TAGAJÄRJED · Linnade sees ja ümbruses prügimäed. · Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. · Pinnas, vesi ja õhk saastuvad prügimägede poolt kahjulike ühenditega. ARENGUMAADES · Indias, Hiinas ja Aafrikas e-jäätmed. · Linnades asuvad prügimäed. · Kogumaailma prügi arengumaades. KAIRO ,,PRÜGI LINN" · Kairos olev linnaosa kuhu inimesed kes seal elavad koguvad prügi. · Nad sorteerivad selle ja peale seda kas müüvad maha või taaskasutavad ise. LAHENDUSED · Laiendada jäätmete taaskasutamist. · Ladustada tekkinud jäätmed võimalikult otstarbekalt ning keskkonna ohutult. · Prügimägedel eralduvaid gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks. · Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni. MEIL EESTIS · Umbes 300 prügilat. · 300 kg olmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas + tööstusjäätmed. · Kokku 10 tonni jäätmeid aastas. JÄÄTME KORISTUS FIRMAD EESTIS HUVITAVAT
vigade parandamiseks. On aru saadud, et mürgine õhk ja reostatud veekogudest toodetud joogivesi on kaasa aidanud inimeste tervise halvenemisele. Ent probleem ei lahene ainult tööstusgigantide õigusi piirates. Jätkuvalt suurt kahju tekitab väheteadlik elanikkond, kelle suurimaks väärteoks on jäätmetega valesti ümberkäimine. See probleem on aktuaalne nii läänemaailmas kui ka arengumaades. Peame aga tõdema, et kui osad riigid, nagu Rootsi, taaskasutavad peaaegu kogu oma prügi, siis peavad selleks võimelised olema ka teised. Võimuorganite pingutusest siiski üksi ei piisa. Paljugi peame veel muutma enda käitumises, et tagada puhtam tulevik. Üks põhjustest, miks ei kiputa keskkonna eest hoolitsema, on see, et inimesed on ikka veel nõukogude mentaliteediga ollakse ükskõiksed ülehomse päeva suhtes ja arvatakse, et nende tegudest ei olene midagi. Tuleb arvestada, et paljud jäätmed on mittelagunevad ja sisaldavad
Maailmas võetakse igas minutis kasutusele ca miljon uut kilekotti. Taaskasutusse läheb neist alla 1 protsendi. Aastas raisatakse maailmas keskeltläbi 10 kg plastpakendeid inimese kohta. Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduv kasutatakse vaid murdosa. Kui aga hakata uurima, kui kiirelt plastikkotid lagunevad, siis on vastus üsnagi šokeeriv. Plastikkotid lagunevad 700-1000 aastat ja mõnel juhul need ei lagunegi. On palju inimesi, kes taaskasutavad poest ostetud plastikkotte aga on ka palju inimesi, kes neid ei taaskasuta ja lihtsalt loodusesse viskavad. Selline kilekottide maha loopimine tekitab aga väga suurt kahju looduses elavatele loomadele. Plastikkotid tekitavad loomade seas huvi, kuna need on valged, läikivad ja krõbisevad. Kokku sureb igal aastal ca 1 miljon looma ja lindu kilekotijäänuste allaneelamise tagajärjel. Linnud, kalad, hülged hukkuvad, neelates
taaskasutusega seotud teemal, kuna taaskasutus ja loodusõbralikkus on väga päeva kajane teema. Üha rohkem hakkavad inimesed huvituma sellest, kuidas saaks loodust säästa. Seega see oli väga ideaalne teema, mille kohta enda tuttavatelt uurida, mida nemad sellest arvavad. Uurimistöö koostamiseks tegin küsitluse Google Docsis, mille viisin läbi vanuses 16 kuni 23 eluaastat, kelle hulgas oli nii mehi kui naisi. Eesmärgiks oli teada saada, kui paljud vastajad taaskasutavad rõivaid. Tulemused on esitatud erinevate peatükkide all, kus olen välja toonud joonised ning neid ka analüüsinud. 3 1. VASTAJATE SOOLINE JAOTUS Küsimustikule vastas kokku 19 inimest. Kellest 10 olid mehed ja 9 olid naised. Nii, et vastajad jagunesid üsna võrdselt. (vt. joonist 1) Vastajate sooline jagunemine
Nende hulka kuuluvad mikroorganismid ja seened, aga ka mitmed selgrootud loomad. Tootjate, tarbijate, lagundajate omavaheline seos? Omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad moodustavad toiduahela. Laguahel laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega (seente, bakterite, protistidega). Laguahela lõpp-produktiks on anorgaanilised ained, mis on tootjate poolt taaskasutavad. Toiduvõrgustik omavahel põimunud toiduahelate kogum, mille kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeriva terviku Ökosüsteemi iseregulatsioon iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust Troofiline tase iga järgmine toiduahela lüli Toiduahel ristikhein-rohutirts-rott-rästik-merikotkas Ökosüsteemides toimuvad muutused Ökoloogilise tasakaalu tingimustes võib ökosüsteem pikemat aega muutumatult eksisteerida.
