Korallide üldiseloomustus Korallid kuuluvad õisloomade mereliste ainuõõssete klassi. Nad on koloonialised polüübid. · Riik: Loomad · Hõimkond: Ainuõõssed · Klass: Õisloomad Õisloomad ehk korallid jagunevad: · kaheksikkorallid (Octocorallia) · kuudikkorallid (Hexacorallia) Triias - Retsentsed · tabulaadid (Tabulata) Ordoviitsium - Permi lõpp · rugoosid (Rugosa) Ordoviitsium - Permi lõpp Vana- ja keskaegkonna piiril muutus täielikult korallide koosseis. Vanaaegkonna põhik- ja sarvkorallid ehk tabulaadid ja rugoosid asendusid kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes välja sümbioos nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide zooksantellidega, kes varustasid koralle hapniku ja toitainetega, saades ise vastu süsihappegaasi.
Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
ekvaatori lähedal. Meie maa kohal loksus soe 20...30°C - , soolane -- 35 madal meri. Neis oludes oli hea elada korallidel ja teistel soolase ning toidurohke vee lembestel organismidel. Nii mõnusad olud olid väga ammu 400-500 000 000 aastat tagasi, siluri ordoviitsiumi ajastul. Praeguses Läänemeres neid loomi ei ela. Seda põnevam on leida rannaliivast mõnd igiammust loomakest. Maakera ajaloo seisukohalt kõige vanemad korallid e. õisloomad olid tabulaadid, rugoosid ja helioliidid. Nende nimed on tuletatud sisemist ehitusest, mida on uuritud mikroskoobis. Korallid võivad elada üksikult või koos hulgana e. kolooniana. Kolooniad on kujult kera, põõsa, taldriku või toruja üldkujuga. Kui kivistise pealispinnal paistavad ketijäljendid, ringid, hargnevate okste muster või on aimata kärjelist ehitust, siis on tegemist tabulaatidega. Kolooniates elavad rugoosid on kahekülgse sümmeetriaga,
Kõige enamlevinud kivististeks on mereorganismide kõvad osad: karbid, kojad, luud, hambad, soomused, koorikud, taimede puhul õietolm. Pehmed koed (liha, nahk ja organid) ja pehme kehaga organismid üldjuhul fossiilidena ei säili, sellised leiud on maailmas üliharuldased. 1. Korallid Eesti aluspõhjas on levinud Siluri lubjakivides, Saaremaal. Harva võib leida neid Eestis ka Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides. Kaks väljasurnud korallide seltsi, mis on Eesti levinud, on tabulaadid ja rugoosid. (Ivar Puura, 2006.) Rugoosid elasid nii üksikult kui ka koloonialiselt, tabulaadid ainult koloonialiselt.(fossiilid.info) Isendi suurus ulatub millimeetritest meetrini. Tavaliselt on korallidel lubi-või sarvtoes, mis koosneb skleriitidest(osadest) või moodustab kogu kolooniat siduva korallisarra. Korallrahude moodustamises osaletakse sarraga. (Leelo Alasi, 2012) 2.Sammalloomad Eesti aluspõhjas leidub sammalloome Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides ja ka Siluri
Saakloomadel tekkinud kaitsemehhanismid. Kes kaevusid pinnasesse, osa roomas osa kinnitus põhja, osa ujusid. · ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. · Soe kliima, ulatuslikud madalmerealad ohter karbonaatsete setete teke lubikodadest, mereorganismide sugukondade arv kolmekordistus · Protistidest ilmuvad kojaga amööbid (kambrilised e. foraminifeerid) · Ilmuvad sammalloomad · Ohtralt graptoliite harunevaid kolooniaid moodustavad loomad · Ilmuvad korallid (rugoosid ja tabulaadid) · Esimeste selgroogsete lõuatute teke · Merefaunas kaks biogeograafilist piirkonda soe ekvatoriaalane ja jahe Gondwana-lähedane · Toimus maismaa asustamine taimedega fossiilsed eosed · Gondwana liigub lõunapoolusele, ajastu lõpeb suure jääajaga Hiidkontinent alles. Väiksemad on liikunud sellele lähemale. TRILOBIIDID ehk lülijalgsed tänapäeval neid enam ei eksisteeri. Nende keha oli lüliline. Massiivne oli peakilp ja mõnel sabakilp
areng ja rohkus Eriti arvukalt oli algelisi kahepaikseid (stegokefaale), ilmusid roomajad; meredes oli kõhrkalade (hailaadsete) kõrgaeg Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed Perm(299-251) Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus - ilmusid okaspuud, palmlehikud ja hõlmikpuud Permi lõpus surid välja trilobiidid, tabulaadid, rugoosid ja goniatiidid Mereliste selgrootute loomade hulgas olid ülekaalus foraminifeerid, karbid, sammalloomad, käsijalgsed, peajalgsed (goniatiidid) Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad, roomajaist olid teada teriodondid Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest) Mesosoikum Keskaegkond(251-65,5) ehk roomajate aegkond
