ka Suureks Karuks, mis on ladina keeles Ursa Major. Eesti rahvaastronoomias nimetati Suure Vankri tähtkuju koos Miitsariga Peedu Vankriks, kus tähti kujutleti peremehe (Peedu), härja, vehmri, nelja ratta ja hundina (Miitsari täht). Legend räägib, et vanasti läinud talumees Peedu vankriga ja selle ette rakendatud härjaga läbi metsa. Metsast kargas välja hunt, kes tahtis härga ära süüa. Vanadel eestlastel oli töö nii au sees, et ka hunt ei tohtinud härga maha murda. Taevataat tõstis talumehe koos vankri ja härjaga hoiatuseks taevasse ning pani hundi härja kõrvale rakmeisse. Hunt ei tahtnud koormat vedada ja hakkas metsa poole kiskuma, mistõttu on tähtkujus härg peremehe ja aisa ühendusjoonelt kõrvale tõmmatud.
SÕPRUS Ammustest aegadest ette on nähtud: kui Päike on taevas, siis kustuvad Tähed Ent ometi küsimärk tekkind mu pähe, mis tegi nii taevataat, kas valgust liig palju? Ma otsima vastuseid rännates läksin, täis tundmata lootuseid, nooruse äikest. Ma rändasin kaua, ent vastust ei saand ma leida ka hauast kus sõbrand on läind. Nüüd vanana raugana alles ma tean, et vastust ei leitama rahvas veel pea See saladus ongi, mis sütitab tuld ja edasi viibki me täitmata und. On asju, mis olid, on olnud ja jäävad nüüd saladussoiku, kui sajangi peale... Ma otsisin kindlust,
Kanast sirgus kaunis neitsi Salme ja tedremunast Linda. Neidudel hakkasid käima kosilased. Kuuendana tuli Kalev viiekümnel hobusel, kuuekümne kutsariga, ise uhke täku seljas. Kalev ja Linda pidasid lõpuks pulmad. Kalev ütles enne oma surma, et Lindale sünnib viimane poeg pärast Kalevi surma ning temast saab samaväärne mees. Kalevipoeg oli juba sündides vägev. Noorikueas oli tal veel rohkem jõudu. Kui Kalevi pojad jahis olid, röövis soome tuuslar Linda, taevataat Uku päästis ta. Linda muutus kiviks. Kui pojad koju jõudsid hakkasid nad ema otsima. Pojad ei teadnud ema saatusest. Kalevipoeg hakkas Soome ujuma, kuid jõudis hoopis Saaremaale. Ta kuulis saarepiiga ilusat laulu ja armus temasse. Saarepiiga kukkus ehmudes vette ja muutus tammeks. Piiga ema ja isa viisid tamme koju, kus see sirgus suureks. Kalevipoeg ujus edasi Soome, et päästa oma ema varga käest. Ta maksis tuuslarile kätte. Sai teada ema tegeliku saatuse.
lahkumine" 13. Mütoloogia - ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogiat on peetud teaduse eelkäijaks. Erinevalt teadusest ei pea mütoloogia olema seesmiselt loogiline ega rangelt kontrollitav. Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt. 14. Eesti mütoloogia tegelased: Vanaisa- kutsutakse ka taeva- ja äikesejumalaks. Taevataat, Uku või Ukko Taara- Taara nimi sai tuntuks peamiselt eepose "Kalevipoeg" kaudu. Taarausuliste arvates "Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aine ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus." Murueide tütred- laulavad metsas linnulaule, et kõik metsaloomad ja linnud paljuneksid
meele pärast, sellel kihlad kinnitame!". Peeti pulmad ja mõne aja pärast sündis neil kolm poega. Poegade nimed olid Olevipoeg, Sulevipoeg ja kolmas poeg, kes oli tõeline vägilane sai nimeks sai Kalevipoeg. Pärast seda käis Lindal palju kosilasi, kuid ta ei võtnud ühtegi vastu. II poegade jahilkäik. Linda röövimine.Ühel päeval läksid kolm poega jahile ja said palju loomi, aga samal ajal kodus varastas soome Tuuslar salamahti Linda ära. Siis tuli taevataat Uku ja lasi välgu vastu soome tuuslari, aga Linda muutus kiviks. Kui pojad koju läksid siis nad teadsid, et midagi on lahti. Nad hüüdsid oma ema kuid mõne aja pärast said aru, et Lindat pole kodus. Nad läksid Lindat otsima kuid ei leidnud. III Kalevipoeg ja saarepiiga. Suur tamm Kalevipoeg ujus Soome poole, et ema päästa. Enne keskööd märkas ta saart. Ta läks sinna puhkama. Kui mees magama hakkas jääma, kuulis ta naise laulu. Kalevipoeg nägi ilusat saarepiigat
