokraatlikus riigis rahva poolt otseselt või kaudselt legitimeeritud, s.t. kogu riigivõim peab olema tagasiviidav rahvale. Rahvaesindus, olles rahva tahte väljendaja ning tema esindaja, on refleksioon rahvast. Viimase omapära avaldub selles, et temas võivad esineda ja tavaliselt ka esinevad teatud moonutused, mis on piisavalt väikesed, et parlamendi arvamust pidada üldjuhul vastavaks rahva tahtele. · Allikas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, http://www.just.ee/10726 (24.01.09) Eestis on esindusdemokraatia · Kõrgeim võim on rahva käes, kes selle
(moksa, moksk) ning alles nõukogude ajal hakkas osa neist end ametliku keelekasutuse mõjul mordvalasteks kutsuma. Alates nõukogude aja lõpust on vanad endanimetusederza ja moksa taas laiemalt kasutusele tulnud ning moksad ja eriti ersad võivad solvuda, kui neid mordvalasteks nimetada. Samas nimetab enamik ersadest ja moksadest end jätkuvalt mordvalasteks. Kõigi nende rahvanimetuste etümoloogia on ebaselge. Etnonüüm "mordva" on ilmselt tagasiviidav 6. sajandisse, mil seda kasutas idagooti ajaloolane Jordanes (kujul mordens). Nimetust erza on seostatud linnanimedega Rjazan jaArzamass. Sõna moksa tundub olevat ühenduses venekeelse hüdronüümigaMoksa, ent moksad ise kutsuvad seda Oka lisajõge lihtsalt Jov 'jõgi'. 5.2 Asuala Mordvalased elavad üsna laialipillutult kogu Kesk-Volgamaal ja Uraalis, aga ka Siberis, Kasahstanis ja mujal. Nende asuala, mis kunagi oli kaetud tammemetsadega, lõunas aga
Vana Marc laseb puud maha raiuda, kuid järgmiseks hommikuks on puud uuesti kasvanud. 11. "Rebaseromaan" 13. sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest. "Rebaseromaan" sai tôlgete ja muganduste kaudu tuntuks pea kôigis Euroopa maades. Näiteks on saksakeelsele tôlkele tagasiviidav 1498. aastal Lübeckis ilmunud värssides rahvaraamat "Rebane Reineke", sellest ja mônedest muudest mugandustest lähtub omakorda Goethe samanimeline eepos (1793), mida mugandas Kreutzwald oma "Reinuvader Rebases" (1850). 10 12. Roosiromaan (prantsuseLe Roman de la Rose) on allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimese osa kirjutas 1230. aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279
-allutatud. Marx tõestab küll vastandklasside olemasolu, kui sellest ei järeldu üleminek teise ühiskonda. Feodaali pärisorja vastuolust ei järeldu , et see viiks kapitalistlikku ühiskonda. Tegelikuks mootoriks üleminekul oli hoopiski vastuolu feodaali ja linnakodanluse vahel. Klassivõitlus on arengu alus. Klassivastandlikkus kandub üle ka ühiskonna kõikidele teistele sfääridele. Kõik ühiskonnas eksisteeriv ideed, institutsioonid, kultuuriväärtused, veendumused on "tagasiviidav" majanduslikule baasile. Ühiskonna kõiki probleeme saab seletada ja lahendada ainult klassiprintsiipi järgides. Marx'i teooria oli suhetest lähtuv stratifikatsiooni eooria(omandisuhted, tootmissuhted, jaotussuhted). See pole ainus või malus stratifitseerimiseks. Näiteks Indias võib lähtuda kastidest, religioonist, rahvusest, klassidest . Kui tavaliselt mõeldakse stratifikatsiooni all klasse, siis igas ühiskonnas oma eripärad.
