Kuigi inimkonna võib jagada paljudeks rühmadeks, ei saa selle juures unustada, et tegelikult kajastab iga jaotus väikesi erinevusi. Bioloogia seisukohalt kuuluvad kõik inimesed ühte liiki - on h o m o s a p i e n s `id. 6 Holokaust Holokausti õuduste ilmsiks saamise järel tõstatati küsimus: kuidas võis küll see juhtuda? Sokeeriv vastus seisneb selles, et holokaustiga kulmineerus sajanditepikkune vihkamine ja julm tagakius, mis leidis sageli inspiratsiooni kristlikust teoloogiast. Kui pidada silmas jõledusi, mida on juutidele Kristuse nimel peaaegu kogu kristluse 2000-aastase ajaloo vältel tehtud, siis kuidas me saame pühitseda uue aastatuhande algust, väljendamata kõigepealt sügavat kurbust mineviku sündmuste pärast ja omamata seejuures meeleparanduse vaimu?! Oma ebakristliku suhtumise ja käitumisega oleme toonud häbi Jeesuse nimele, tehes selle vastumeelseks Tema enda rahva juutide jaoks .....
väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina. Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb. Teise sajandi keskel oli kõikides rooma osades kristlike kogudusi. Rooma riigi võimude ja elanikkonna poolt nähti kristluses ohtliku sekti, kes on riigivõimu vastu, kes ei tunnista sellist ük korraldust. Kristlased olid süstemaatiliselt tagakiusatav usk. Tagakius tähendas seda, et inimesed, kes olid kristlased, kes lasid end ristida tähendas seda, et kirjutasid endale ja oma perele surma nuhtluse alla. Kristlasi süüdistati ateismis- nad ei tunnistanud antiikseid jumalaid, jumal oli nähtamatu ja ei saa kujutada. Kristlaste kooskäimised olid salajased ja siis hakkasid müüdid tulema, et salariitused, kus süüakse lapsi ja nii. Lapsesöömise idee tuleb armulaua ideest, sest öeldakse, et seal mingi kristuse veri ja nii
...................................................................... 34 ......................................................................................................................................34 2 SISSEJUHATUS Me puutume kokku konfliktidega iga päev oma elus. Eriarvamused, arusaamatused, tülid lähedaste inimestega. Pinged, sallimatus ja tagakius töökohal. Kõik selle võib paigutada mõiste ´´konflikt`` alla. Samas aga on konfliktil ka positiivne pool. Need tülid ja arusaamatused ehk vastasseisud aitavad sageli iseendas ja teistes inimestes selgusele jõuda. Konflikti käigus tekkinud pinged panevad inimesi otsima lahendusi, mille peale ei oleks ehk ilma konfliktita tulnudki. Konfliktidega kokkupuutumisel tekib alati küsimus, et kuidas seda lahendada, mis on selle valdkonna keerulisem osa.
Kokkuvõte.........................................................................................................................31 Kasutatud kirjandus............................................................................................................33 2 SISSEJUHATUS Konfliktid teiste inimestega on osa meie igapäevaelust. Eriarvamused, arusaamatused ja tülid lähedaste inimestega, pinged, sallimatus ja isegi tagakius töökohal, vaen parteide vahel ning lepitamatus riikide ja kultuuride vahel. Kõik see mahub konflikti mõiste alla. Samas on konfliktil ka positiivne pool. Vastasseisud aitavad meid sageli iseendas ja teistes inimestes selgusele jõuda. Konflikti käigus tekkinud pinged sunnivad meid otsima lahendusi, mille peale me muidu ehk polekski tulnud. Seega taandub konflikt meie jaoks just sellele, kuidas me konflikti suhtume.