2 teistel andmetel toitis Zeusi hoopis kits nimega Amaltheia; kitse murdunud, viljadega täidetud ja lilledega pärjatud sarv sai külluse sümboliks 3Tartaros (meie mõistes põrgu); kreeklased uskusid, et Tartaros asub Sitsiilias Etna vulkaani all 4mahhia - kr. k. võitlus II ZEUSI SUHETEST SUREMATUTE JA SURELIKEGA Zeus pettis oma naist Herat nii surematute kui surelikega. Sellega tõi kreeklaste taevataat kaasa palju pahandust neile, keda ta oma armastusega. Hera oli erakordselt armukade ja kimbutas kõiki oma mehe lemmikuid. Tuntud on Zeusi armulugu titaanide tütre LETOga. Armukade Hera jälitas Letot, andmata talle kuskil asu. Pärimuse kohaselt keeldusid kõik kohad Letole varjupaika andmast, kartes võimsa Hera kättemaksu. Lõpuks leidis Leto varjupaiga ujuva Delose saarel ning sünnitas seal palmi all kaksikud - tulevase valguse- ja päikesejumala Apolloni ning jahi- ja
kalasöödana. Uuskaledoonia vareseid on nähtud viskamas pähkleid ja seemneid maanteele, et autod oma ratastega neid purustaksid. Austraalia varesed on õppinud sööma mürgiseid aagasid, mille nahk on mürgine. Selleks tuleb konn selili keerata: kõhualusel õrnal nahal mürginäärmeid pole. Juba antiikajast, Aisopose valmidest peale on vareseid kujutatud nutikate lindudena, nii ka eesti rahvaloomingus. Rahvapärimus Nagu harakas olnud vares muiste inimene, aga varguse pärast loonud Taevataat varga vareseks. Vargast põlvneb seega vareste tõug, kes nüüdki veel vargust harrastavad. Esimestele varestele jätnud Taevataat veel inimeste keele; nad kõnelnud sama keelt mis inimesedki. Kord läinud vares harakaga seltsis enesele teistpoolt kosima. Mõrsja küsinud, kas peiu teda jõuab toita. Peiu näidanud viljakuhilaid, neid kõiki omaks nimetades. Sügisel viidud üks kuhilas teise järele nurmelt. Seda nähes noorik karjuma: Jaak, Jaak, vili viiakse! Karjumist kuuldes
: vana mees, vanaisa), ka kõuk, vrd soome kouko, kouki (surm, tont, suur loom, karu, t äi) eesti äike < äi (vanaisa, ka vadja äiä), väljend: äiä hoog (piksetuul), ka soome äijä jyriJää (müristab), v rd ka Äio soome‐karjala‐isuri ukkonen < ukko ’vanaä’, ka väljendid ukon kaari (vikerkaar) ja ukkosen vaaja (välgunool, „piksevai”) vadja ukoo jürü ~ ukuo jürü (piksemürin), ukoolookka (vikerkaar) liivi vana iza (vanaisa), ka pitki(z)‐iza; vrd eesti taevataat, taevaisa; väljendid: vana‐taat toriseb, vahn‐ezä tõrõlõs, taevaäJ nuhtleb. soome isäinen, isänen (pikne); väljendites isoin ilma (pikseilm), isän kuuri (äiksetorm). 2) deskripiivsõnad (pikk, valge, väle) eesti pikne < *pitk (pikk), vt Gutslaff 1644: Picken ja Picker; sama tüvega seotud ka vikerkaar soome pitkäinen, pitkänen (piiblitõlgetes ja murdesõnades) liivi pit’ki, pi’kiz, pit’kiz‐iza (pikne, pikse‐isa), ka pit’kis(z)‐koor(a) (vikerkaar)
justkui tajutavalt sarnane päikese liikumisega taevas. Nõnda sattusid ka solaarmütoloogia motiivid eestlaste kiigelauludesse - seega peaksin uurimust suhteliselt adekvaatseks. 10. Iseloomusta läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Missuguste valdkondadega on piksejumalat seostatud karjala loitsudes ja Erastvere külamehe piksepalves? Vana mees eesti: kõu vana mees, vanaisa äike vanaisa, ka vadja äiä taevataat, taeva isa soome-karjala-isuri: ukkonen > Ukko 'vanaätt', ukkon-kaari vikerkaar liivi: vana iza, pitki iza deskriptiivsõnad (pikk, valge, väle) eesti pikne < *pitk (pikk), vt Gutslaff 1644: Picken ja Picker; sama tüvega seotud ka vikerkaar soome pitkäinen, pitkänen (piiblitõlgetes ja murdesõnades) liivi pit'ki, pi'kiz, pit'kiz-iza (pikne, pikse-isa), ka pit'kis(z)-koor(a) (vikerkaar) eesti välk < välkuma, seotud ka valgusega