foraminifeere ja paljusid problemaatilise kuuluvusega skeleti fragmente. Ordoviitsiumi ajastu algas 500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 435 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esmakordselt korallid ja sammalloomad ning rida okasnahksete gruppe, eriti tsüstiide. Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt peajalgsed, tsüstiidid, krinoidid, merisiilikud, stromatoporaadid, korallid (nii rugoosid kui ka tabulaadid) Arvukamaks muutusid trilobiitide, konodontide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Taimedest olid esindatud vaid vetikad. Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade Mõned tolle ajastu organismid, nagu käsnad ja molluskid, elavad ookeanides tänapäevalgi. Tommoti ajastust on leitud problemaatilisi skeletielemente, mis ei 3 sarnane ühegi tänapäevase hõimkonnaga ega ka fossilidega noorematest ladestutest
Keelikloomade teke - konodondid Rohevetikate ja punavetikate teke · ORDOVIITSIUMI MANDRID Soe kliima, ulatuslikud madalmerealad ohter karbonaatsete setete teke lubikodadest, mereorganismide sugukondade arv kolmekordistus Protistidest ilmuvad kojaga juurjalgsed (kambrilised e. foraminifeerid) Ilmuvad sammalloomad Ohtralt graptoliite harunevaid kolooniaid moodustavad loomad · ORDOVIITSIUM Ilmuvad korallid (rugoosid ja tabulaadid) Esimeste selgroogsete lõuatute teke Merefaunas kaks biogeograafilist piirkonda soe ekvatoriaalane ja jahe Gondwana-lähedane Toimus maismaa asustamine taimedega fossiilsed eosed Gondwana liigub lõunapoolusele, ajastu lõpeb suure jääajaga · SILUR Kliima soe, kliimavööndid sarnased praegustele Ohtralt riffemoodustavaid koralle ja stromatopoore. Palju käsijalgseid (80%
Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Vara-Permis oli taimestikus endiselt rohkesti kidasid. Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus - ilmusid okaspuud, palmlehikud ja hõlmikpuud. Mereliste selgrootute loomade hulgas olid ülekaalus foraminifeerid, karbid, sammalloomad, käsijalgsed (produktiidid), peajalgsed (goniatiidid). Permi lõpus surid välja trilobiidid, tabulaadid, rugoosid ja goniatiidid. Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad, roomajaist olid teada teriodondid. Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest). Karbid (Bivalvia) on vees elutsevad, kahest poolmest koosneva lubikojaga ja lameda kehaga limused. Karpidel ei ole eristunud pead ega lõugu. Neil on 2 paari liistaklõpuseid ja
maismaast jäi meredest kaugele. Joonis 11. Hiline-Perm Vara-Permis oli taimestikus endiselt rohkesti kidasid. Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus - ilmusid okaspuud, palmlehikud ja hõlmikpuud. Mereliste selgrootute loomade hulgas olid ülekaalus foraminifeerid, karbid, sammalloomad, käsijalgsed (produktiidid), peajalgsed (goniatiidid). Permi lõpus surid välja trilobiidid, tabulaadid, rugoosid ja goniatiidid. Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad, roomajaist olid teada teriodondid. Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest) (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/perm.html). Permi ajastul kujunes rohkesti metallimaardlaid, eeskätt nikli-, vase-, raua- ja plaatinamaardlaid (I. Arold, 1987) 3.Keskaegkond ehk mesosoikum
Ordoviitsium: soe kliima, ulatuslikud madalmerealad ohter karbonaatsete setete teke lubikodadest, mereorganismise sugukondade arv kolmekordistus. o Protistidest ilmuvad kojaga juurjalgsed (kambrilised e. foraminifeerid). o Ilmuvad sammalloomad. o Ohtralt graptoliite harunevaid kolooniaid moodustavad loomad. o Ilmuvad korallid (rugoosid korallitaolised mereloomad, kes elasid üksikult või koloonialiselt, ordoviitsiumist permini; ja tabulaadid kärjetaolisi kolooniaid moodustanud korallid, surid välja permi lõpus). o Esimeste selgroogsete lõuatute teke. o Merefaunas kaks biogeograafilist piirkonda soe ekvatoriaalne ja jahe Gondwana-lähedane. o Toimus maismaa asutamine taimedega fossiilsed eosed. o Gondwana liigub lõunapoolusele, ajastu lõpeb suure jääajaga. Silur: kliima soe, kliimavööndid sarnased praegustele
annaabi.ee 
