Seen und das Meer. Weiss steht hier für den Schnee und die Freiheit des Landes. Schwarz ist der Fleiss und der Heimaterde. Nationales Symbols des Landes Der Nationalvogel ist die Rauchschwalbe. Die Nationalblume die Kornblume. Der Nationalstein der Kalkstein. Der Nationalfisch ist der Strömling. Natürliche Ressources Natürliche Ressources sind Ölschiefer, Torf, Phosporite, Lehm, Sand, Dolomit, Schlamm und Kalkstein. Es gibt schlamm in Tagalahe von Haapsalu. Suur Munamägi Im Süden des Landes befindet sich die höchste Erhebung, der Suur Munamägi. Der Berg liegt in der Region Võrumaa unweit des Dorfes Haanja im Südosten Estlands. Es ist mit 318 Metre Seehöhe. Seen und Flüsse Der Võhandu-Fluss ist der längste Fluss Estlands. Er ist 162 km lang. Der Peipussee ist ein zwischen Estland und Russland gelegenes Binnengewässer. Es gliedert sich in drei Teile. Die Inseln von Estland
den Schnee und die Freiheit des Landes. Schwarz ist der Fleiss und der Heimaterde. Nationales Symbols des Landes Der Nationalvogel ist die Rauchschwalbe. Die Nationalblume die Kornblume. Der Nationalstein der Kalkstein. Der Nationalfisch ist der Strömling. Natürliche Ressources Natürliche Ressources sind Ölschiefer, Torf, Phosporite, Lehm, Sand, Dolomit, Schlamm und Kalkstein. Es gibt schlamm in Tagalahe von Haapsalu. Seen und Flüsse Der Võhandu-Fluss ist der längste Fluss Estlands. Er ist 162 km lang. Der Peipussee ist ein zwischen Estland und Russland gelegenes Binnengewässer. Es gliedert sich in drei Teile. Die Inseln von Estland Vor der estnischen Ostseeküste liegen 1520 Inseln, von denen aber nur 19 bewohnt sind. Die grösste Inseln ist Saaremaa. Auf Saaremaa leben etwa 36 Einwohner. Suur Munamägi
Suuremaid ja väiksemaid imetajaid on täheldatud 25 liiki, sealhulgas ka ilves. Eriti arvukalt on saarel metssigu.Rikkalik on saare linnustik. Üldse on Vormsil kirja pandud 211 linnuliiki, kellest väärivad eraldi märkimist saarel pesitsevad merikotkad ja sookured. Siin tegutseb rabapistrik, kassikakk, hüüp, balti risla. Arvukalt on rukkirääku, keda mujal Euroopas kohtab harva. Vormsit läbivad kaks tähtsat lindude rändeteed: üks mis kulgeb üle Haapsalu Tagalahe ja Noarootsi poolsaare Väinamerd pidi üle Virtsu Liivi lahe suunas ja teine mis kulgeb Põõsaspea neemelt üle Vormsi põhjaranniku Tahkuna suunas. Kevadel ja sügisel väärib tähelepanu valgepõsk-laglede ning teiste metshanede läbiränne, sügisel muudavad sookured põllud halliks. LK- www.vormsi.ee ,
Näiteks: kolm sümfooniat I klaverikontserdi neli ooperit balleti "Luikede järv" - mis on praegu maailmas üks kuulsamaid ballette. klaveripalade tsükli "Aastaajad" 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma. Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust" , mis koosneb kolmest klaveripalast: "Lossivaremed" ,"Naljand" ja "Sõnadeta laul" Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas
Rahaprobleemide tõttu pidi Pjotr tööle hakkama, selleks ta andis ta eratunde. 1865. a. lõpetas Pjotr Iljits Tsaikovski konservatooriumi hõbemedaliga. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma". Samal ajal tegutses ta ka muusikakriitikuna. Tsaikovskile meeldis Haapsalu rahulik õhkkond ja kaunis loodus. Ta oli veetnud unustamatu suve Haapsalu aiamajakeses koos oma venna Modestiga, kus oli Tsaikovskil hea ja rahulik töötada. Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta sai rahulikult istuda ning päiksetõusu nautida. Pjotr külastas Eestit ka hiljem, kui ta viibis Sillamäel. Aastal 1891 oli ta veidi aega ka Tallinnas. 1870-ndatel aastatel hakkas Pjotr Iljits Tsaikovski kuulsus heliloojana kasvama, tema teoseid kanti ette Moskvas ja Peterburis. Moskva teatrite direktsioon tellis 1875. aastal Tsaikovskilt
balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi pöörduma. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma. Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust"
kolm sümfooniat, I klaverikontserdi, neli ooperit, balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi pöörduma. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma. Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust"
2 lõpetatud ja 3 lõpetamata ooperit (lõpetatud: "Boriss Godunov", "Hovanstsina") klaverisüit "Pildid näitusel" orkestripilt "Öö lagedal mäel" Tsaikovski seos Eestiga: Pjotr Tsaikovski veetis Haapsalus 1867. aasta suve. Ta oli tollal 27-aastane ja oma kuulsuse lävel. Haapsalus tegi ta tööd (peamiselt ooperi ,,Vojevood" kallal) ja käis varahommikuti jalutamas. Kivipink Tagalahe ääres asub piirkonnas, kus Tsaikovskile olevat meeldinud päikesetõusu imetleda. Piltlikult öeldes said Pjotr Tsaikovski ja eesti talutüdruk Mari kokku Haapsalu rannapromenaadi kivist pingil, kus nad istuvad teineteise embuses tänini. See on Tsaikovski pink, valminud 1940. aastal, ja sellesse on raiutud Tsaikovski 6. sümfoonia mõned fraasid, mis suur helilooja on laenanud eesti rahvalaulust ,,Kallis Mari".
kolm sümfooniat, I klaverikontserdi, neli ooperit, balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi pöörduma. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma. Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust" (Souvenir de
halliks. Rikkalik ja liigirohke on ka Vormsi ümbruse väikeste saarte linnustik. Siin on leidnud endale pesitsuspaigad arvukalt ranniku- ja veelinde. Eriti linnurikkad on Hullo lahe sared. Näiteks väikesel Sankeni rahul paikneb eesti üks suurimaid röövtiiru kolooniaid. 6 Kasutatud kirjandus U. Ratas. 1977. Vormsi. Tallinn: Valgus M. Sonn. 1999. Vormsi. Tallinn : Maalehe Raamat T. Talvi. Vormsi ja Haapsalu Tagalahe loodus. 2001. Kuressaare : G-Trükk Vormsi Web. http://www.vormsi.ee/saar/yld/loe%20loodusest.html (26.10.2010) Fotoretk. Läänemaa. http://fotoretk.ee/details.php?gid=130&pid=3214 (26.10.2010) Vormsi maastikukaitseala. http://vormsi.silma.ee/ (26.10.2010) Vikipeedia. Vormsi. http://et.wikipedia.org/wiki/Vormsi (27.10.2010) 7
1867. aasta kevadsuvel sitis Taikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi prduma. Vend Modesti kutsel sitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad risid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik ttada. Talle meeldis Haapsalu rahulik milj ja ilus loodus.Taikovski klastas Eesti veel ka aasta hiljem, kui ta viibis Sillamel. 1891. aastal oli ta veidi aega Tallinnas. Taikovski pink asub Tagalahe res mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta piksetusu imetles. Taikovski jtkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi Vojevood kirjutamist. Siin valmis Taikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal.See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tsiselt vtma. Murranguliseks sai Taikovski elus aasta 1877, kui nnetu abielu kutsus esile raske nrvivapustuse
Tsaikovski ja Haapsalu Tsaikovski tuli Haapslu raha puudusel oma venna Modestiga ja peatusid Davõdovite juures. Hiljem rahaprobleemid lahenesid ning nad üürisid aiamajakeses kaks tuba. Tal oli Haapsalus hea, rahulik ja meeldiv töötada. Lõpetas siin oma esimese suurteose "Vojevood". Ta puhkas ja töötas siin kavapäraselt, eriti viljakad olid talle hommikutunnid. Talle meeldis ka väga jalutamas käia ning kõige rohkem jalutas Tagalahe mere ääres. Tema mälestuseks pandi sinna mere äärde Tsaikovski pink(joonis 2) ja legendi järgi oli see helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Kindlasti viisid helilooja jalutuskäigud ka Suurele Promenaadile(joonis 3). Venna sõnul jättis Haapsalu talle mitmeid meeldivaid mälestusi. Suve Haapsalust jääb meenutama instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust". Joonis 2. Joonis 3.