1) vana mees - pikne eestis kõu (vanaisa vana mees), soomes kouku (surm, tont, suur loom, karu täi) eestis äike < äi (vanaisa), väljend: äiä hoog ehk piksetuul, soomes äijä jyrittää ehk müristab soome-karjala-isuri ukkonen < ukko ehk vanaätt, samas ukon kaari on vikerkaar ja ukkosen vaaja välgunool vadjas ukoo jürü ~ ukuo jürü tähendab piksemürinat, ukoolookka vikerkaart liivis vana iza ehk vanaisa, ka pitki(z)-iza eestis taevataat, taevaisa soomes isäinen, isänen pikne 2) deskriptiivsõnad kust pikse nimi tuli vist ? (pikk, valge, väle) eesti pikne < pitk (pikk) vikerkaar sama tüvega seotud soome pitkäinen, pitkänen liivi pit'ki, pi'kiz, pit'kiz-iza pikne, pikse-isa, vikerkaar pit'kis(z)-koor(a) eesti välk < välkuma, seotud valgusega vadja jürü müristamine, piksemürin, jürü jürizeb müristab liivi bor'it äike 3) jumal - pikne
suur loom, karu, täi) · eesti äike < äi (vanaisa, ka vadja äiä), väljend: äiä hoog (piksetuul), ka soome äijä jyriää (müristab), vrd ka Äio · soome-karjala-isuri ukkonen < ukko 'vanaä', ka väljendid ukon kaari (vikerkaar) ja ukkosen vaaja (välgunool, ,,piksevai") · vadja ukoo jürü ~ ukuo jürü (piksemürin), ukoolookka (vikerkaar) · liivi vana iza (vanaisa), ka pitki(z)-iza; · vrd eesti taevataat, taevaisa; väljendid: vana-taat toriseb, vahn-ezä tõrõlõs, taevaä nuhtleb. · soome isäinen, isänen (pikne); väljendites isoin ilma (pikseilm), isän kuuri (äiksetorm). 12/1/16 7 2) deskriptiivsõnad (pikk, valge, väle) · eesti pikne < *pitk (pikk), vt Gutslaff 1644: Picken ja Picker; sama tüvega seotud ka vikerkaar · soome pitkäinen, pitkänen (piiblitõlgetes ja murdesõnades)
jumalanimetusi, nende päritolu ja muutumist aja jooksul. Uurali rahvad on jumalanimetustel kasutanud mõisteid: ülemine, taevas, jumal. Jumal võib olla ka maagiliselt väekas olend, jumala tähendus laienes hiljem kogu taeva tähenduseks. Taevas tähistabki tihti jumala või midagi suuremat. 54. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Piksega seostatakse tihti mõistet vana mees või taevaisa/ taevataat. Teine võimalus on pikset seostada mõistega pikk, valge, väle. Kolmas viis on sisuda pikse tähendust jumalaga, sest ta seostub müristamise, välkumise ja vikerkaarega. pikne oli "jumala mürin" ning vikerkaar kas "jumala hobune" või "jumalavöö", äiksetorm oli "jumala ilm" ja jumalaga seostus mõiste pikne " müristab ja välku lööb" 55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele
Koguneti kokkulepitud ajal ühise palvuse pidamiseks, pöörduti abiandjate poole loitsusõnadega, sest oli tarvis, et vihm ega rahe ei rikuks põldu, et kari kosuks ja oleks metsakiskjate eest kaitstud, et tuli ei laastaks hooneid ja karta poleks vaenuvägesid. Nende kaugete aegade kajastus püsib vaimolendeid märkivates nimetustes, nagu metsavaim, metsahoidja, viljavaim, vetevana, koldehaldjas; taevaseks jumaluseks oli ilmajumalus või piksejumalus. Rahvapärased nimetused, nagu Taevataat, Vanaisa, Taevaisa sisaldavad endas kujutlust nii loodusjumalustest kui ristiusu jumalast. Enne kalendrikuupäevi toimus ajaarvamine loodusemärkide ja -rütmide järgi. Pandi tähele, et odrakülviks sobib pihlaka õitsemise aeg, linakülvi ajaks toominga õitsemise aeg. Tööde alguse ja lõpu juurde kuulusid maagilised toimingud, ühised palvepöördumised üleloomulike vaimolendite poole. Kui tihti oli selleks vaja koguneda kodudest eemale hiide või mujale, seda me ei tea.
annaabi.ee 
