4. Miili on haige ja hoiab tuikununa oma last. Leena ja perenaine aitavad teda. Miili sureb, ta tahtis kodukiriku alla saada. Lapse tahtis ta perele anda. Peeter ei tohtinud sellest teada. VM ei aksepteeri. Leena aksepteerib Miili lapse ja lubab teda kasvatada. Miili suri ära. Haudvaikus. 5. Perenaine süüdistab VM Miili surmas. Tekib tüli ahnusest. VM paitab oma kaukat ja sõnab, et see on Mogri Märdi jumal. Maja põleb, VM ei saa jalgu alla, NM aitab. Töömehed tõttasid appi. NM läheb tagakambrisse raha päästma. Piirituspudel tegi pauku. NM hukkus ja VM on hullumise äärel. Viies vaatus 1. VM juba vana ja hall, mängib kepiga ja räägib limukaga. Marjapuu läheneb ja küsib miks ta siin. VM käis haual lapsi vaatamas aga sõnab, et tal pole lapsi. VM ei tunne Marjapuud ära ja mängib limukaga edasi aga lõpuks tundis ta ära. 2. Esimene naine teisele sõnab, et VM hulluks läinud. Naine lausub, et jumal vihane aga Märt ei
Jõudnud neiu juurde, andis isamees vastu tulnud koerale vorsti ja läks sisse, peigmees jäi välja ootama. Isamees teatas, kord sisse jõudnud, et otsib kaduma läinud lindu tavaliselt kana. Vahel otsiti ka mullikat või vasikat. Tavaliselt, kui kosjatulekut oodati, oli isamehel vastas hambamees, kes sama hea jutuga oli. Räägiti siis kadunud linnukesest ja hakati teda otsima. Lõpuks ajas hambamees siis koera tagakambrisse ja too tõi sealt välja ühe linnukese teise järel, kuni siis viimaks kositav välja toodi ja isamees tema otsitavaks tunnistas. Seejärel avati kosjaviinad kui seda kohe ei joodud, läks pruut kiiresti vanaks. Lauale toodi liha, leiba ja piima kindlasti ka kanamune. Pärast sööki hakati jagama kinke, mis kosilasel kaasas oli. Tihti kingiti pruudile rätik, põll või nuga, hiljem ka sõrmus. Pruudi ema sai tanu või põlle, isa piibu või mütsi. Õed-vennad said jälle rätikuid
karsklusseltsi asutada; rehepeksugarnituuri masinist = lugupidamine; tõmbab piipu, piip on ilus, kuid pigitunud, ei võta tuld sisse; arvab, et inimesel peab elus paar pisikest rõõmu olema; võidunud soni peas, tumedad hallinevad korralikult pügatud vurrud tugeva nina all; pole enam noor; süda kripeldab alati enne masina käimapanekut, tunneb isegi ilma pärast muret = hell sisetunne; pole kes teab mis patrioot; sõbralik; oma küla tehniline haritlane; tagakambrisse kaetakse talle linaga laud, perenaised kõnelevad lugupidavalt, rääkimata peremeestest; üks selle kandi tähtsaimatest ja lugupeetavamatest meestest koos Mats Aniluigega; Taavet Aniluik noorim poegadest; vibalik; isa ei pea teda piisavalt vääriliseks nii tähtsat kirja lahti tegema; 17; ajab karjatüdrukut (Roosit) taga; alles kevadel ära leeritarus varss mis varss; Kohusetunne on inimestes varjul nagu idanemisvõimeline tuum pähklis.
