Testid (0)

Microsoft Word - Document1



  1  TESTID  1.  NOMINAALNE JA REAALNE SKP  1)  Sisemajanduse koguprodukt (SKP) (GDP – Gross Domestic Product) on mingis riigis kindla  perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses – 
ÕIGE  2)  SKP  ja  RKP  mõisted  erinevad  selle  poolest,  et  SKP  arvestamise  aluseks  on  tootmistegurite  omanduse põhimõte, RKP lähtub aga territoriaalsuse printsiibist – VALE  3)  SKP arvestusse lähevad need kaubad ja teenused, mis lähevad lõpptarbimisse – ÕIGE 
4)  Tänu hindadega korrigeerimisele kasvab reaalne SKP ka siis, kui lõpptoodangu hulk ei suurene  – VALE  5)  SKP deflaatoriks nimetatakse nominaalse ja reaalse SKP vahet – VALE 
6)  Statistikaamet arvutab SKP-d nii tuludes, kuludes kui lisandunud väärtusest – ÕIGE 
7)  Nii-öelda „sukasääres“ raha hoides ei tegele me majanduslikus mõttes säästmisega, sest raha ei  ole teistele majanduses osalejatele kättesaadav – ÕIGE  8)  Finantsturg on turg, mis muudab säästud investeeringuteks – ÕIGE 
9)  Nominaalne SKP kasvab ka siis kui reaalne SKP on negatiivne – VALE 
10) Nominaalse  SKP  negatiivsed  väärtused  viitavad  SKP  arvestusse  minevate  kaupade  hindade  langusele – VALE  11) Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga  võrreldavates (baasaasta hindades) – ÕIGE  12) Ametlikku  statistikat  kajastav  SKP  ei  võta  arvesse  varimajandust.  Tulemusena  on  hinnang  SKP-le tegelikust väiksem. – ÕIGE  13) Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes  eelmise aasta sama perioodiga 6,9% - ÕIGE  14) Teises  kvartalis  2020  suurenes  eratarbimine  võrreldes  varasema  perioodiga,  sest  inimesed  hakkasid varuma toiduaineid. – VALE  15) Teises  kvartalis  2020  investeeringud  võrreldes  varasema  perioodiga  vähenesid,  sest  seoses  ehitusaktiivsuse kasvuga ei jätkunud investeerimiseks vahendeid. – VALE  16) Teises  kvartalis  2020  kasvas  valitsemissektori  tarbimine  3,7%,  seda  eelkõige  tervishoiukulutuste suurenemise tõttu seoses koroonaviirusega (7,9%). – ÕIGE  17) Statistikaameti  andmete  kohaselt  suurenes  Eesti  SKP  2019  aastal  4,3%.  möödunud  aasta  neljandas kvartalis kasvas SKP võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3,9%. Jooksevhindades oli 
SKP 28 miljardit eurot. – ÕIGE  18) Märkimisväärse osa Eesti majanduskavust aastal 2019 andis impordi kasv. – VALE 
19) Info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning kutse-, teadus- ja tehnikalane tegevus näitasid  2019.aastal kümnendi kiiremat lisandväärtuse kasvu. – ÕIGE  2.  MAJANDUSKASVU PROGNOOS  1)  Kuigi majandus tervikuna on püsinud kevadisest madalseisust väljumise kursil, valitseb edasise  majanduskavu  osas  suur  ebakindlus,  sest  viiruse  levikut  ja  sellega  seotud  piiranguid  pole 