Materjalide uuesti kasutust jagatakse kaheks: taaskasutus ja korduskasutus. Korduskasutuse puhul kasutatakse materjali või esemeid samaks otstarbeks uuesti, taaskasutuse puhul töödeltakse ümber. Taaskasutuse näideteks metalli kogumine, üles sulatamine ning uuesti kasutamine. Korduvkasutatakse näiteks klaastaarat. Eestis taaskasutati aastatel 2006-2010 keskmiselt 33% tekkinud jäätmetest, reaalsuses taaskasutati kindlasti rohkem, sest andmetest jäävad välja jäätmed, mida taaskasutavad ettevõtjad ja eraisikus, kes ei ole jäätmearuandluse kohustuslased. Biolagunevatest jäätmetest loomsed jäätmed, puidujäätmed ja ning reoveesetted, taaskasutatakse ligi 80% Kokkuvõte Maailmal on veel palju arenguruumi jäätmete alal, kuigi võib öelda, et areng on olnud märkimisväärne. Jäätmete kasvav hulk ja reostus on aina suurenev probleem ja puudutab kõiki inimesi. Me kõik jagame seda planeeti ning me kõik tekitame jäätmeid. See, kuidas me
eelistada nende taaskasutust, teisena ümbertöötlemist, kolmandana põletamist, Materjalide taaskasutusel tuleb teada nende koostist, et vältida võimalikku õhu-, vee- või pinnasesaastet või materjali ootamatut lagunemist (7). Enamik meist on hästi teadlikud taaskasutamise vajadusest ja me kasutame seda võimalust päris tihti (kuigi sageli takistab meid vajalike kogumispunktide puudumine lähiümbruskonnas). Hollandlased, austerlased, sakslased ja belglased taaskasutavad üle poole oma jäätmetest ning isegi Suurbritannias, kus taaskasutatakse vaid 18 protsenti jäätmetest, tegeleb mõningase taaskasutusega kolm neljandikku elanikkonnast. Aga saaksime teha veelgi rohkem. Üle 90 protsendi prügikasti sattunud materjalist oleks võimalik ümber töödelda. Et saaksime pidada oma elu jäätmevabaks, peaksime ka kõik selle taaskasutusse võtma. 3.1. Jäätmekäitlus Jäätmete saatmine prügilate asemel jäätmekäitlusjaamadesse aitab säästa mitte ainult
inimesed sorteerivad oma olmejäätmed kodus, ise. Jäätmete ärakasutamine/taaskasutamine Kui jäätmete teket ei õnnestu vältida, tuleb võimalikult palju materjale võtta taaskasutusse. Euroopa Liit on määratlenud jäätmevood, mille üldist negatiivset keskkonnamõju tuleb taaskasutuse kaudu vähendada. Nende hulka kuuluvad pakendijäätmed, romusõidukid, patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed. Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid taaskasutavad rohkem kui 50% pakendijäätmetest. Jäätmekasutus aineringet ei katkesta, kuid lükkab edasi materjali prügilasse jõudmise. Otsest tulu annab teisese toorme või energia müük, kaudset tulu moodsate ja kallite prügilate rajamise edasilükkamine. Kord juba kasutatud materjali või esemeid saab uuesti kasutada kahte moodi Samaks otstarbeks uuesti - korduvkasutus Samaks otstarbeks ümber töötades - Taaskasutus. Korduvkasutus on taaskasutamisest alati odavam, ei pea ümber töötama.
tekkivate probleemidega. 43 Joonis 6: Taaskasutusele tähelepanu pööramise olulisus. 12.1.3 Inimeste kokkupuuted kasutatud rehvidega Küsitluses uuriti, milliseid kokkupuuteid on olnud inimestel kasutatud rehvidega. Selgus, et kõik inimesed on näinud vanu rehve metsaaluseid risustamas, osad on neid sealt ka kokku kogunud ja kogumispunkti toimetanud. Paljud taaskasutavad sõidukitel vanu rehve, mis on raha säästmise eesmärgil. Enamus inimesi on kokku puutunud kasutatud rehvidega laste mänguväljakutel, krossiradadel, sadamates, iluaianduses ning silo- ja sõnnikuhoidlates raskuse ja kattena. 12.1.4 Inimeste kokkupuuted seoses kasutatud rehvide äraandmisega Küsitluses uuriti inimeste kogemusi vanarehvide äraandmisel. Enamus vastanutest on vanad rehvid jätnud rehvivahetustöökotta, kus need on tasuta vastu võetud
annaabi.ee 