kirkulooga, tema suurimaks panuseks on see, et ta on kristluse ajalukku toonud helleniseerumise mõiste. Tema pidas koguarvuks aastal 100 umbes 7000 inimest. Edward Gibboni raamat Rooma riigist. ??? EI KUULANUD Juba varakristlikust ajast on esile toodud märtrite roll. Ajalooline tõde on kaheldav, kuid oluline on retoorika – märtrid on ju jäänud surmani usule kindlaks. Ajalooliselt kaheldav, sest tegelikult ei tapetud väga palju kristlasi roomlaste poolt. Kõige suurem tagakius oli keiser Diocletianuse ajal. Selle tagakiusu ajal suri idapool u 2500-3000 kristlast, läänes umbes 500 kristlast. Samal ajal oli ju kristlaste kogupopulatsioon 6 000 000 inimest. Hilisema kiriku jaoks oli see aga oluline, sest veenas kristlasi, sest olid olemas ka varakristlikud märtrid. Lisaks eristas see neid teistest gruppidest – oldi valmis vaadete eest surema. Teine põhjus oli imeteod ja misjonitöö. Tuleb teadvustada, et peale Pauluse generatsiooni
see kohale palju juurteta inimesi, kes tahtsid tunda osadustunnet teiste inimestega. Kristlaste tagakiusamise puhul on oluline märkida, et see ei toimunud pidevalt, vaid kampaaniatena. Enamasti kiusati taga kristlasi impeeriumi läänepoolses osas, idapoolne osa sai tagakiusu vähem tunda. Tagakiusamiste traditsiooni algatas 64. aastal keiser Nero, kristlaste tagakiusajatena jäid ajalukku ka keisrid Domitianus, Trajanus, Commodus. Viimane julm ja laialdane tagakius leidis aset 4. sajandi alguses keiser Diocletianuse käsul. 3. Varakristlik õpetus ja vaimuliku ameti kujunemine (13 sajand). Kristliku kaanoni kujunemine. Monarhistlik (piiskoplik) ja karismaatiline amet. Kristlik gnoosis. Markion ja montanism. Kristliku kaanoni kujunemine on võtnud sadu aastaid, kui mitte aastatuhandeid. Esimese sajandi kristlased ei pidanud vajalikuks Jeesuse isikuga seonduvat üles kirjutada, sest kohe pidi saabuma maailma lõpp
Kreeka eeskujul võeti kasutusele 3 sõrmega ristimärgi tegemine. See mitme sõrmega risti ette lüüa, kes aksepteerib neid reforme ning kes mitte. Väga oluline osa ühiskonnast seda reformi vastu ei võtnud- tulemuseks RASKOL (lõhe). Ühel pool juhtiv vaimulikkond ning kuulekam ja haritum rahvas kes läksid uuendustega kaasa ning teisel pool need kes ei läinud (lihtrahvas ja mõned vaimulikud). Küsimus juba riiklikul tasandil. Algab vanausuliste massiivne tagakius. Kes polnud nõus, need pagesid (Põhja-Vm , Siberisse, Rootsi aladele, Peipsi äärde). Ka Latgale Vene vanausuliste asustus, lõunasse kasakate juurde Doni äärde. Vanausulised ise jagunevad mitmesse suunda ja voolu. Tähtsaks saab kõigest vanast kinni hoidmine. Traditsioonilistes vanausuliste majades külaliste jaoks eraldi nõud, nt ise ei tohi ka vett võtta kellegile külla minnes (visatakse ära)- kultusliku puhtuse hoidmine (,,oleme viimased ja ainsad kes saavad lunastatud)
islami ja koraani teemal, et "kas olen koraani läbi lugenud". Vastus on: "ei ole". Locke tundis kindlasti väga põhjalikult piibli teksti. 70 4. kiri sallivusest A Fourth Letter for Toleration (alustas 1704) Locke'i seisukohad 1. Tõeline religioon. Koosneb "meele seesmisest veendumusest", (riigivõim tegeleb vaid välisega) Tagakius suudab luua vaid välise kohandumise, samal ajal kui "vaid usk, ja seesmine siirus, teevad meid Jumalale vastuvõetavateks". "Ma võin saada rikkaks kunsti läbi, mida ma ei naudi; ma võin saada mõnest haigusest terveks ravimi läbi, millesse ma ei usu; kuid ma ei saa saada lunastatud religiooni läbi, mida ma ei usalda, ja jumalateenistuse läbi, mida ma põlgan." "Nende sallimine, kes erinevad teistest usuasjades, on niivõrd kooskõlas Jeesuse Kristuse
annaabi.ee 
