Aastatel 1920-1938 töötas ta Vaba Maa toimetuses. Gori joonistast karikatuure ning näitusi korraldati nii Eestis kui ka näiteks Pariisis, Berliinis ja Stockholmis. II maailmasõja ajal sundisid Nõukogude okupatsioonivõimud joonistama Gorit Eesti iseseisvuse ja poliitikute vastaseid poliitilisi karikatuure. 1941-1942, Saksa okupatsiooni algul, oli Gori vangis. Siis joonistas ta Jossif Stalini ja Nõukogude Liidu vastaseid karikatuure. 1944. aasta oktoobris, pärast Eesti taasokupeerimist Nõukogude Liidu poolt, sooritas Gori enesetapu. Loomingust nii plaju, et tema varased teosed olid juugendlikud ning ekspressionistlikud joonistused. I maailmasõja ajal kujunes välja kunstnikule omane piltstiir, mis tungis kõigi ühiskonnaelu külgedeni. Gori karikatuure läbis põlgus harimatute, tuimade ja ahnete uusrikaste vastu. Gori oli oma aja kõige populaarsem karikaturist, kes jõudis luua kokku kuni 40000 joonistust. Joonis 2
Suur osa inimesi hõiskasid ning võtsid sakslased kenasti vastu lootes tulevasele Eesti iseseisvusele mis tegelikkuses ei juhtunud. Kolmas okupatsioon leidis aset aastatel 1944-1992. Nõukogude liit ründas 1944 aasta septembris Tallinat ning selle tulemusel okupeeriti terve riik. Nõukogude Liit nimetas irooniliselt pommitamist "Tallinna vabastamiseks" kuigi tegelikkuses tehti suurem osa linnast maatasa ning tapeti tuhandeid Eestlasi kes punaarmee vastu sõdida üritasid. Pärast taasokupeerimist taastati natsionaliseerimise poliitika. 1949 25 märtsil algas küüditamine kus üle kaheküme tuhande inimese saadeti Siberisse. Okupatsiooni ajal kannatas Eesti tohutult. Kogu Eesti riik, ideoloogiad, kultuur kaotati ning asendati Nõukogude Liidu väljavaadetega, algas venestamine. Kuigi paljud inimesed üritasid Nõukogude Liidule vastu panna ei õnnestunud see pikka aega. Okupatsiooni lõppu peetakse 7 oktoobrit 1992 kus võeti vastu Riigikogu deklaratsioon mis taastas
Lõpetas kompositsiooni eriala. Õpetaja: A. Kapp. 1934. töötas dirigendina ja muusikaõpetajana. 1938. toimus 11. üldlaulupidu , mille kavas oli 2 Ernesaksa laulu, mida ta ise juhatas. 1941. mobiliseeriti mees Venemaale. 1942. asutati Jaroslavlis Eesti kultuuritegelaste koondis, nimega ERKA (EestiNSV Riiklikud Kunsti Ansamblid). Sinna moodustati koore ja sümfooniaorkester. Eesmärgiks rindel sõdurite meelt lahutada. Pärast Eesti taasokupeerimist asus G. Ernesaks elama Tallinnasse. Oli RAM-i dirigent. Koor, mis sai alguse Jaroslavlist. Oli kõikide sõjajärgsete laulupidude organisaator. (1947 esimene laulupidu pärast sõda). Töötas Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimis õppejõuna. Eri Klas oli tema üks õpilane. Samuti kirjutas mees raamatuid mälestuste põhjal. Looming: Esikohal koorilaulud. (200 koorilaulu). Tegi oma lauludest erinevaid seadeid, et kõik saaksid neid laulda
Tapa raudtee on ka 21. sajandil tähtis sõlmpunkt Eesti raudteevõrgustikus ning kuigi raudtejaam enam ei tegutse, suviti toimuvad seal erinevad teatrietendused ja avatakse pop-up kohvikuid ning on üks Tapa põhisümbolistest. Kaitsevägi Kaitseväelinnaku esimese rajatise, lennuvälja, ehitamist alustati 1939. aastal ning lõpetati 1950. aastal. Lennuvälja alale jäävad talud asendati mujal Saksamaale lahkunud Balti sakslaste taludega või osteti riigi poolt ära. Pärast Eesti taasokupeerimist Teises maailmasõjas suurendas Nõukogude okupatsioonireziim linnaku ala kuni 9 ruutkilomeetrini. 1990. aastate alguses võttis Kaitseliit Tapa sõjaväelinnaku enda kätesse. 1990. aasta märtsi alguses nõudis Tapa elanikkond, et sõjaväelennuväli likvideeritaks, sest see kahjustas elanike ja ümbruskonna tervist. Tapa linna joogivesi oli muutunud kasutamiskõlbmatuks ja heitgaasid mürgitasid nii õhku kui ka aiasaadusi, mis koos kaasneva
