Edgar Savisaar Edgar Savisaar (sünd. 31.05.1950) on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990-1992 ning Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta oli 2001-2004 ning on ka alates 2007-dast aastast Tallinna linnapea. Hariduskäik: 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks
Sõnavabadus meedias ja ühiskonnas Tänapäeval on meedia jagunenud kolme erinevasse teemasse: uudismeedia, osalusmeedia ja sotsiaalmeedia. Kuna Eestis on sõnavabadus, siis ideeliselt peaks olema meie riigis ka meediavabadus. Sõnavabadus on meie jaoks elementaarne asi, kuid me ei kujuta ilmselt ette, kui ka meedia täielikult vaba oleks. Meedias peavad siiski inimesed kontrollima, mida ütlevad, et mitte kahjustada teisi tahtlikult või tahtmatult. Meedia on Eesti taasiseseisvumisaja jooksul väga palju arenenud. Meil on palju erinevaid meediaväljaandeid, kuid lisaks uudismeediale on ka osalusmeedia ja sotsiaalmeedia, mis on samuti väga laia kõlapinnaga. Kõikides nendes meediaallikates on väga palju erinevaid arvamusi ja uudiseid. Pea iga inimene saab oma sotsiaalmeedia kontole postitada, mida tahes ning seda ei kontrolli enne avaldamist keegi. Praegusel hetkel, kui sotsiaalvõrgustikud on nii
Kuidas nimetati Eesti taasiseseisvumisperioodil rahvaliikumist, kuhu koondusid Nõukogude Liidu säilimist pooldavad, valdavalt venekeelsed inimesed?- Interliikumine Milline lühend tähistab 1987. aasta septembris Eesti teadlaste ja poliitikute poolt välja käidud plaani Eesti osalisest majanduslikust iseseisvusest NSVLi sees?- IME Millist nime kandis 1980. aastatel Poolas tegutsenud sõltumatu ametiühingukoondis?- Solidaarsus Millist nime kandis 1988. aasta augustis loodud Eesti taasiseseisvumisaja esimene poliitiline erakond? (täisnimi)- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Kuidas nimetati Eesti Kongressi alaliselt tegutsevat organit?- Eesti Komitee Nimeta koht Tallinnas, kus taasiseseisvumisajal hakkasid 23. augustil toimuma poliitilised meelevaldused.- Hirvepark Nimed: Kes oli tuntumaid Nõukogude Liidu dissidente ja nimekas kirjanik?- Solženitsõn Kes oli Eesti peaminister 1990-1992?- Edgar Savisaar Kes oli ERSP juht?- Lagle Parek Millise nime all sai 1978
On Eesti poliitik ja majandustegelane. / Eesti NSV poliitik. On Eesti poliitik ja põllu- EK(b)P KK I sekretär. majandusteadlane . Karl Vaino Edgar Savisaar Mihhail Gorbatsov Marju Lauristin Karl Vaino oli Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Edgar Savisaar-on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990-1992 , Keskerakonna esimees. Mihhail Gorbatsov-Oli Nõukogude Liidu viimane riigipea, 1990-1991 Nõukogude Liidu president. Marju Lauristin-on eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik, Ta on Tartu ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor. Boriss Jeltsin Tiit Made Gennadi Janajev Boriss Jeltsin-oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president 1991-1999.
Alates 2004. aastast on Tunne Kelam Euroopa Parlamendi liige. E.Savisaar- (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990–1992, Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniministe r. Ta oli 2001–2004 ja on alates 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea.
Ta oli liidukantsler ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juht.Vaclav Havel- Tsehhi näitekirjanik ja poliitik. Ta oli Sametrevolutsiooni juhtfiguur, viimane Tsehhoslovakkia president ja esimene Tsehhi Vabariigi president. Arnold Rüütel- Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Lennart Meri- Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Edgar Savisaar- Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 19901992, Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta oli 20012004 ja on alates 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea.Mart Laar- Eesti poliitik ja ajaloolane, oli aastatel 19921994 ja 19992002 oli ta Eesti peaminister. 26. maist 2007 kuni 28. jaanuarini 2012 oli Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Alates 6. aprillist 2011 kuni 2012
4) Vaino Väljas endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. 5) Mart Laar Eesti poliitik ja ajaloolane. 6) Trivimi Velliste Eesti poliitik. Oli aastail 19891992 Eesti Kristliku Liidu liige. 7) Lagle Parek Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 ning esimees 19881992, Eesti Kongressi liige. 8) Edgar Savisaar Eesti poliitik, Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister, Keskerakonna esimees. 9) Lennart Meri Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. 10) Heinz Valk eesti kunstnik ja poliitik. 11) Alo Matiisen eesti helilooja. 3. Aastaarvud. 1) Gorbatsovi võimuletulek 1989. 2) EV iseseisvuse taastamine 20. august 1991. 3) Vene vägede lahkumine Eestist 31. august 1994. 4) Rahareform 1992.
Vaclav Havel - Tsehhi kirjanik ja poliitik. Ta oli Tsehhoslovakkia president aastail 19891992 ja Tsehhi Vabariigi president 1993 2003* Nicolae Ceasescu - Rumeenia kommunistlik diktaator 1965. aastast 1989. aasta detsembrini. Ta lõi enese ümber isikukultuse* Kazimira Prunskiene Valisus Leedus* Ivars Godmanis - Läti poliitik, Läti Tee esimees. Ta oli Läti peaminister aastatel 19901993 * Edgar Savisaar - Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister19901992 * Boriss Jeltsin Venemaa sihikindel liider, kes 1993 surus maha riigipöörde* Gennadi Janajev - Nõukogude Liidu poliitik, asepresident 19901991, üks augustiputsi juhte,RESK eesotsas* Nelson Mandela - Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane, endine Lõuna- Aafrika Vabariigi president, rahvuselt koosa* Frederik Willem de Klerk - endine Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik, president aastatel 19891994* Saddam Hussein - Iraagi diktaator*
Helen Rohtla KAASAEGSE AVALIKU TEENISTUSE OLEMUS JA ARENGUD Referaat Juhendaja: Sulev Lääne MA Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 TAASISESEISVUMISAJA AVALIK TEENISTUS .................................................................. 3 ÜHINEMINE EUROOPA LIIDUGA JA JÄRGNEV ................................................................ 6 TULEVIKUSUUNAD AVALIKUS TEENISTUSES ................................................................ 9 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 11 KASUTATUD ALLIKAD ..................................................