uusi tööpäevi, et juhtumit unustada. Ja tööpäevad tulidki, sest Tuisu Jüri korraldas talgud laevapuude kokkuvedamiseks. Talgulisi tuli palju ja hobuseid üle kahekümne. Pärast pakuti talgusuppi (herned, klimbid ja lambaliha). Õhtul mängis Kustas pilli ja kõik tantsisid. Ta läks Tooni käest küsima, ega lärm teda ja last ei sega ja kutsus teda ka tantsima, kuid Tooni ei tulnud. Külalised lahkusid alles hilisööl. Kui kõik olid läinud, kutsus Jüri Kustase tagakambrisse ja rääkis, et ta peaks endale naise võtma ja mitte teiste abielunaistega jändama (selge vihje Hildele) ja et see vaigistaks ka külajutud. Siis pani ema Kustasele Võrkele viimiseks kaasa pool sepikut ja teel Võrkele mõtles Kustas, et ta peab Hildega tõsiselt rääkima, et ta ei saa teda Võrkele tuua. Ka Hilde arvamus rasedusest osutus valeks, niiet kohustusi Kustasel polnud. Küünlakuus mindi jälle hülgejääle. Seekord tuli Kustasele jahikaaslaseks lisaks Kalamaja Priidula ja
pane koerad kale'eie, hurdad ümber rõnga'eie, küüned kütkesse vajuta! Sellega ühel ajal. PEREMEES (kargab üles, toob püssi ja tõmbab ukse lahti. Torm ja tuisk tungivad tuppa ja üle läve kargab LAPS, niisugune, kuidas Jaanus kirjeldanud. Huntide kirglik ulumine kõlab tema kännul). Mis see siis on? (Nagu tahtmatult tõmbab ta ukse lapse järel paugutades kinni. Huntide kisa kajab kaugemale ära.) MANN (jookseb karjudes tagakambrisse). Hunt! Hunt! Kõikide ehmunud silmad on lapse peal kinni, see ise on kohkunult, tulevalgusest pimestatud silmadega keset tuba seisma jäänud. JAANUS {kõigepealt toibudes). See on tema laps! PERENAINE. Püha jumal! See ka inimeseloom! Sel ka hingekene sees! Kõik kogunevad lapse ümber, see vaatab suurte silmadega ühe otsast teise otsa. Mann piilub aralt ukse vahelt ja vanaema kobab lähemale. PEREMEES {on püssi ära pannud ja lapse ette astunud). Kas sa huntide käes
ilukäterättidega käterätinagid jpm. Seinu kaunistati, eriti tagakambris ja saalis, raamitud perekonnafotodega, õlitrükipiltidega ning klaasile maalitud vaimuliku või ilmalikuga sisuga sententsidega. 19.saj lõpu poole tulid pitsidega kaunistatud linad, päevatekid, pajapüürid. Põrandale pandi põrandariie, akende ette riputati kardinad. Lauad ja kummutid kaeti pitslinaga, seati lillevaade, küünlajalgu jne. Kõik uuendused jõudsid tagakambrisse, hiljem ka teistesse ruumidesse. Akendel hakati kasvatama ka toalilli. 4.SÖÖGID JA JOOGID Pärast maaviljeluse keskseks elatusalaks kujunemist moodustasid põhilise osa toidust paljude sajandite vältel mitmesugused teraviljatoidud, mida tehti eelkõige jahust, keeduseid ka tangudest, s.o tükkideks purustatud teri. Algselt valmistati nii jahu kui tangud kahest pealistikusest kivikettast koosneva käsikiviga, mille ringiajamine oli valdavalt naiste töö
laste emaks ja perenaiseks, Mari oli tõrjuv, suutis jutu mujale viia pärides kõrtsis toimunu kohta - Andres tunnistas Marile, et oli ise see, kes viis naabrimehe oma rukkisse, ka rääkis ta neiule, et Juss oli see, kes teda tol ööl jalga pussitas - Andres tahtis, et Mari ikka tema perenaiseks hakkas ja et nad koos lapsed üles kasvataks, Mari lastest saaks ka perelapsed, Andres võttis neiu sülle ja viis tagakambrisse - Mari käis järgmisel pühapäeval Jussi haual ja luges 3 issameiet ning sai siis veidi rahu - Lõpuks otsustas Andresega õpetaja juurde minna (abielluda) XXII - kirikuõpetaja noomis Andrest ja Mari, et nad on patused, mees joob ja laaberdab kõrtsis, naine aga lesk, kes enne abielu juba maganud uuega - Lõpuks õpetaja andis armu ja lasi neil siiski abielluda, kuna oli tulemas laps ja kirikuõpetaja et tahtnud et laps peaks kannatama vanemate pattude pärast