5) Krusenstern-....kiltsis suri ,viimane meesterahvas kes maeti toomkirikusse.naine on viimane inimene kes maeti toomkirikusse sest oli komme et naine maetakse oma mehe kõrvale. Maadeavastaja 6) Carl Abraham Hunnius-turismiedendaja 19 saj l ,tema ehitas I kuurorti Haapsallu. (Teaduslik ja teadlik lähenemine meremudale kui ravivahendile samuti ülevenemaalise kuulsusega kuurordi tekkimine Haapsallu on seotud meditsiinidoktor Carl Abraham Hunnius.) 1845 tekkis teine Tagalahe ääres märksa suurem ja mugavam mudaravila mis oli euroopas parim koht. 7) Wiedemann-keeleteadlane eesti keele arendaja haapsalust pärit ,ta kogus eesti vanasõnu ja seal oli ka eesti mängud sees ,,Aus dem inneren un äusseren Leben der Ehsten,, 8) Georg Julios von Shultz-Bertram arst,luuletaja ,kirjamees sai tuntuks programmilise üleskutsega anda rahvale eepos ning koos sellega ajalugu. 9) Siegfried von Vegesack-baltisaksa päritolu saksa kirjanik ja tõlkija Teoseid: Balti tragöödia.
9 · Mõisad, linnused säilitada, korda teha (Matsalu mõis,Ungru loss, Lihula linnus), · Puisniitude säilitamine ja hooldamine · Matsalu rahvusparki on kasutatud palju matkaradade võrgustikuna, teid tuleks regulaarselt hooldata ning ka reguleerida turismide hulka looduse säilimise puhul Joonis 12. Kukeranna paljand 7.2 Loodusressursid ja nende kasutuspotensiaal · Ravimuda paiknemine: Tõhela järv ja Tagalahe (settinud sinakashall meremuda- kasutatakse liigesehaiguste raviks) Ravimuda asutused · Erakordne loodus, pinnavormid turistidele ja uurijatele huvitav · Unikaalne koht linnuliikide uurimiseks · Roog materjal näiteks katuste ehitamiseks · Piirkonnal asetsevad ka head põllud põllumajandamiseks Kullamaa 8. Kultuur · Rannarootslaste asutused rannikualadel ning tihe asutus Vormsil ja Pakril.
balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi pöörduma. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma. Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust"
Seekord planeeriti Kuramaalt Ventspilsi lähedalt lähtuv dessant maandada Kuressaare ja Salme vahelisse rannalõiku. Tugevdatud rügemendi suurune väekoondis pidanuks Saaremaa vallutama. I maailmasõja kogemusi arvestas ka Punaarmee: Lääne-Eesti saartel asusid suured väekoondised. Alates 1939. aastast olid Nõukogude väed esmajärjekorras välja ehitanud rannakaitse suurtükipositsioone Saare- ja Hiiumaa lääne ja põhjarannikul. Tagalahe läänekaldal Undva küla juurde oli üles seatud üks 130 mm nelja suurtükiga patarei, Tagalahe idaküljele Ninase poolsaarele neljasuurtükiline 180 mm patarei. Erinevalt Sõrve patareist ei olnud sellel maa-aluseid betoonehitisi ega soomustorne; Ninase patareis olid maapinnale toetatud alustel kerge soomusega pooltornides üksiksuurtükid. Orissaarest lääne poole Taaliku sadama juurde Pulli pangale paigutati nelja 100 mm suurtükiga patarei. Lisaks paiknes Lääne- ja Kesk-Eestis 16
annaabi.ee 
