Umbes 2000 m kõrgusel merest algab mägimaastik. Igilumi ja liustikud algavad enamasti umbes 2800...3000 m kõrgusel. Kaguküljel kasvavad pöök, tamm, vaher, valgepöök ja saar. Pöögimetsad domineerivad enamasti kõrgematel aladel. Edelakülje madalamatel aladel on esindatud pukspuu, tamm, kask, valgepöök, kastan ja jalakas, kõrgematel aladel okaspuu ja segametsad (kuusk, nulg ja pöök). Lõunakülje mägitsoon ulatub kuni 2800 m kõrgusele merepinnast. TagaKaukaasia lääneosas asuvad Kolhethi madalik ja Surami ehk Lihhi ahelik, idaosas KuraAraksi madalik ning lõunasse jääb Väike Kaukasus ja Armeenia mägismaa kirdeosa. Taimestik on väga külluslik ja mitmekülgne. Õistaimede liike on üle 4500. Seal on nii jäänuktaimi kui ka sellele piirkonnale omaseid taimi (dioskeria, pontose ja kaukaasia rododendron, pukspuu, diospüür jt.). Metsad katavad üle kolmandiku territooriumist. Sealne loomastik on väga rikkalik ning liigirikas (enam kui 100
mingit kindlat arvamust Kommunistlik Venemaa VSDTP (bolsevike) Venemaa sotsiaaldemokraatlik tööliste partei. Juhiks oli Vladimir Lenin. 24. 26. oktoober 1917 korraldasid bolsevikud relvastatud riigipöörde. Moodustati valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks. 1922. a moodustati NSV Liit ( Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ). Sellesse ühendati Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia liiduvabariigid. 1918 1920 a toimus Venemaal kodusõda. 1924. a Lenin suri. 1924 1953 a oli riigi juhiks Jossif Stalin. 20ndate aastate lõpust algas NSV Liidus taas uus majanduspoliitika (NEP), mille käigus toimus: · Indrustrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine ja plaanimajanduse kasutamine · Kollektiviseerimine talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajapidamisteks kolhoosideks Fasistlik Itaalia
1863. aastal anti välja passi korralduse seadus- tagas talupoegadele täieliku liikumisvabaduse. Realselt selleks, et liikuda oli vaja välja võtta pass. See tõi kaasa väljarände liikumise (maad oli vähe). Osasid sundis välja rändama siinsed kõrged maamüügi hinnad. Uued talupojad said alguses maksuvabastuse uues elupaigas. Vene tsaaririik oli huvitatud nt Krimmi, Tagakaukaasia ja Siberi koloniseerimiseks (sinna rajati Eesti külad). Asuti ümber nii Peterburi, Pihkva kui ka Vaikse ookeani äärde. 19. sajandi lõpul kui viidi läbi 1. Rahvaloendus, elas väljaspool Eestit 100000 eestlast. 1866. anti välja vallaseadus- vald vabastati mõisniku kontrolli alt. Valla täiskogu- vallapiires elavad taluperemehed (üks kõik kas rendi või pärisperemehed) ja üks mees iga kümne maata mehe kohta. Valla täiskogu valis vallavolikogu
Rahvarinne püsis kaks aastat (19361938). Stabiliseeris Prantsusmaa poliitilist olukorda. NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, sinna kogunesid maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematud . Juhtis Adolf Hiltler. Hitlerist sai Saksamaa diktaator. SS- Hitleri võimu tugisambaks oli SS, mida juhtis Hitleri lähim kaastööline H.Himmler. Gestapo- Riiklik salapolitsei. SS'i alus. NSVL- 1922.a ühendati Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. NEP- 1921.a uus majanduspoliitika (Novaja Ekonomitseskaja Politika) isikukultus- Stalini võimuletulekuga järgnes tema lõputu ülistamine. industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine viisaastak- kulak- jõukas talupoeg. GULAG- Ülemaailmne Sunnitöölaagrite Süsteem.Siberis surid paljud
1. Mõisted. NSVL Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik
2. Talurahva liikumine nõudsid maa jagamist selle harijatele ja maksude alandamist. Huve väljendas sotsialistide revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused. 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks, kui rahvas (~140,000) kogunes Talvepalee ette, et tsaari paluda korraldas too neile hoopis Verise Pühapäeva, ~1000 tapetut. Selline tegu vallandas protestiaktsioonid üle kogu maa, ka soomuslaeval "Potjomkin". Nüüd lubati sisemin
NSDAP- Führer- ,,Mein Kampf"- Propaganda- Natside reformid- SS- Gestapo- 4. Kommunistlik diktatuur Venemaal. 1922 NSVL loomine- 1918.a kevadest alates kehtis Venemaal üheparteisüsteem, kõik teised parteid peale kommunistliku olid keelatud. Kommunistide võimuala laienedes kuulutati lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile välja Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja TagaKaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik. 1922.aastal ühendati need Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile. Kommunistide reformid- 1921 NEP- Olulist osa majanduse stabiliseerimisel etendas rahareform, mis taastas raha väärtuse
2. Talurahva liikumine nõudsid maa jagamist selle harijatele ja maksude alandamist. Huve väljendas sotsialistide revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused. 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks, kui rahvas (~140,000) kogunes Talvepalee ette, et tsaari paluda korraldas too neile hoopis Verise Pühapäeva, ~1000 tapetut. Selline tegu vallandas protestiaktsioonid üle kogu maa, ka soomuslaeval "Potjomkin". Nüüd lubati sisemin
1905 aasta talupoegade mäss viis suuremahuliste reformideni, mis leevendas tol hetkel pingeid. Samal ajal sai domineerivaks poliitiliseks jõuks marksistlik sotsiaaldemokraatlik partei. Revolutsioonilise liikumise etteotsa asus Gruusias Josif Stalin (. Josef Vissarionovich Djugashvili). 1917 aasta Vene revolutsiooni käigus puhkes kodusõda Venemaal,mida ära kasutades Gruusia kuulutas end Demokraatlikuks Gruusia Vabariigiks. 1921 vallutas Punarmee uuesti Gruusia. 1922 loodi Tagakaukaasia NSV, mis hõlmas Armeeniat, Aserbaidzaani ja Gruusiat (sealhulgas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia). 1936 saadeti viimane moodustis laiali ning Gruusiast sai Gruusia NSV. Ka kuni 1990 aastani veedeti Vene võimu valduses elades üle II maailmaailmasõja ja korruptiivsed ajad. Kommunistlik valitsus aga ei sobinud grusiinidele ja seoses edukate streikide ja demonstratsioonidega viidi läbi 1990 avatud, mitmepoolne ja demokraatlik parlamendi valimine. Võitnud koalitsioon korraldas
..). See muutu praktiliselt iseseisvaks organiks ning tuli NKVD juurest ära. OGPU juhid: 1922-1926 Dzerzinski 1926-1934 Menzinski 1934-1936 Jagoda 1936-1938 Jezov 1938-1953 Laventi Beria 1924-1925 Sõjaväe reform. Frunze viis seda läbi. Sõdurite arvu vähendati 600'000-le. Loodi sõjalise väljaõppega miilitsa üksused. Loodi ääremaadesse rahvusväeosad. 30.12.1922 Nõukogude Liidu moodustamine. Tähtsaim reform. Algselt oli Nõukogude Venemaal liiduvabariike 4: Vene NFSV, Valgevene NSV, Tagakaukaasia konföderatsioon (Gruuisa, Armeenia, Azerbaitsaan), Ukraina NSV. Lenin tahtis moodustada föderatsiooni, Stalin aga konföderatsiooni. Peale jäi Staalini tahtmine. 49 1922 - Venemaa Kommunistliku Partei Keskkomite peasekretäriks sai Jossif Vissarjonovits Zugasvili "Stalin." 4.8.3 NÕUKOGUDE LIIDU VÄLISPOLIITIKA 1920NDATEL Kahepalgeline ehk dualistlik: NEP nõudis, et NLil oleksid rahumeelsed kaubandus suhted teiste riikidega.
annaabi.ee 
