kokkupõrge Rahvaväe ja landesveerlaste vahel. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks Landeswehri sõjaks. Sõja algetapil vallutasid sakslased Võnnu linna. Seejärel sõlmiti küll lääneriikide esindajate vahendusel relvarahu, kuid läbirääkimised jooksid ummikusse ning sakslased alustasid peagi uut pealetungi. Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga. Seejärel jälitas Rahvavägi taganevaid sakslasi kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide nõudel rahu: taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja. Landeswehri sõda tähistas eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutamise päeva (23. juuni) tähistatakse tänini võidupühana. Sõja lõpp 1919. a. lõpuks oli Punaarmee jõud raugenud ja Moskva nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920, mis on Eestis langenute mälestuspäev. 2
• Kritiseeris Trotski Jossif Stalini tegevust, oli ka tema tegevus nõukogude võimu algusaastatel suunatud kõigi meetodite ja võimalustega võimu säilitamisele ning vastaste hävitamisele. Punaarmee ülemana andis ta korralduse hävitada rindepiirkonnas asuvad kontrrevolutsioonilised valged ohvitserid, andis käsu nr 31, esimesed koonduslaagrid Nõukogude Venemaal ja paigaldada kõhklevate Punaarmee üksuste tagalasse nn tõkkeüksused, kes hukkasid taganevaid sõjaväelasi, ning korraldas ka taganenud sõjaväelaste seas avalikke hukkamisi, valides ülesrivistatud sõjaväelaste seast iga kümnenda isiku, kes hukati teistele hoiatuseks taganemise eest rindelt. Eksiil ja surm • 1929. aasta veebruaris saadeti Trotski laeval "Iljitš" maalt välja Türgisse, İstanbuli lähedale Büyükada saarele., 1933. aastal asus ta elama Prantsusmaale, kuid oli 1935. aasta juunis sunnitud sealt lahkuma ja läks Norrasse
siis tekkis Võnnu (Csis) linna lähedal kokkupõrge Rahvaväe ja landesveerlaste vahel. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks Landeswehri sõjaks. Sõja algetapil vallutasid sakslased Võnnu linna. Seejärel sõlmiti küll lääneriikide esindajate vahendusel relvarahu, kuid läbirääkimised jooksid ummikusse ning sakslased alustasid peagi uut pealetungi. Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga. Seejärel jälitas Rahvavägi taganevaid sakslasi kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide nõudel rahu: taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja. Landeswehri sõda tähistas eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutamise päeva (23. juuni) tähistatakse tänini võidupühana. 3.Vabadussõja lõpp 1919.aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat
Taevas valgenes 8 taspisi, kell oli saams juba 7-8 hommikul, vahetus pidi lõppema paari tunni eest aga kedagi polnud silmapiiril. Mõtlesime juba, et meid on sisse piiratud ning otsustasime omal nõul tagasi liikuda Kulgu sadama poole. Mitte ühtegi hingelist ei kohanud ega tulnud vastu kuigi ometigi pidid valvurid olema jõe jäädes valvepostil. Kohale jõudes Kulgu sadamasse oli pilt meile selge, venlane liikus meie poole. Paljud olid oma kohtade pealt lahkunud. Märkasime isegi taganevaid Kreenholmi töölisi. Nende pilgust võis lugeda ärevaid ja ähvardavaid meeleolusid, kartsime tulistamist selja tagant. Hakkasime kibekiirelt taganema, aga kogu pilt jääb vist igavesti meelde, tugev liikumiskeeris, kus tagant järjest peale suruti, ärritatud käsklused, selja taga aga põlev Narva, mis heitis oma põlemiskuma kaugele, vilkuvad raketid, suurtükki mürin ning teadmine, et vaenlane on vallutamas meie kodumaad." Õppursõduri V. Everi naljalugu V
täitmast, siis tekkis Võnnu (Csis) linna lähedal kokkupõrge Rahvaväe ja landesveerlaste vahel. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks Landeswehri sõjaks. Sõja algetapil vallutasid sakslased Võnnu linna. Seejärel sõlmiti küll lääneriikide esindajate vahendusel relvarahu, kuid läbirääkimised jooksid ummikusse ning sakslased alustasid peagi uut pealetungi. Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga. Seejärel jälitas Rahvavägi taganevaid sakslasi kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide nõudel rahu: taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja. Landeswehri sõda tähistas eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutamise päeva (23. juuni) tähistatakse tänini võidupühana. SÕJA LÕPETAMINE 1919.aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu
kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks (Landeswehri sõjaks) o Sõja algetapil vallutasid sakslased Võnnu linna o Seejärel sõlmiti lääneriikide esindajate vahendusel relvarahu, kuid läbirääkimised jooksid ummikusse ning sakslased alustasid peagi uut pealetungi o Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga seejärel jälitas Rahvavägi taganevaid sakslasi kuni Riiani, kus sõlmiti lääneriikide nõudel rahu : taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja Landeswehr'i sõda tähistas eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutamise päeva (23.juuni) tähistatakse tänini võidupühana. Sõja lõpetamine 1919 aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat
kokkupõrge Rahvaväe ja landesveerlaste vahel. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks Landeswehri sõjaks. Sõja algetapil vallutasid sakslased Võnnu linna. Seejärel sõlmiti küll lääneriikide esindajate vahendusel relvarahu, kuid läbirääkimised jooksid ummikusse ning sakslased alustasid peagi uut pealetungi. Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga. Seejärel jälitas Rahvavägi taganevaid sakslasi kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide nõudel rahu: taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja. Landeswehri sõda tähistas eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutamise päeva (23. juuni) tähistatakse tänini võidupühana. 1.4.4 Sõja lõpetamine 1919.aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat.