nähti olulist takistust uue reziimi kehtestamisel. Moskva seisukohtade muutus idabloki riikide suhtes ja üleminek nõukogude mudeli juurutamisele neis tõi kaasa riigisiseste olude karmistamise Nõukogude Liidus ning muutis Kremli sallimatuks liiduvabariikide ,,isepäise" poliitika vastu. Eestis viidi läbi puhastus, mis oli eesmärgiks korrale kutsuda ka teiste liiduvabariikide juhtkondi. Seda puhastust tehtigi ka teistes idabloki riikides. Pärast Balti vabariikide taasokupeerimist 1944. aastal sai Kremlis oluliseks küsimuseks kontrolli kehtestamine nende üle. Töötati välja kontrollmehhanismide süsteem liiduvabariikide üle. See süsteem aitas vaieldamatult kaasa Baltikumi sovetiseerimisele ning nõukoguliku võimuaparaadi ja uuele võimule lojaalsete töötaja väljasõelumisele. Uue reziimi ülesehitamise edukus sõltus olulisel määral sellest, kui tõhusalt suudeti tasalülitada vastupanuliikumine
Eesti majandus oli allutatud täielikult üleliidulistele huvidele. Kohalikud võimud ei kontrollinud üleliidulise tööstusettevõtete tegevust. Poliitilise võimu kandjaks Nõukogude Eestis oli Eestimaa Kommunistliku Partei, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei territoriaalorganisatsioon. Muid parteisid Nõukogude Liidus ei olnud. Külma sõja olukorras pidas NSV Liit ülal maailma üht suurimat armeed. Ka Eesti mehi hakati kutsuma Nõukogude armeesse aega teenima peagi pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aastal. Nõukogude armees on teeninud umbes 300 000 Eesti meest. Kui Nõukogudeväed olid Eesti taas okupeerinud, hakkas levima hirm kolhooside ees. Kolhoos ehk ühismajand tähendas maarahva põllumaa ja loomade ühisomandit ja ühistööd. Kuigi koomunistid teatasid esialgu, et kolhoosidesse astumine on vabatahtlik, hakati inimesi üsna varsti selleks sundima. Inimesed, kes ei tahtnud astuda aeti ülikõrgete maksudega pankrotti ja sunniti talupidamisest loobuma
Kiiruga püüti hakata formeerima omi väeosi, kuid oli juba hilja. Punaarmee tungis peale, sakslased polnud veel päriselt lahkunudki ja valitses suur segadus. Eesti valitsus lahkus 21.septembril 1944 pealinnast ja püüdsid Läänemaal Rootsi pääseda, kuid enamik sattus õnnetult Nõukogude relvajõudude kätte vangi. 22.septembril hõivas Punaarmee peaaegu vastupanuta Tallinna ja Pikal Hermannil asendati Eesti lipp punalipuga. Taganemisel jäid maha enamik Eesti väeosadest, kes peale taasokupeerimist alustasid vastupanuvõitlust N.Vene võimuga metsades. (metsavennad) Eesti taas-okupeeriti Kommunistliku Venemaa poolt sept. 1944, kuid Sõrve sääre rasketes lahingutes pidasid Saksa väed vastu novembri lõpuni 1944.a. Eesti väeosad sõja-lõpulahingutes © Siimo Lopsik 2014 6 Eesti väeosad, kes jõudsid põgeneda (ca.15000) punaarmee eest, võitlesid 1945.a. Sileesias Sõja lõpus jäid paljud Eesti sõjamehed nn. Tšehhi põrgusse (u
vene keelseks. * tugevnes tsensuur, loomevabadust piirati, levis nö ridade vahelt lugemine. * sagenesid arreteerimised Noorsoorahutused ja 40-kiri Kuidas mõjutas 40-kiri Eesti ühiskondlikke olusid? Venestamispoliitika pehmenes, rahvas oli üha enam kommunistliku võimu vastu. Kirja levitati ka välismaale, mille tulemusel välisriigid pöörasid tähelepanu olukorrale Eestis. Kirja koostajad tasalülitati ühiskondlikust elust. Majandus Pärast Eesti taasokupeerimist hakati siin ellu viima nõukogulikku majanduspoliitikat. See tähendas forsseeritud industrialiseeritust, sundkollektiviseerimist ja plaanimajanduse juurutamist. Põllumajanduse areng Õpik lk 118-120 Stalini ajal: 1. 1944 1947 viidi ellu nõukogude maareformi: · maa riigistati ja jagati uusmaasaajatele, kusjuures üle 30 hektari ei tohtinud kellelgi olla · loodi sovhoosid ja masinatraktorijaamad · tuli maksta sunderaldisi liidufondi 2
annaabi.ee 
