Pikapeale sai selgeks et Punakraed püssiga taga ajada oli tühi töö. Seepärast haudus Cuddy tollal kui lumi kõige sügavam ning kaeluspüül toitu kõige vähem tema vastu välja uue plaani. Ainsale kohale kust punakrae veel toitu võis leida pani ta tormikuul hulga püünispaelu välja. Punakrae vana sõber valgesabaline jänes näris mitmed neist oma teravate hammastega läbi kuid mõned jäid veel järele ja Punakrae kes jälgis parajasti pilguga kaugel taevarannal mustendavat täpikest mis võis kergesti kulliks osutuda astus otsesilmusesse. Mis õigus on inimesel panna kaasolend säherdusi pikki ja koledaid piinu kannatama ainult sellepärast et see olend ei kõnele inimkeelt? Kogu päeva ja öö peksles ta oma tugevate tiibadega püüdes asjatult vabadusse pääseda ja piin aina kasvas kuni lind hakkas juba surma soovima.
selili lamama, nagu ootaks rebaselt uut kallaletungi, aga kui see ennast ei liigutanud, kargas maast üles ja lendas ära. Samba alus oli ilusatest siledatest ruudukujulistest kividest. Veekraanist ilmus neiu, kes nuttis nagu purskkaev. Astudes õue, nägi Andres juhtumit, mida ei saa unustada, nii ootamatu oli see. Jüri, minu tuttav väitis, et varguse varjamine on niisama hull, kui vargus ise. Edasi, Kentuki poisid, valu punanahkadele! Sealpool aga kuhu oli suunatud retk, haigutas taevarannal vastu läbitungimatu pimedus nagu suur põhjatu haud, mis oli pärani ajanud oma määratud lõuad, et neelata endasse kõik : teel kihutav kõrb, hämarduvad metsad ja valendavad põllud. 5. Jüripäev, Hea Lootuse neem, Jüriöö ülestõus, ajaleht Meie Meel, kauplus Laste Maailm, soome kelk, Tartu Maraton, Eesti kroon, tartlane, Maarjamaa Risti orden, Riiklik Akadeemiline Meeskoor, kaeraküpsised, Suure Vankri tähtkuju, Kõverkaela- Juku, Lennartmerelik, ansambel Kuldne Trio, Valge Daami
Jkr Lause Põhjendus, miks Lk nr meelde jäi. nr 1. Oleks pidanud peatuma, Hea mõte, eriti kui 3 puhkama hetke ja järele keegi sind veel taga mõtlema, mis nüüd ajab, minu jaoks see kõigepealt ette võtta .... lause kuidagi eristus teistest, see oli erinev. 2. Taevarannal vinetas linna See vaatepilt võib 7 siluett. kaunis olla ja see on ilusti sõnas-tatud lause. 3. Ei teeks paha, kui saaks See polnud üldse 4 hetke tukastadagi, jõudu paha mõte, see lause varuda .... meeldis mulle, sest see tunne on mul igapäev koolis. 3
LOOMING ● Kangro alustas luuletajana. ● Esimene luulekogu “Sonetid” (1935) ilmus 500 eksemplaris tema enda kulul ning kõik raamatud müüs Kangro ise ka maha. Luulekogud Valikkogud Romaanid Esseistika ja mälestused ● “Sonetid” (1935) ● “Ajatu mälestus” ● “Igatsetud maa” (1949) ● "Arbujad" (1981) ● “Vanad majad” (1937) (1960) ● "Kuma taevarannal" ● "Kipitai" (1992) ● “Reheahi” (1939) ● "Minu nägu" (1950) ● "Härjanädalate aegu" (1994) ● “Põlenud puu” (1945) (1970) ● "Sinine värav" (1957)
· "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) 3 "Topsisõbra matus" Oli meil ustav sõber, Nukrana, topsisõbrad, sügise eel heitis voodi. läksime kirstu järgi. Enam ei tulnud kaasa kõrtsi ei õllepoodi. Tormasid taevarannal takused pilvetõprad. Ja kui langesid puudelt Paljapäi leinasime viimased sügislehed, vara lahkunud sõpra. mängisid leinamarssi mundrites pritsimehed. Vahest homme on juba taevas kandled ja roosid. Spordi- ja haridusseltsi Täna veel viimast korda poolt kanti plekist pärgi