  2  võimalik ette näha. Eesti panga prognoosi kohaselt väheneb Eesti SKP 2020. aastal ligikaudu 
4%.   2)  Senine  langus  Eesti  peamistel  ekspordi  sihtturgudel  osutus  varem  prognoositust  oluliselt  väiksemaks. Siiski on kahanemine märkimisväärne ning lähituleviku väljavaade pessimistlik, 
kuna  välisturgudel  on  endiselt  palju  ebakindlust  ja  määramatust.  Prognoosi  kohaselt 
lähitulevikku vaadates on kaupade ekspordi olukord parem kui teenuste oma.  3)  Eesti Panga hinnangul kasvab majandus aastal 2020 võrreldes eelmise aastaga aeglasemalt. 
4)  Eesti  Panga  majanduskasvu  prognoosi  täistekstis  tabelis  4  on  toodud  võrdlus  teiste  institutsioonide prognoosidega. Kes prognoosib Eestile kõige kõrgemat kasvu aastaks 2020? – 
EESTI PANK  5)  Tööpuuduse  kasv  ja  tootlikkuse  vähenemine  aeglustavad  palgakasvu.  Samas  võib  öelda,  et  kriisi  mõju  keskmisele  palgale  vähendas  see,  et  kadusid  eeskätt  madalapalgalised 
töökohad.  6)  2020.  aastal  majanduse  toetamiseks  mõeldud  abimeetmete  tõttu  kasvavad  kulud  tänavu  riigieelarves esialgu kavandatust palju suuremaks, maksutulud aga eelmise aastaga võrreldes 
vähenevad – tulemusena tekib riigieelarve puudujääk.  7)  Töötuse  määr  prognoosiperioodil  kasvab.  Eesti  Panga  prognoosi  kohaselt  on  töötuse  määr  aastal 2021 üle kümne protsendi.  8)  Eesti  Panga  majanduskasvu  prognoosi  täistekstis  tabelis  2  on  toodud  majandusprognoos  põhinäitajate  kaupa.  Kui  kõrgeks  on  prognoositud  valitsemissektori  tarbimise  kasvu  aastal 
2021? - -4,1%  9)  Imporditava energia hinnatase on kriisi tõttu langenud väga madalale. Hinnanguliselt aitab  odav energia hinnakasvu pidurdada käesoleva aasta lõpuni.  10) Eesti  Panga  hinnangul  Eesti  tähtsaimate  kaubandusparterite  majandus  sai  kriisis  Euroopa  keskmisest vähem kannatada. See omakorda toetab Eesti majanduse kasvu.  3.  MONETAARSÜSTEEM JA INFLATSIOON  1)  Euroopa  keskpanga  uuringu  kohaselt  on  viimasel  ajal  erinevad  inflatsiooniootuste  näitajad  paranenud,  hakates  taas  liginema  oma  pikaajalisele  keskmisele.  Kuivõrd  majandus  toimib 
jätkuvalt  allpool  oma  potentsiaalset  taset,  siis  on  inflatsiooniväljavaade  jätkuvalt  veel  väga 
tagasihoidlik. – ÕIGE  2)  Euroopa Keskpanga ekspertide 2020. aasta septembri makromajanduslikus ettevaates euroala  kohta eeldatakse, et aastane ÜTHI inflatsioon on 0,3%, 2021. aastal 1,0% ja 2022. aastal 1,3%. 
– ÕIGE  3)  Euroopa  Keskpanga  ekspertide  2020.  aasta  septembri  makromajanduslikus  ettevaates  prognoositakse, et inflatsioon pidurdub tänu tootlikkuse kasvule. – VALE  4)  Joonis  20  iseloomust  raha  pakkumist.  Jooniselt  ilmneb,  et  vaatlusalusel  perioodil  on  raha  pakkumine suurenenud. – ÕIGE  5)  Joonis 20  iseloomust  raha  pakkumist. Jooniselt  ilmneb,  et  vaatlusalusel  perioodil  on laenud  erasektorile pidevalt vähenenud.  – VALE  6)  Mittefinantsettevõtetele  ja  kodumajapidamistele  antud  pangalaenude  intressimäärad  püsisid  2019. aastal ja 2020. aastal endiselt rekordmadalal tasemel või selle lähedal. Seega võib öelda, 
et majanduskasvu toetavad endiselt pangalaenude väga soodsad intressimäärad. – ÕIGE  7)  Koroonaviiruse  pandeemia  avaldab  euroala  rahapakkumise  dünaamikale  endiselt  märkimisväärset mõju. Peamiseks rahaloomeallikaks on jäänud riigisisesed laenud. – ÕIGE 


