majandustegevuses osalejatel. Majandustegevuses osaleja (pakendiettevõtja, pakenditootja) on isik, kes tarnib, toodab või töötleb pakendimaterjali, pakendiettevõtjate poolt moodustatud taaskasutusorganisatsioon, pakendijäätmekäitleja ja haldusorgan. Pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamiseks ja kogumissüsteemi haldamiseks on pakendiettevõtjate või nende moodustatud juriidiliste isikute poolt on asutatud tootjavastutus- ehk taaskasutusorganisatsioonid, kellele pakendiettevõtjad saavad üle anda oma tagasivõtu- ja taaskasutuskohustused. 3 EESTI PAKENDIRINGLUSSÜSTEEM Pakendijäätmekäitlejad peavad pidama oma pakendialase tegevuse kohta pakendimaterjali liikide kaupa regulaarset arvestust. Arvestuse pidamine on vajalik, et välja selgitada kui suur kogus pakendeid on korduskasutuses; kui suur on Eestis taaskasutatud ja Eestist mujale taaskasutamiseks
näinud metsas kommipabereid ja pudeleid? Kui tihti aga hoopis midagi suuremat tee servas vedelevad vanad rehvid ning kuuse taha on peidetud vana külmkapp. See võib kõlada naljana, kuid kahjuks see ei ole nii. Prügi ja selle vale hoiustamine on järjest kasvav probleem kogu maailmas. Jah, ka Eestis. Mida me siis saaksime teha? Üheks efektiivseimaks looduse säästmise viisiks on taaskasutus. Nii inimesed kui ka ettevõtted annavad oma panuse. Tekkinud on tootjavastutus ja taaskasutusorganisatsioonid. Näiteks on loodud kogumisvõrgustikud elektroonikajäätmete ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. Üha rohkem arendatakse uusi viise, kuidas jäätmeid töödelda. Näiteks vanadest rehvidest tehakse kummimatte ja plastijäätmetest ehitusmaterjale. Lisaks toodetakse prügilagaasist, reoveemudast ja biojäätmetest biogaasi. Kodus sa muidugi biogaasi tootma ei hakka, ma loodan
hallatavaid pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteeme. Sõltuvalt rakendatavatest majandusmeetmetest (pakendiaktsiis, tagasivõtukohustus või tagatisraha) ja kogutavatest pakendiliikidest võib eristada kaht tüüpi kogumissüsteeme: 1. konteinerkogumissüsteem 2. tagatisrahasüsteem joogipakendi kogumiseks Kuna nende süsteemide toimimispõhimõtted ja tihti ka kogutavad pakendiliigid on erinevad, siis üldjuhul korraldavad nende kogumissüsteemide toimimist erinevad taaskasutusorganisatsioonid Jäätmete sorteerimine Kõik me suudame säästa loodust, et pärandada järeltulevatele põlvedele puhas elukeskkond, kui muudame veidi oma igapäevaharjumusi. Igapäevases elutegevuses tekib palju erinevaid jäätmeid, millest suurt osa on võimalik ja mõistlik taaskasutada. Alates 2008. aasta 1. jaanuarist on Jäätmeseaduse § 132 lg 3 kohaselt lubatud prügilatesse ladestada vaid eelnevalt sorteeritud olmejäätmeid. See tähendab, et
pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteeme. Sõltuvalt rakendatavatest majandusmeetmetest (pakendiaktsiis, tagasivõtukohustus või tagatisraha) ja kogutavatest pakendiliikidest võib eristada kaht tüüpi kogumissüsteeme: 1. konteinerkogumissüsteem 2. tagatisrahasüsteem joogipakendi kogumiseks Kuna nende süsteemide toimimispõhimõtted ja tihti ka kogutavad pakendiliigid on erinevad, siis üldjuhul korraldavad nende kogumissüsteemide toimimist erinevad taaskasutusorganisatsioonid. Värviline klaas, s.o. pruun, roheline, valge, asetatakse kõigepealt ülekandelindile. Siin eemaldatakse pudelitelt sildid, magneti abil ka metallosad. Seejärel purustatakse klaas ning segatakse muu toorme - liiva ja lubjaga. Segu sulatatakse erilises ahjus ning niimoodi tekibki sulaklaas, mis valatakse vormidesse ja millest tehakse uusi pudeleid ning muid klaasesemeid. Alates 2008. aasta 1. jaanuarist on Jäätmeseaduse § 132 lg 3 kohaselt