XXI Mari jäi rasedaks -Mari ootas peremeest koju, magas sellepärast isegi tooli peal. Nad panid hobusele süüa ja asjad valmis ning hakkasid juttu ajama. Andres rääkis tõsiselt et tahaks et Mari talle naiseks tuleks. Naine ei tahtnud talle vastata ja viis jututeema kohe kohtuasjale. Andres rääkis talle mis toimus ja siis ka selle et Juss haavas teda see kord kui tal jalg verine oli. Peremees ütles et naise lapsed saavad ka siis perelasteks. Nad läksid peale jutuajamist koos tagakambrisse ... . mõne aja möödudes teatas naine Andresele et ta on rase. XXII Pulmad Andres ja Mari läksid õpetaja juurde. Nende üllatuseks teadis õpetaja kõike mis nende vahel oli toimunud ja kuidas lood Eesperes on. Ta süüdistas neid nagu oleks neil südamed mustad ja valetaks- mitte otse aga midagi sellist. Andres sai teada, et saunanaine oli kirikus iga pühapäev rääkimas käinud mida keegi teeb või on teinud- midagi head see ei olnud
Andres rääkis talle mis toimus ja siis ka selle et Juss haavas teda see kord kui tal jalg verine oli. Rääkis ka et kui mees poleks komistanud oleks ta surnud arvatavasti olnud. Mari mõtles hetkeks isegi et nii oleks võinudki minna siis oleks asjad teisiti- järgmisel hetkel oli ta aga rahul et asjad nii läksid. Peremees ütles et naise lapsed saavad ka siis perelasteks ja kõigil oleks võrdsed õigused ja neid koheldakse samamoodi kui tema omi. Nad läksid peale jutuajamist koos tagakambrisse ... . mõne aja möödudes teatas naine Andresele et ta on rase. XXII Pulmad Andres ja Mari läksid õpetaja juurde. Nende üllatuseks teadis õpetaja kõike mis nende vahel oli toimunud ja kuidas lood Eesperes on. Ta süüdistas neid nagu oleks neil südamed mustad ja valetaks- mitte otse aga midagi sellist. Mari nuttis koguaeg kirikus olgugi et teadis et tal midagi eriti hingel pole. Nad püüdsid õpetajale selgeks teha et Jussi elu ajal ei olnud nad koos ega teinud pattu. Andres
Andres rääkis talle mis toimus ja siis ka selle et Juss haavas teda see kord kui tal jalg verine oli. Rääkis ka et kui mees poleks komistanud oleks ta surnud arvatavasti olnud. Mari mõtles hetkeks isegi et nii oleks võinudki minna siis oleks asjad teisiti- järgmisel hetkel oli ta aga rahul et asjad nii läksid. Peremees ütles et naise lapsed saavad ka siis perelasteks ja kõigil oleks võrdsed õigused ja neid koheldakse samamoodi kui tema omi. Nad läksid peale jutuajamist koos tagakambrisse ... . mõne aja möödudes teatas naine Andresele et ta on rase. XXII Pulmad – Andres ja Mari läksid õpetaja juurde. Nende üllatuseks teadis õpetaja kõike mis nende vahel oli toimunud ja kuidas lood Eesperes on. Ta süüdistas neid nagu oleks neil südamed mustad ja valetaks- mitte otse aga midagi sellist. Mari nuttis koguaeg kirikus olgugi et teadis et tal midagi eriti hingel pole. Nad püüdsid õpetajale selgeks teha et Jussi elu ajal ei olnud nad koos ega teinud pattu. Andres sai
Kui jõuti oma välja alla, siis peeti hobused kinni, võeti kellad pealt ära ja Oru Joosep pistis nad oma rekke õlgede alla. Väiksematel lastel aga kästi suu pidada, et isa kelladest ei kuuleks. Kui kirikulised tuppa astusid kuulsid nad Mari ja vana Andrese käest, mis siin vahepeal oli juhtunud. Et Tagapere koer Valtu oli nende tuppa saanud (vorstilõhna peale) ja Andres ja Mari ajasid pool õhtut koera toast välja. See oli tuuseldanud Andrese malaka eest tagakambrisse, üle asemete, üle laua ja jumalakirja peale käpajäljed teinud, siis oli Andres teda vihaga veetünnis kastnud kuni koera lõpuks välja said. Suur tähtis sündmus oli verivorsti söömine omatehtud tikkudega. Samuti võis jõuluõhtul kõhu vorsti ja seapekki nii täis süüa, et enam ei mahtunud ja siis õlgelel pikutada kuni uni peale tuli. Esimesel jõulupühal ei tohtinud tulla ühtegi külalist. Alles teisel pühal oli külalisi oodata ja siis võis ka õlgedel möllama hakata
annaabi.ee 