  3  8)  EKP kutseliste prognoosijate 2020. aasta kolmanda kvartali küsitluse järgi on pikemaajalise  inflatsiooni  ootus  ajaloo  madalaimal  tasemel  või  selle  lähedal,  peegeldades  COVID-10 
pandeemia, leevendusmeetmete ja jätkuva ebakindluse mõju. – ÕIGE  9)  M1  tähistab  kitsamat  rahapakkumist.  M1  koosneb  ringluses  olevast  sularahast  ja  üleöö  hoiustest. – ÕIGE  10) M3 tähistab laia rahapakkumist. M3 koosneb ringluses olevast sularahast ja üleöö hoiustest,  millele  on  juurde  lisatud  hoiused  lepingulise  tähtajaga  kuni  2  aastat  ja  kuni  3kuulise 
etteteatamistähtajaga  lõpetatavad  hoiused  ning  repotehingud,  rahaturufondide  osakud  ja 
võlaväärtpaberid tähtajaga kuni 2 aastat. – ÕIGE  4.  AVATUD MAJANDUS  1)  Maksebilanss  on  statistiline  aruanne,  mis  summeerib  konkreetse  riigi  poolt  teatud  perioodi  jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Perioodiks tavaliselt kuu, kvartal 
või aasta. – ÕIGE  2)  Kuna maksebilanss kajastab tehinguid teatud ajahetkel, siis on maksebilansi kirjete väärtused  varumuutujad. – VALE  3)  Maksebilansi jooksev- ja kapitalikonto näitavad mittefinantstehinguid ja netolaenuvõtmise või  -andmise vajadust. Finantskonto aga näita, kuidas seda vajadust finantseeritakse. – ÕIGE  4)  Joonis  4.1.  iseloomustab  maksebilansi  ja  rahvusvahelise  investeerimispositsiooni  seost.  Rahvusvaheline investeerimispositsioon kajastab riigi kui terviku välisnõudeid ja kohustusi. – 
ÕIGE  5)  Maksebilansi jooksevkonto iseloomustab välismajandustegevusest saadava SKP kujunemist ja  reservarade muutmist. – VALE  6)  Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk moodustas 2017. aastal 3,2% SKP-st. – ÕIGE 
7)  Perioodil 2011-2017 oli teenustebilansi positiivne saldo kõige suurem aastal 2017. – ÕIGE 
8)  Aastal 2017 ületas kapitali väljavool finantskontolt sissevoolu 1 mld euro võrra. Sellest põhilise  osa moodustas välismaailma finantseerimine läbi pensionifondide. – ÕIGE  9)  Eesti välisvõlg moodustas aastal 2017 pisut rohkem kui 90% SKP-st. – VALE 
10) Võrreldes  välisnõudeid  ja  -kohustusi  tervikuna,  paigutati  aastal  2017  välismaale  rohkem  vahendeid, kui sealt kaasati, ehk Eesti majandus oli tervikuna netolaenuandja. – ÕIGE  5.  KOGUNÕUDLUS JA KOGUPAKKUMINE  1)  Keinsistliku käsitluse kohaselt ehk lühiperioodil määrab tootmismahu taseme kogunõudlus  kõvera asend.  2)  Pikaajaliselt on kogupakkumise kõver vertikaalne. 
3)  Valitsuse kulutuste suurenemine põhjustab kogunõudlus kõvera nihkumise paremale. 
4)  Potentsiaalne tootmismaht on tootmise tase tootmisvõimaluste piiril. 
5)  Keinsistliku  käsitluse  kohaselt  ehk  lühiperioodil  hinnatase  ei  muutu  kui  tootmismaht  muutub.  6)  Kogunõudluse suurenedes kasvavad hinnad ja tootmismaht ei muutu EI ole iseloomulik  lühiperioodi kogunõudmise ja kogupakkumise käsitlusele.  7)  Keinsistliku käsitluse kohaselt ehk lühiperioodil toob valitsuse kulutuste suurenemine kaasa  kogutootmise suurenemise muutumatu hinnataseme juures.  8)  Klassikalise koolkonna eelduste kohaselt pikaajaliselt on kogupakkumise tase määratud. 


  4  9)  Pikaajalise kogupakkumise kõvera kuju ja asukoht on määratud täishõive tootmismahuga. 
10) Klassikalise  käsitluse  kohaselt  ehk  pikaajaliselt  toob  maksude  suurendamine  kaasa  üldise  hinnataseme languse ja kogutootmise jäämise samale tasemele.  6.  MAJANDUSKASV JA MAJANDUSARENG  1)  Tulujaotuse  mõõtmiseks  saab  kasutada  näiteks  jaotusmeetodit,  kus  jaotatakse  elanikkond  detsiilideks.  Selle  jaotusmeetodi  kohaselt  jaotatakse  kõik  indiviidid  sissetulekute  alusel 
kasvavas järjekorras ja seejärel gruppideks.  2)  Lähtudes  tüüpilisest  avatud  majandusest,  missugune  poliitika  võiks  kõige  suurema  tõenäosusega aidata suhtelist vaesust vähendada? – Astmelise tulumaksu kehtestamine.  3)  Mida rohkem eemalduv Lorenzi kõver diagonaalsest võrdsuse joonest, seda võrdsem on  sissetulekute jaotumine ei ole iseloomulik tüüpilisele Lorenzi kõverale.  4)  Lähtudes  tüüpilisest  avatud  majandusest,  missugune  poliitika  võiks  kõige  suurema  tõenäosusega  aidata  buumi  ajal  üle  kuumenenud  majandust  jahutada?  –  Raha  pakkumise 
vähendamine.  5)  Varieeruvust ei käsitleta arenguindikaatorite põhifunktsioonina. 
6)  Lähtudes  tüüpilisest  avatud  majandusest,  missugune  poliitika  võiks  kõige  suurema  tõenäosusega aidata majandust kasvatada? – Maksude alandamine.  7)  Tööpuuduse vähenemine ei ole iseloomulik majanduse langusfaasile. 
8)  Majandustsükliks  ehk  äritsükliks  nimetatakse  oluliste  makromajanduslike  näitajate  sünkroonseid kui ajutisi kõrvalekaldeid nende trendist.  9)  Elektrišokk ei ole tüüpiliselt äritsüklite aluseks. 
10) Eratarbimise vähenemine ei ole tüüpiliselt iseloomulik majanduse tõusufaasile.