Juhiks määrati kindral Rüdiger v.Goltz Aprillis korraldati riigipööre, mille tulemusena kukutati K. Ulmanise valitsus Eesti väed olid tõrjunud enamlaste väed Lõuna-Eestist Põhja-Lätisse, siin kohtuti Landeswehriga Olulisemad lahingud Võnnu (Cesise) all Eestlaste sõjavaimustus 23.juunil marssisid Eesti väed Võnnu linna Taganevaid sakslasi jälitati Riiani Antanti survel sõlmiti 3. juulil vaherahu 48. 49. Sõja lõpp Sügisel 1919.a. sõdis Eesti vägi koos Judenitši valgekaartliku armeega Punaarmee vastu Petrogradi suunal Tagalas sõjatüdimus Suund rahuläbirääkimistele Detsembris ägedad lahingud Narva all
Osa pataljone oli hävinud peaaegu täiesti, need tuli täiendada ja taastada nende lahinguvõime. Idapoolse kaitsesektori nõrgenemise hinnaga toodi sealt ära kaks pataljoni ja paigutati rinde keskossa. Nendest pidid saama mobiilsed pataljonid, mida oli võimalik kiiresti ümber paigutada. Selleks varustati need veoautodega. Merelt toetas sakslaste taandumist oma kahuritulega raskeristleja ,,Prinz Eugen". Punaväed öösel taganevaid sakslasi ei rünnanud ja 21. novembri hommikuks kella kaheksaks olid kõik Saksa üksused taganenud MäebeTorgu Türju (Torkenhof) liinile (Melzer 1960, 8590). MäebeTorguTürju (Torkenhofi) kaitseliin (21.23. november) Kaitseliin oli jagatud kolme umbes rügemendisuuruse võitlusgrupi vahel. Idapoolset lõiku kaitses 386. grenaderirügement, mis oli tugevdatud kõikvõimalikest Sõrves olnud abiüksustest pärit sõduritega. Sektori kaitset juhtis ooberst Reuter
Rauddiviisi kaotused olid see- eest võrdlemisi suured. Saksa VI reservkorpuse õhuluure tõlgendas Roopa vallutamise kui Rauddiviisi peajõudude edasitungi Volmari peale. Sellest ajendatuna andis korpuse juht käsu alustada pealetungi ka Võnnu ümber asuval Landeswehril, mis algas 21. juuni varahommikul. Ägeda suurtüki- ja jalaväetule tõttu alustas Läti 2. Võnnu polk korratuses taanduma, mistõttu rindele jäi ohtlik avatud lõik. Seda ära kasutades edenesid taganevaid lätlasi jälitavad sakslased kiiresti Volmari suunas, jõudes Rauna ja Loode jaamani, kus võeti tule alla eestlaste kaks soomusrongi. Peagi saabus Loode jaama juurde soomusrongidele appi otse Valgast Kuperjanovi partisanide pataljon, mis astus kohe innukalt lahingusse. Õhtuks vallutati tagasi strateegilised positsioonid. Samal ajal üritas Rauddiviis hõivata Stalbe mõisa, mis avanuks tee Volmarini. Vägevas lahingus õnnestus Rahvaväel lisajõudude abiga sakslased tagasi hoida
annaabi.ee 