TAASKASUTUS: muuks või samaks otstarbeks, materjali peab ümber töötlema otsene- jäätmed on kasutusel toormena kaudne- jäätmed on kasutusel energia saamiseks Piirangud: majanduslikud piirangud, tehnilised piirangud, keskkonnakaitselised piirangud. Aastas kogutakse Eestis tagasi umbes KAKSSADA MILJONIT pandipakendit! Firmad on kohustatud tagasi ostma pandipakendid. Neil on ka võimalus kohustused anda üle taaskasutusorganisatsioonidele. Eesti taaskasutusorganisatsioonid: · MTÜ Eesti Pakendiringlus · MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) · OÜ Tootja Taasakasutusorganisatsioon ERIJÄÄTMED Suurjäätmed- kodumasinad Ehitus- ja lammutuspraht Vanautod Rehvid ELEKTROONIKAROMU- külmik, pesumasin, arvutid, puurid, saed, suitsuandur, föön, pardel jne RoHS märgis- ohtlike ainete käitlemise piirangud elektri- ja elektroonikaseadmetes. OHTLIKUD JÄÄTMED on oma omaduste poolest inimesele/keskkonnale kahjulikud ning vajavad erikäitlust
ravimijäätmed, päevavalguslampe jm); · kolmeteistkümnes bensiinijaamas (patareid, akud ja vanaõlid); · ohtlike jäätmete käitlusfirmas AS Epler ja Lorentz (vanad akud, patareid, õli sisaldavad jäätmed, värvid, lakid, lahustid, elavhõbedajäätmed, ravimid ja kemikaalid); · lisaks 47 patareide kogumiskasti (patareid, väikeakud). 3.2 Pakendijäätmete kogumiskorraldus Tartu linna jäätmehoolduseeskirja kohaselt peavad pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid paigaldama pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumispunktid tihedusega mitte vähem kui üks punkt 1000 elaniku kohta korrus- ja ridaelamutega linnaosades ja üks punkt keskmisel kandekaugusel mitte kaugemal kui 300 m eramutega linnaosades. Lisaks avalikele punktidele on linnas korteriühistute pakendikogumiskonteinerid, mille arvu kohta täpne ülevaade puudub.
(edaspidi Rehviliit), mis on loodud suuremate Eestis tegutsevate rehvide maaletoojate, edasimüüjate ja protekteerijate poolt. 2006. aastast on MTÜ Eesti Rehviliit ETRMA (European Tyre & Manufacturers` Association) liige. See on suurim vanarehvide utiliseerimisega tegelev organisatsioon. ETRMA on koondanud enda alla Euroopa Liidu liikmesriikides tegutsevad vanade rehvide ümbertöötlejad ning taaskasutusorganisatsioonid [5]. Kuna rehve liigitatakse kui probleemtooteid, siis nõuab vanade rehvide käitlemine ka eraldi käitluslahendust. Seega kehtestati rehvide maaletoojatele tootjavastutuskohustus, mis tähendab seda, et rehvide maaletooja, Jäätmeseaduse järgi Tootja, peab hakkama organiseerima vanade rehvide kokku kogumist ning nende rehvide edasist taaskasutusse suunamist. Käesoleval hetkel on nõue, et igal Tootjal peab
konteinerkogumissüsteem ja tagatisrahasüsteem joogipakendi kogumiseks. Kuna nende süs- teemide toimimispõhimõtted ja tihti ka kogutavad pakendiliigid on erinevad, siis üldjuhul korral- davad nende kogumissüsteemide toimimist erinevad taaskasutusorganisatsioonid. Tagatisraha on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu pakendi eest, mis tagastatakse ostjale tühja pakendi tagastamisel müügikohta. Tagatisrahasüsteemi kaudu kogutakse elanikkonnalt eelkõige joogipakendeid. Eestis on kehtestatud tagatisraha jookide korduskasutus-
annaabi.ee 