Vaino Väljas aastail 19901992 selle eesimeelset tiiba. Karl Vaino oli Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Tunne Kelam on Eesti poliitik, IRL liige. Oli ammu Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimees. Toetas algusest peale Eesti iseseisvuse taastamist Eesti Vabariigi õigusjärgluse alusel, olles üks Eesti Vabariigi kodanike Komiteede loomise initsitaatoreid. Edgar Savisaar on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister, Keskerakonna esimees. Arnold Rüütel on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti vabariigi president oli ka 20012006 1990. aasta märtsis sai Arnold Rüütel uue, varasematest oluliselt vabamate valimiste tulemusena moodustunud Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisu liikmeks ning seejärel valis Ülemnõukogu oma esimesel istungil ta oma esimeheks. Rüütli kaastegevusel võttis
juht aastail 19561964. · Leonid Iljits Breznev - oli Nõukogude poliitik ja riigijuht.. Breznev oli NLKP Keskkomitee I sekretär 19641966, peasekretär 19661982 ning NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · Lagle Parek - Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 ning esimees, iseminister Mart Laari esimeses valitsuses. Kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu. · Edgar Savisaar- 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsusepeaminister 19901992, Keskerako nna esimees. · Arnold Rüütel - on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel20012006. tal oma osa Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel · Tunne Kelam- on Eesti poliitik, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. Aastatel 19881995 oli ta Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimees. · Vaino Väljas- on endine Eesti NSV ja Eesti
Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene Eestis nii heast kui ka halvast küljest.Ta pakub kõneainet igale eesti inimesele.Referaadis refereerin Edgar
Erakondade dokumendid on programmid ja põhikirjad, liikmete nimekirjad, parteiorganite protokollid, liidrite esinemised, erakondlik (aja)kirjandus. Venemaal ja Eestis tekkisid esimesed parteid 20. sajandi algul. Esimene neist oli põrandaalune Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste partei, mille Tallinna organisatsioon kujunes 1902. Aastal. Esimesed legaalsed poliitilised parteid loodi 1905. aastal. I-V Riigikogu erakondliku koosseisu on välja toodud autori teoses.4 Taasiseseisvumisaja parteide materjalid on arhiivis esindatud suurte lünkadega. Sel ajal tegutsenud 30 erakonnast, rühmast ja liikumisest leidub materjale vaid seitsme kohta. Puudujääke arhiivimaterjalides korvavad trükised, eriti parteiline ajakirjandus. Eestimaa Kommunistlik Partei oli Eesti iseseisvuse ajal põrandaalune vandenõulaste kogu, 1940. Aasta oktoobrist üleliidulise partei territoriaalne organ. EKP fondides on arhiiviainest ligi pool miljonit säilikut
õigusteaduse kahest harust see esimene teaduslik ja teine tehniline. Kuid õiguse süstematiseerimine ei ole pelgalt tehniline tegevus. See loob ja arendab seda mõistete süsteemi, mille raames toimub tegelikult kogu õiguslik mõtlemine. Tõeline teadusüsteem oli ja on tänapäeval selline, mille sisemine kooskõla tagab ja loob ühtsuse. Õigusteaduse ja kogu normide süsteemi ühine ülesanne. Eesti õiguskorra süstematiseerimise võtit tuleks otsida taasiseseisvumisaja algusest, kui kindlasti mitte ainult. See peitub ka õigusliku järjepidavuse teadmises ja selle pidamises. Eesti õiguskorra süstematiseerimisprobleemid on peidus antiikmaailmas. Süstematiseerimiseks vajalik õiguslik järjepidavus ei ole omane mitte ainult Eestile. Vms. Vajalik põhimõistetsik on paigutatud hierarhilisse süsteemi. (rahvusliku õiguskorra püramiid) Selline pilt süstematiseerimises on vajalik, kuid jääb ühekülgseks.
Sel sajandil avaldavad kirjandusele rohkem kui kunagi varem mõju mitmed kirjandusvälised faktorid nagu elektroonilise ja visuaalse meedia domineerimine ja kommertsialiseerumine. Lastekirjandus, mis peaks seostuma noore põlvkonna eetilise, esteetilise ja sotsiaalse arenemise, aga ka rahvusliku identiteedi kujunemisega, on muutunud osaks meelelahutustööstusest, mis nimetab ennast lastekultuuriks. Seda arengut teadvustamata ei ole võimalik lastekirjanduses läbi lüüa. Taasiseseisvumisaja eesti lastekirjanduse arengule jättis jälje tõlkekirjanduse domineerimine, mis tõi turule suure koguse halvasti tõlgitud ja toimetatud, aga värvilisi raamatuid. Hoolimata tõlkekirjandusele osaks saanud kriitikast tõi selle värvilisus ja kõvakaanelisus eesti lastekirjandusse arusaamise, et lasteraamatu läbilöögiks ei piisa vaid sellest, et ta on hästi kirjutatud. Tähelepanu on vaja pöörata ka lasteraamatu esteetilisele ja praktilisele küljele