Reheahi (1939) Põlenud puu (1945) Pühapäev (1946) Seitsmes öö (1947) Tulease (1949) Veebruar (1951) Eikellegi maa (1952) Suvihari (1955) September (1964) Varjumaa (1966) Puud kõnnivad kaugemale (1969) Minu nägu (1970), sisaldab kõiki eelnenud luuletuskogusid ja viit vahepõimikut. Allikad silla juures (1972) Merevalgus. Tuuletund (1977) Tuiskliiv. Talvereis (1985) Hingetuisk. Jääminek (1988) PROOSALOOMING Esikromaan ,,Igatsetud maa" (1949) ,,Kuma taevarannal" (1950) ,,Peipsi" (1954) ,,Taeva võtmed" (1956) ,,Sinine värav" (1957) "Jäälätted" (1957) "Emajõgi" (1961) "Tartu" (1962) "Kivisild" (1963) "Must raamat" (1965) "Keeristuli" (1969) "Joonatan, kadunud veli" (1971) "Öö astmes x" (1973) "Puu saarel on alles" (1973) "Kuus päeva" (1980) "Seitsmes päev" (1984) NÄIDENDID Näidendid on loomingus teisejärgulised, kuid stiililiselt ja ideestikult tema teiste teostega tihedalt seotud Enamasti on konflikt rajatud eetilisele valikule,
,,Toone tuuled üle maa", ,,Koju enne õhtut". Bernard Kangro 1910-1993. Asutab ,,Arbujate" ühingu. Kirjutab nii luulet kui proosat. Proosas alustab väga novaatorlikult. Kaotab aja ära, ei lähtu konkreetsest ajast, kirjutab ajatutest väärtustest, keskendus inimese sisemaailmale, otsib probleeme inimestest, aga ka pagulus. Looming jaotatakse kolme perioodi: 1. Lundi periood 1949-1952: romaanid ,,Igatsetud maa", ,,Kuma taevarannal". 2. periood 1950ndate keskpaik ? romaan ,,Taevavõtmed", Tartu sari (,,Jäälätted", ,,Emajõgi", ,,Kivisild", ,,Tartu", ,,Must raamat", ,,Keeristuli". 3. periood: 60ndad-80ndad. Joonatani triloogia loomingu tipp. ,,Joonatan kadunud veli", ,,Puu saarel on alles", ,,Öö astmes x". Mats Traat sünd 1936. üks 70ndate parimaid kirjanikke, prosaist, luuletaja, stsenarist, tõlkija. Hetkel vabakutseline kirjanik. Tuntuks sai proosaga. Lühiproosa kogu ,,Koputa kollasele aknale"
"Arbujad" (1981) "Arbujate kaasaeg" (1983). Luulekogud: "Sonetid" (1935) "Vanad majad" (1937) "Reheahi" (1939) "Põlenud puu" (1945) "Pühapäev" (1946) "Seitsmes öö" (1947) "Tulease" (1949) "Veebruar" (1951) "Eikellegi maa" (1952) "Suvihari" (1955) "September" (1964) "Varjumaa" (1966) "Allikad silla juures" (1972) "Hingetuisk. Jääminek" (1988) Valikkogud: "Ajatu mälestus" (1960) "Minu nägu" (1970) "Kogutud luuletused" (1991) Romaanid: "Igatsetud maa" (1949) "Kuma taevarannal" (1950) "Peipsi" (1954) "Taeva võtmed" (1956) "Sinine värav" (1957) "Jäälätted" (1957) "Emajõgi (1961) "Tartu (1962) "Kivisild (1963) "Must raamat (1965) "Keeristuli" (1969) "Joonatan, kadunud veli" (1971) "Öö astmes x" (1973) "Puu saarel on alles" (1973) "Kuus päeva" (1980) "Seitsmes päev" (1984) Esseistika ja mälestused "Arbujad" (1981) "Kipitai" (1992) Kangro armastus oma mälestusi kirja panna ja publitseerida, mõningaid episoode võid lugeda mitmest raamatust
· "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) 10 "Topsisõbra matus" Oli meil ustav sõber, Nukrana, topsisõbrad, sügise eel heitis voodi. läksime kirstu järgi. Enam ei tulnud kaasa kõrtsi ei õllepoodi. Tormasid taevarannal takused pilvetõprad. Ja kui langesid puudelt Paljapäi leinasime viimased sügislehed, vara lahkunud sõpra. mängisid leinamarssi mundrites pritsimehed. Vahest homme on juba taevas kandled ja roosid. Spordi- ja haridusseltsi Täna veel viimast korda poolt kanti plekist pärgi
Pronks!" Ning siis on vana lai tohutu õõnega paju, ja selle otsas varesepesad... Ning äkki kerkis Jakovi mällu nagu elavalt heledate juustega lapsukene ja paju, millest Marfa oli kõnelnud. Jah, seesama paju see ongi roheline, vaikne, nukker... Kui vanaks ta vaesekene on jäänud! Ta istus paju alla ja hakkas meenutama. Teisel pool kaldal, kus nüüd on luht, seisis siis kõrge kasesalu, aga seal paljal künkal, mis paistab taevarannal, sinas siis põlisvana männimets. Jõge mööda käisid lodjad. Kuid nüüd on kõik tasane ja sile, ning ülejõe seisab ainult üks noor ja sale kasekene nagu tütarlaps, ning jõel on ainult pardid ja haned ega ole seda moodigi, nagu oleksid siin kunagi lodjad liikunud. Näib, nagu oleks endisega võrreldes isegi hanesid vähemaks jäänud. Jakov sulges silmad ja ta mõttekujutuses lendasid üksteisega vastamisi tohutud valgete hanede parved.
annaabi.ee 