Seda liini võib-olla kõige selgemalt oli uus valitsusjuht G. Malenkov. Lisaks oli kolmas seltskond, kes isikukultust pidasid partei Leninlike normide rikkumiseks, kõrvalekaldeks, mis oli osaliselt põhjustatud ka nö keerulistest oludest. Sellise lähenemise puhul kõige olulisemaks figuuriks oli Hrustsov. Lähenemine, et reziim tervikuna oli kuritegelik, sellist lähenemist Kremli võimuladvikus kindlasti ei olnud. Isikukultuse küsimuse tõstatamine tagasiviidav ajasse 1953 kevad. Üsna levinud ja tavaaarusaam, et isikukultuse küsimus tõusis päevakorrale 1956 aastal, see ei pea paika. Küsimus tõusis kohe Stalini surma järel. Plaanis oli korraldada pleenum pärast Stalini surma, kus oleks arutatud isikukultust. Küll oli isikukultuse küsimus selgelt päevakorral juuli alguses toimunud pleenumi sõnavõttudel. Seal mõisteti hukka Beria tegevus. Juulipleenumil
3) müüt on alati seotud loomisega (kosmogooniline müüt). 4) Müüti tundes teatakse asjade algust. 5) Müüt elatakse rituaalselt uuesti läbi. Kristlikus traditsioonis võib olla maailmalõpu lugu palju tähtsam kui algus. Eskatoloogia on ontofaania/hirofaania teistsugune versioon. Puhastus. Sealt algab uus müütiline ringkäik. Maailma lõpp asub korraga tulevikus ja minevikus ja täiesti lineaarne religioosne ajakäsitlus oleks Eliade arvates ikkagi tagasiviidav sellisele ontofaaniale. Kogu siinpoolsus on kadunud, äärmuslik versioon. Loomislood: David Adams Leeming Creation Myths From the World entsüklopeedia (2010). E-raamatu koopia Ott Kagovere käes, kui huvi on siis mine küsi. Eliade From Primitives to Zen (1967). Loomine: 1) Eimillestki. Eliade ja Leeming 2) (Kaosest). Algse ühtsuse jagamine (Eliade). Eliade ja Leeming. Kaos ka substantsi sünonüüm. Eliadel läeb siia alla ka maa ja taeva lahutamine
oluline ka nomenklatuuri seisukohalt - taustakontroll. 1940. aasta lõpust oli väga oluliseks andmete kogumise meetodiks ka elanikkonna passporteerimine. Selle eesmärgiks ei olnud mitte ainult see, et inimesel oleks mugav ringi liikuda, vaid 44.-45.-46. aastal oli hoopis olulisem see, et saaks selle inimese kohta infot, kontrollide selle inimese tausta. Laiemas plaanis inimese arvele võtmine, et ta oleks fikseeritud. See ei olnud sõjajärgse aja iseärasus, see on laiemas plaanis tagasiviidav juba Peeter I aega. Juba sellest ajast peale oli riigivõimu üheks esmaseks sooviks omada väga selget infot selle kohta, kuidas inimesed liiguvad. Seda ju täitis ju ka see väga range sissekirjutise nõue kuni nõukogude perioodi lõpuni välja. See elanikkonna passporteerimine Eestis viidi läbi al 44. aasta lõpust, selle töö käigus ka üsna oluliselt täienes see poliitvärvingute kartoteek. Selle töö käigus hakati otseselt ka inimesi represseerima. Tallinnas viidi läbi ka
ersadeks (erza, erzä) või moksadeks (moksa, moksk) ning alles nõukogude ajal hakkas osa neist end ametliku keelekasutuse mõjul mordvalasteks kutsuma. Alates nõukogude aja lõpust on vanad endanimetused erza ja moksa taas laiemalt kasutusele tulnud ning moksad ja eriti ersad võivad solvuda, kui neid mordvalasteks nimetada. Samas nimetab enamik ersadest ja moksadest end jätkuvalt mordvalasteks. Kõigi nende rahvanimetuste etümoloogia on ebaselge. Etnonüüm "mordva" on ilmselt tagasiviidav 6. sajandisse, mil seda kasutas idagooti ajaloolane Jordanes (kujul mordens). Nimetust erza on seostatud linnanimedega Rjazan ja Arzamass. Sõna moksa tundub olevat ühenduses venekeelse hüdronüümiga Moksa, ent moksad ise kutsuvad seda Oka lisajõge lihtsalt Jov 'jõgi'. Asuala Mordvalased elavad üsna laialipillutult kogu Kesk-Volgamaal ja Uraalis, aga ka Siberis, Kasahstanis ja mujal. Nende